Mõned aiapildid

 Eile ja üleeile on meid vihmaga õnnistatud. Ja tundub, et ehk öökülmagi enam ei tule. Istutasin lõpuks ometi tomatid õue ja kasvuhoonesse. Õuetomatid on katteloori all.

Mõned pildid aiast tegin ka.

Iluõunapuu "August Vaga" õitseb rõõmsasti. Taamal rabe remmelgas "Bullata"

Lumerooside õied muutuvad kevade jooksul üha huvitavamaks.

Külmajooned: aias on paar õunapuud, kellel õied vaid pooles võras.

Olen osanud hosta koerahambale üsnagi külje alla sokutada.

Imeline kivirik

Poeedinartsiss

Kobarhüatsindid

Iluõunapuu

Pildid 240525

Füüsikaminutid

Eilehommikune halo ümber päikese

Miks halo tekib? Mina igatahes ei teadnud päris täpselt. Uudishimuliku inimesena uurisin järgi.

Ring tekib, kui päikese- või kuuvalguse kiired läbivad kiudkihtpilvi, mis asuvad maapinnast tavaliselt vähemalt 6 km kõrgusel.

Kiudkihtpilved koosnevad peamiselt jääkristallide õhukesest kihist, mis lasevad Päikese ja Kuu poolt saabuvat valgust kergesti läbi.

Sellisel moel tekkiv halo on tavaliselt valge ring, aga vahel hoopis vikerkaarevärvides ring (viimast pigem päikese kui kuu ümber).

Soojematel kuudel ennustab taoline halo järgneva 12-24 tunni jooksul sademeid, aga seda ei juhtu alati.

Eile õhtupoole hakkaski vihma sadama, kuigi soojaks seda aprillikuu lõppu küll mu meelest pidada ei saa. Kuid nii palju siiski, et olen hoolega aias mütanud ja enamik potipõllumehe külve on tehtud. Vaid soojalemebesemad nagu punane peet ja kurk on peenardesse külvamata. Külvid kõik katteloori all. Kartulit panin ka labidaga maha, katteloori asetasin kenasti peale. 

Aknalaualt sain aprilli keskel esimese viisaka kurgisaagi. Aknalauasalat, till ja petersell on ka kenasti vajalikku rohelist hamba alla andnud. Paaril tomatitaimel on 3-4 viljakobarat. Ikka suurte viljadega juba. Kasvuhoonest tuleb märtsikuust alates arvestatav sibulapealsete saak, rindeliselt sibulalt. Allergik on häppi.

Ja nii need füüsikaminutid sujuvalt aiandusminutiteks üle läksidki. Tõsi ta on, küürakat parandab ainult haud ja mina olen paraku aianduse suunas küürakil.🍀🌿🌼

Foto 280422

Tagasihoidlik paprika ja tshilli kasvatamise spikker

Minu katsetused sobivate sortide valikul

‘Veripunane’ ‘Relleno Rouge’ (C. annuum) Pärandsort. Varajane ja saagikas. Sobib kasvatamiseks külmemas kliimas. Viljad 15-20 sm koonuse kujulised, valmides värvuvad rohelisest veripunaseks, kasvuaeg 75 päeva, taime kõrgus 40-60 sm. ,,Vanaema aia,, esmaste seemnete päritolu Prantsusmaa.

'Saare mulatt’ 'Mulato Isleno’ (C. annuum) Mehhiko pärandsort. Viljad 10-15 sm pikad ja 5-7 sm laiad, valmides värvuvad tumerohelisest tume-s"okolaadipruunini. Kasvuaeg 80-90 päeva, taim 70 – 90 sm kõrge. Sobib süüa juba roheliselt, kuivatamiseks, röstimiseks, salsades ja täidetud paprikaks. ,,Vanaema aia,, esmaste seemnete päritolu Prantsusmaa

'Villandry’ (C. annuum) Viljad 15-25 sm pikad, koonuse kujulised, valmides värvuvad rohelisest kollaseks. Kasvuaeg 70 päeva, taime kõrgus 50 - 70 sm kõrge. Saagikas. Sobivad hästi röstimiseks ja kõikidesse paprikatoitudesse. Pärit Prantsusmaalt Villandry lossi aiast.

'Aji Habanero’ (C. baccatum) Lõuna-Ameerika pärandsort. 5,000 - 10,000 SHU. Päris habanerodelt (C. chinense) pärineb vaid sarnane värvus ja puuviljane maitse. Viljad 6 – 7 sm pikad, värvuvad kollakas-valgest kollakas-oranžiks. Kasvuaeg 70 – 85 päeva. Väga saagikad ja lihtsalt kasvatatavad, mahedad ts"illid. Sobib värskelt, erinevate kastmete (Papa a la Huancaina), salsade, ts"antnide, ts"illimooside valmistmiseks, kuivatamiseks, marineerimiseks ja hapendamiseks.  

Väga meeldib. Kuivatasin ja kasutan üsna tihti. 

Pärandseemned ,,Vanaema aiast,, olid eelmised

Enamus sortide nimed on tõlgitud eesti keelde, nagu on see kombeks teistes riikides. Juures on ka päritoluriigi originaalnimi. Isekorjatud sortidele olen pannud nime: kas linna nime järgi kust sain või siis inimese järgi, kes seemned mulle andis. 

Paprika ja ts"illi Capsicum annuum perekonnas on vähemalt 2000 sorti. Erinevate sortide vahel toimub suhteliselt lihtsalt putukate abil risttolmlemine. Seetõttu on sordiputuse hoidmine keeruline. Lisaks tähistatakse iga sorti erinevates riikides kohaliku kultuuri algkeele ja dialektiga, mis on veel omakorda piirkonniti erinev. Nendel põhjustel ei ole ts"illide klassifitseerimine lihtne. See tekitas probleeme juba esimesena proovinud Linné jaoks ja tänapäevastele botaanikutele tekitab see endiselt probleeme. 

Veel sobib mulle California Wunder apsicum annuum     Magus paprika, salatipaprika 

Keskvarajane populaarne sort.. Taime kõrgus 60-70 cm,  vili neljakandiline, tumeroheline kuni punane, suur, paksuseinaline (6-8cm), kaaluga kuni 230 gr. TMV-resistentne.  Kasvuhoonesse või kiletunnelisse.

Soojalembeline, kasvatada kasvuhoones, soojas kohas konteineris. Ettekülv vähemalt 8 (või rohkem) nädalat enne kasvukohale istutamist. Sobivaim idanemistemperatuur on üle +25 kraadi.

Jahedas idanemine on aeglane ja mõjutab hilisemat saagikust. Esimese pärislehega taimed pikeerida pottidesse. Juurte vigastamine põhjustab kasvuseisaku. Taimekasvatus umbes + 21 kraadi juures. Kasvukoha muld peaks olema vett läbilaskev, neutraalse reaktsiooniga, toitainerikas. Fosfor ja kaltsium tagavad korraliku saagi. Rohkelt lämmastikku kasvatab suure puhmiku üksikute viljadega. Õiepungade moodustumist häirib veel õitsemiseaegne kuumus või jahedus.



Paprika pärineb Lõuna-Ameerikast. Arvatakse, et paprika taim kultuuristati seal juba 6000 aastat tagasi ning kui Kolumbus paprika 15 sajandil Euroopasse tõi, hakkas ta ka siin levima. Eestis hakati paprikat kasvatama 19 sajandil kasvuhoonetes ja aknalaudadel, kuid vahepeal tema populaarsus hääbus. Uuesti sai paprika kasvatamine hoo sisse 1980 paiku ning kestab tänaseni.

Mida enamasti ei teata, on see, et paprika on mitmeaastane taim, kuid heades tingimustest läbib ta kogu arengutsükli juba esimesel kasvuaastal ning seega annab juba siis vilju ja seemneid. Paprika viljade valmimiseni kulub ligikaudu 120 päeva, kuid olenevalt sordist võib see aeg olla ka pikem.

Paprika kasvatamine

Eesti kliima tingimustes on vaja paprika taimed kindlasti seemnetest ette kasvatada ning taimed kasvuhoonesse istutada. Meie suvi on lihtsalt liiga lühike, et neid otse kasvuhoonesse seemnest külvata.

Paprika seemned

Paprika seemnete valik on kauplustes päris suur. Saad valida paprikaid värvi, suuruse ja küpsemise aja järgi. Varavalmivad sordid on muidugi head kuna saad varem magusaid paprikaid aga ka selle pärast, et kahjureid on just suve lõpu poole rohkem ehk varased sordid on jõudnud juba selleks ajaks tugevaks saada ja vilju kanda.

Paprika seemnete külvamine. Oma kasvuhoones kasvatamiseks võiks tegelikult valida paprikaid eelkõige maitseomaduste järgi. Kodus kasvatades pole ju vaja, et Sinu paprikad oleksid transpordikindlad ja muidu supertugevad. Võtad ju otse kasvuhoonest lauale ja suhu. Loeb maitse.Kui oled omakasvatatud paprikataimedelt seemneid korjanud, siis on olemas nipp kuidas tugevamad seemned välja sõeluda. Tee nii. Võta 3-5% keedusoolalahus ning puista seemned sisse. Sega hoolikalt, kuid aeglaselt ja jäta paariks minutiks seisma. Need seemned, mis kerkivad pinnale on tunduvalt kehvemate omadustega, kui põhja vajunud. Külvamisel eelista kindlasti põhja vajunud seemneid. Kui seemneid on vähe, siis võib muidugi külvata maha kõik ning loota parimat.

Tärkamise kiirendamiseks soovitakse seemneid enne külvi soojas vees leotada, kuid mitte rohkem kui 10-12 tundi.  Leotamise järel tuleb tahendatud seemned kohe külvata.Paprika seemnete külviaeg oleneb sellest, millal on vaja istikud kasvukohale istutada.  Kütteta kasvuhoones saabub see aeg tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Kuna paprika istikuperiood kestab 60-70 päeva, on sobiv aeg seemned mulda pista märtsi keskpaiku.

Paprika kasvutingimused

Paprika on väga valgusnõudlik. Varjus kasvamine põhjustab õiepungade ja viljaalgete varisemist, lehtede kolletumist ja taime hapraks muutumist. Soojuse suhtes on paprika isegi nõudlikum, kui tomat.  Seeme ei hakka kasvamagi, kui temperatuur on alla 13 kraadi. 13-15 kraadi jures teeb ta seda väga aeglaselt. Seega tuleb hoolitseda, et paprikal oleks piisavalt soojust tärkamiseks. Kõige ideaalsem on  25-30 kraadi, sest siis tärkavad taimed juba 5-7 päevaga.Paprikataimede üldiseks arenguks sobivaks temperatuuriks peetakse 20-30 kraadi. Hiljem, kui paprika viljad hakkavad valmima, meeldib neile ka madalam temperatuur, umbes 15-18 kraadi, kuid mitte alla selle. Paprika kasvatamiseks sobivam muld on hea läbilaskvusega, huumuserikas ja suhteliselt kerge lõimisega. Väetamiseks on parim kasutada komposti ja kõdusõnnikut. Paprikale ei meeldi pidevalt niisked mullad, seetõttu tuleb hoiduda muldadest, mis vett läbi ei lase.Nagu eelnevalt räägitud, sobib paprikat kasvatada Eesti kliimaoludes eelkõike kasvuhoones, kuid pikaajaliselt soojadel suvedel võib õnnestuda kasvatada ka avamaa tingimustes, kuid sellele ei tasu lootma jääda. Juhul, kui risk võetakse, peab olema võimalus taimede kaitsmiseks jaheda aja ja külmade ööde eest. Samuti vajab paprika kaitset pikemate sajuperioodide eest. Paprikataimede katmiseks sobivad kõrgemad kiletunnelid, kas ühe-või mitmekordse kattega või koos kattelooriga. Võib kasutada ka muid soojustamise viise.Paprikale meeldivad soojad päikesepaistelised lõunapäikesele avatud peenrad, mis asuvad tuulevaiksetes kohtades. Näiteks müüride, seinte või puittarade ääres. Soodsad on ka maakivist müüride lõunapoolsed küljed, kus päeva jooksul päikese käes soojenevad müürikivid annavad soojuse öösel taimedele edasi.Samuti võib paprikat kasvatada päikesepaistelisel ja tuulevarjulisel verandal või rõdul lillekastides ja pottides. Madalakasvulised ning väikeseviljalised paprika sordid sobivad kasvatamiseks ka toas aknalaudadel

Ei midagi erilist

Sajeerum, pool jaanuari juba läbi. See on hüüatus aga kuna mu arvuti klaviatuuril paljud klahvid, sealhulgas hüüumärk ei tööta, jääb see niimoodi kirjapandult pealtnäha lihtsalt konstanteeringuks.

Kulgenud on aeg vaikselt-vaikselt. Uue aasta esimesed päevad olin mingi haiguse küüsis. Väsimus ja tume peavalu ja aeg-ajalt külmavärinad. Midagi hullu ei olnud, ainuke suurem probleem, et õue ei tahtnud üldse minna. Lihtsalt paigal istuda oli hea. Lugesin ja kudusin.

Tütar sai terveks ja tuli lastega meile. Pidasime siis takkajärgi ära kaks sünnipäeva, jõulud ja aastavahetuse. Üritus kiire ja korralik. Isegi meie tubane pisike jõulukuusk ehiti ära. Ja loomulikult kingid kuuse all ja jõulusalmid ja lookas laud ja uue aasta tervituseks vahuvein jne.

Pildil avab vanim lapselaps vahuveini. Ta kõige osavam ja julgem. Olgu siinkohal ära öeldud, et ta ise natuke noor veel alko degusteerimiseks. Lihtsalt abivalmis inimesehakatis, päästis vanainimesed korgikangutamise vaevast.

Mulle mõjus vahuvein tervendavalt. Koostöös paratsetamooliga. Mälu on mul üldiselt hea kuid väga lühike ja nii siis juhtuski, et paratsetamoolitablett alla ja viie minuti pärast pokaal alkot peale. Oi, kui halb mul sellest hakkas. Hüüumärk, mitu hüüumärki.

No põdesin tunnikese voodis teki all ja kirusin end maapõhja ja jäin sügavalt magama. Kui taas ärkasin, oli enesetunne superhea. Püsib hea siiamaani.

Olengi nüüd palju suusatamas käinud ja tavalist kodust elu elanud. Loodus on olnud imeilus. Pilte on ikka palju saanud, nendest teen eraldi postituse.

Mis siis veel. Ahjaa, pikkuse mõõtmisi teostasime lastelastega. Poiss on minuga ühepikkune või naaatuke pikem, tüdruklaps ikka kõvasti pikem. Nüüd ma siis olen väikese vanaema staatuses.

Köögivilja- ja lilleseemned tellisin ära. Täna saan kätte. Eile istutasin oma hädised ja olematus mullas kasvavad amarüllused ümber. Paar neist on juba õienupud moodustanud. Orhideed aknalaual õitsevad. Kinnistan ajus aiandusplaane. 

Maailm väljaspool mind ennast on kisa-kära täis. Koroona, valitsuskriis, kõrged energiahinnad ja sellega seoses üldine hinnatõus. Meil on fix-pakett ja elektriarve on samaväärne aasta tagasi olnuga. Küttekolleteks ahjud ja puupliit on ka. Saunaahju kütteks samuti puud. Toidupoes ma pole veel käinud, mul on mees, kes seal käib.  Eile poemüüjast sõbranna ütles, et odavamatel kaupadel on ikka 10 - 30 senti hinnal otsas ja kallimatel tunduvalt rohkem. Coop poes siis. Fakt, millega peab leppima. Või kas ikka peab leppima.

Kaalujälgimine ja pidustused. Ei saa kurta. Ikka nautisin head-paremat. Ca kuu ajaga tõusis kaal 1 kg võrra. Ja ca nädalaga sain selle alla tagasi. Praegune seis siis -14 kg võrreldes ajaga, mil toitumisharjumusi muutsin.

PS Täiendiseks toiduainete hindadele. Postimehest lugesin, et Maxima külmutas ca 100 toiduaine hinnad ja Prisma ka. Prisma kaupluste kohta kogemus puudub, selle keti kauplust meie väikelinna alles ehitatakse. Maximas käisin 14.01 ja sel päeval minu põhitoiduainete hinnad olid samad võrreldes varasemaga. Kodujuust Alma hapukoorega  ja kreeka jogurt Saare 10 protsenti, mõlemad 1.29. Veel toidukorvis sel peäval olid valged munad Muhe Muna M10 -.95, piim Alma 2,5 prossu, 1,5 l 1.09, heeringafilee sool. tradits. Ocean 400g, sellest heeringas 300g 1.99, kreeka pähklid Mini Day 500g 4.94, hapukoor Farmi20 prossu 500g -.89.

Mädarõigas

Hakkas liigselt laiutama. St, et aednik oli talle vale kasvukoha valinud. Jaa, ma tean küll, ajutiselt sai sinna pistetud üks juurikas. Kuid ajutine aeg venis pikaks-pikaks. Mõned päevad tagasi kaevasin laiutaja välja. Muist istutasin mädarõika laiutamist arvestades praegusel hetkel sobivale kasvukohale. Ülejäänud kobedaid juurikaid ei raatsinud ära visata. Pesin puhtaks. Mees kooris ära. Lõikusin juurikad peenemaks ja pistsin köögikombaini noa alla. Sai suht peeneks hakitud, kuid mitte niiväga. Mis edasi?

Sõber googel andis nii mõnegi põneva retsepti ja säilitamisvõimaluse.

Mina tegin nii:

500 g puhastatud ja kooritud mädarõika juurt
3 sl 30protsendilist äädikat

1 l vett
7 tl soola
8 tl suhkrut

Tükelda mädarõika juured väiksemaks ning purusta köögikombainis peeneks pudiks. Mädarõigas võiks jääda pigem tükiline kui hästi peeneks purustatud. Sega veele juurde äädikas, sool ja suhkur. Vajaduse korral lisa maitseid. Vala marinaad purustatud mädarõikale ja kata anum kaanega. Jäta ööpäevaks toa temperatuurile maitsestuma. Tõsta mädarõigas purkidesse ja sule kaanega. Purkidesse tõstmisel ära nõruta mädarõikalt kogu vedelikku ära, vaid jäta purgi sisu pigem natuke vesine. Nii on tulemus mahlasem ja maitseküllasem.

Info siit.

Veel üks põnev retsept, mille kunagi tulevikus soovin ära proovida.

kuna venelased on väga kõvad mädarõika fännid leidsin nende ühelt kokalehelt imehea asja
HRENOVINA

TOMAT 1KG
MÄDARÕIGAS 150 G
KÜÜSLAUK 100 G
SOOL 1,5-2 SPL
SUHKUR 1 -1.5 SPL
JA KUI ON SIIS VÄIKE KAUN TšILLIT

KÕIK SEE PUHASTADA JA MINA LASIN SAUMIKSERIGA PURUKS JA KOHE VÄIKESTESSE PURKIDESSE.
PS.MÄDARÕIGAST JA KÜÜSLAUKU PURUSTASIN ÕUES NEED NII KANGED ET SILMAD KOGU AEG PISARAIS
AGA TULEMUS VÄÄRIB TEGEMIST!

Info siin.

PS Kuna mädarõika juurikaid soovitatakse talviseks kasutamiseks ka sügavkülmas hoida, siis ma kogu oma mugavuses panen suurema koguse koheseks tarbimiseks valmistehtud mädarõika parajate portsudena purgikestega sügavkülma. Tekib soov, võtame aga portsukese välja. 

Mädarõika tarbimine:

1) Teeb head südamele

Uuringud näitavad, et kaaliumi poolest rikas mädarõigas aitab alandada vererõhku ja parandab vereringet.

2) Aitab vastu pidada külmetusehaigustele

Mädarõigast on rahvameditsiinis kasutatud nohu ja põskkoopapõletiku ravimisel. See aitab leevendada põletikunähte. Mädarõigast võib nii süüa kui hingata sisse mädarõika aure. Tänu A- ja C-vitamiinide sisaldusele aitab see toetada immuunsüsteemi, seetõttu tuleks just gripihooajal mädarõigast tarbida. Kõigis mädarõika osades on väärtuslikku eeterlikku õli, mille peamiseks toimeaineks on sinepiõli, mis annab taimele nii tugeva lõhna ja antibakteriaalsed omadused.

3) Annab energiat

Mädarõigas on rikas raua poolest, mida on vaja kehas hapniku transportimiseks. Rauavaegus võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu väsimus. Peamistest mineraalainetest tuleks mädarõika puhul märkida rauda, ​​kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, vaske, kloori, alumiiniumi, väävlit, mangaani.

4) Abiks kaalulangetamisel

Mädarõigas kiirendab ainevahetust ja omab ka energiat aktiveerivaid omadusi, olles selliselt suurepärane osa kaalulangetamise dieedis.

5) Toetab seedimist

Mädarõikas on rohkesti kiudaineid, mis soodustavad seedimist.

Mädarõika kasutamine toiduvalmistamisel:

Mädarõigas sobib paljudele roogade juurde oma tugeva hapuka maitse poolest. Mädarõigas sobib hästi aurutatud köögiviljade, kartulipüree ja suppide maitsestamiseks. Juuretükikesi kasutatakse kurkide, tomatite ning muude aedviljade marineerimisel ja soolamisel. Lisaks maitsenüansi andmisele aitavad need ka riknemist vältida. Mädarõikaga saab häid tervislikke hoidiseid valmistada ja see on asendamatu süldi ja seaprae kõrval.

Tavapäraselt kasutatakse mädarõigast sinepis ja dipikastmetes, see on hea ka kohupiima ja õunte ning mee hulka segatult. Marineeritud mädarõigas maitseb hästi ka meelepärase võileivakatte alla määritult.

Suurepäraselt maitseb hommikusöögiks või lõunaooteks ka järgmine võileib:

Võta täiseterasepiku viil, määri sellele värskelt riivitud mädarõikajuurega maitsestatud majoneesi, millele aseta peale suitsulõhe ja värske kurgi viilud ning õhukesed punase sibula kettad. Soovi korral raputa peale veidi värsket sibulat.

Juulikuu II pool

Kuumalainetus jätkub. Juba juuli alguspoolel on selge, et sellise ilmaga ma kuhugi minna ei suuda ning tühistan enda osaluse juulikuu teise poolde jäänud ühisettevõtmises, et anda kellelegi teisele võimalus toredast regatist osa saada. Mu kuumusest tingitud enesetunne on ikka nii kehvake, et isegi tosinkonna km kaugusele maakonnakeskusesse olulistele asjaajamistele ise sõidetud ei saa, värban autojuhi. 

Varahommikuti pole viga, askeldan paar tundi aias kuid hiljemalt kella poole kaheksaks pean olema tuppa kadunud. Veel parem kui kella seitsmeks. Toas mõnel päeval suudan õmmelda telgi seinte paneele, mis on tegelikult üsna suur ettevõtmine. Mõnel päeval ei tee kohe mitte midagi mõistlikku. Vaatan vaid Jupiterist sarju, söön ja magan. Ajud pehmenevad. Mõned tiirud teen aias, et natukegi liikuda. Mis elu see on! Lepin, sest kliimat muuta ise ei saa. Ja kosun kohutava kiirusega. Vaim on valmis dieediks, kuid mulle sobivat ei suuda leida. Seega jääb nii kuis on ja kosun edasi.

16 ja 18 juuli saame korraliku vihma. Aia olukord on päris normaalne. Kastan igal õhtul kurke ja ülepäeva kasvuhoonet. Tomatit tuleb, kurgid pistavad hiired pintslisse, meile jäävad vaid näritud jupatsid. Kurgilehed kolletuvad, sest juurestiku all asub hiirte metroo. Mees võtab abinõud tarvitusele. Loodame tulevikusaagile. Punase sõstra peidame lindude eest võrgu alla. Õnnestub.

Tasapisi hakkab organism kuumaga harjuma. No otse loomulikult järgneb sellele jahedam nädal. Paganama külm on, toriseme kauge maa külaliste seltskonnaga ühel õhtul õues olles kui kraadiklaas 18 soojapügalat näitab. Tegelikult oleme õnnelikud hingamispausi üle. 

Ja kuna juulikuu eelviimasel nädalal eluvaimu taas rohkem sees, planeerime viimase nädala algusesse selle suve reisi. 

Reisimuljed järgnevates postitustes. Praegu lisan veel mõned juulikuu aiavaated.

Pildid 17-180721

Kuumusest hoolimata lill õitseb ja rohi on suht roheline. Kurvad  ja longus on kobarpead, laudleht on veidi kõrbenud ja lisandunud on päikesepõletusega hostasid. Päevaliiliatel on õievarsi millegipärast varasemate aastatega võrreldes vähem. Astilbepeenar ka ei vahuta tavapäraselt, üsna nirult esineb. Ehk pidanuks kastma. 

Juuni lõpul-juuli algul jõudis Eestisse uus kuumalaine – maksimaalne õhutemperatuur tõusis taas 27 °C-ni ja kõrgemale kolmel ja enamal järjestikusel päeval. Kõige pikemalt kestis see periood Kuusiku meteoroloogiajaamas – 19 päeva järjest. Eriti ohtliku kuumalaine (30 °C kolme või enama päeva jooksul) pikkuseks kujunes sõltuvalt asukohast kolm kuni viis päeva. Kesk- ja Lõuna-Eestis oli üle 30-kraadiseid perioode suisa kahel korral.

Juuli uue soojarekordi sai nii Kunda kui ka Ristna rannikujaam. Kundas mõõdeti 10. juulil maksimaalseks õhutemperatuuriks 33,9 °C ja Ristnas tõusis 27. juulil maksimum 31,7 °C-ni. Eesti juuli soojarekord on 35,2 °C, mis on mõõdetud 30. juulil 1994. aastal Võrus.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,1 °C (norm 17,8 °C). Arvestatuna 1922. aastast on veel soojem olnud vaid üks aasta – 2010, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,8 °C.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, asetseb tänavune juuli enamikus ilmajaamades teisel kohal, üksikutes ilmajaamades esimesel kohal.

Kuna suvi juuni- ja juulikuus oli tõesti erakordselt soe, lisasin ka Riigi Ilmateenistuse ülevaate 2021 aasta juulikuust.

Kuumalainetus

Meenutan möödunudaasta lõpu halli lumeta pimedat aastaaega ja selleaastast kevadet, mil sadas vihma absoluutselt iga päev 2 nädalat järjest. Selleaegset suvesoojuse ja vihmavabade päevade ootust. Päikest,päikest,päikest!, nõudis kurnatud organism. 

Oh, kas sellist suve ma soovisingi?, porisen praegu. On ju päikest ja on sooja. Ja seda on pikalt jagunud. Peale esimest kuumalainet ja lühikest veidi madalama temperatuuriga aega on nüüd ilmateenistus välja kuulutanud 2. astme kuumahoiatuse. Vihmagagi on lood nii nagu nad on. 23. juunil saime paraja kastmise jao, ööl vastu 27.juunit ka. Ja siis tuli paus. Aed ootas küll kastmist, kuid on olnud hullemaid aegu. Just siis kui tundus, et kauem lillemajandus sedamoodi vastu ei pea, saime taas korralikult kastetud. 6, 8, ja 9.juuli olid need õnnelikud vihmapäevad. Natuke äikest ja ikka ohtralt vett. Õnneks ei midagi ekstreemset. 

Aga köögivili (niipaljukest kui seda külvatud sai) on küll kannatada saanud. Hilisem hernekülv ja uba on oma 30 cm pikad! Kõrge, ca meetrine hernes oli paki peal kirjas. Köögiviljamaad ikka püüdsin jõudumööda kasta, kuid paljukest minagi jõuan kui kuumus vastu töötab. Kastmise põhiaur läks peenrakurkidele ja kasvuhoonele (tomat, paprika, natuke isekülvi tilli). 

Tänase seisuga võib lõppkokkuvõttes öelda, et vastupidiselt köögiviljamajandusele on iluaed päris hästi vastu pidanud. Kuumapõletusi on saanud mõned hostad ja vahtralehine helmikpööris. See viimane alles noor ka, vahetult enne jaani istutatud. Kehva, kruusase mullaga istutusalal on lilledel pikkust veidi kasinamalt kui normaalne oleks. Ja pojengid õitsesid ära superkiirusel. Millest muidugi tuline kahju on!

Pildistanud olen aeda ja lilli suhteliselt vähe. Hommikul jahedamas on muid olulisi tegemisi ja õhtuks on kuumus juba pildistaja tossu täiesti välja lasknud. Mõned pildid siiski.

27. juuni hommik, peale öist vihma:

Allium "Art", esimest aastat mu aias

Allium "Hair", samuti esimene aasta

Ühed viimastest õitsejatest pojengidest. Kõik 3 on erinevad sordid, kuigi esmapilgul seda ei täheldaks.

Trilliumid õitsevad vapralt

7.juuli

Leedrid sumisevad ja lõhnavad. Sirelastel on rõõmupäevad.

Esimesed floksid alustavad

ja päris viimane pojeng lõpetab. "Bowl of Beauty" peaks olema sordinimi. 

Veel esimesi õitsejaid flokse

Päevaliiliad alustavad

Pargiroosid täisõites

Puihortensia alustab

Tomat "Lätiõue", esimesed viljad söödud nii õuest kui kasvuhoonest. Järgmised küpsevad.

13.07 seis:

Kurki veel ei tule, tomateid tasapisi saab, murelid ja kirsid said kõik rästastele, vaarikad on väga kribalad, maasikatest on mees tüdinud, liiga palju korraga. Ta ainuke maasikatarbija, mina allergiline. Rabarberisaak oli uhke, siis oli ju vihmaperiood. Toompihlakas on ka rästaste saak. Punane sõstar küpseb, tikrid peaaegu valmis, neid ma mugin...mingit marja juba nii tahaks ju oma aiast ka. Varane hernekülv on unustatud, st tarbitud. Piparmünditee on vahelduseks päris mõnus. Küüslaugukõverikest sai pesto. Muist koheseks tarbimiseks, muist hilisemaks. Lauspäikeses varase kartuli vao pealsed on suht kollased, mugulaid all vähe ja väikesed. Varjulisem vagu kenasti roheline, sinna veel kaevama ei lähe.

Täna on veidi jahedam, vaid +28 ja päikest vähem, pilves. Õhus on äikeseootus. Võib-olla ööseks jõuabki meile. Aga võib-olla ka mitte.

Vikerkaar

Millega tegeleb aiahull. Ikka lilledega. Nende kogumise ja kasvatamise ja imetlemisega. Saatus on asjaolud nõnnapidi sättinud, et üle pikkade aastate saan sel kevadel praktiliselt igat päeva veeta oma aias. Hommikukohvi ja õhtukohvi ja jalutuskäigud fotoaparaadiga ja lihtsalt niisama. No muidugi küürutan peenras ka. Istutan ja istutan ümber ja rohin ja kastan ja lihtsalt naudin olemist.

Kui kõik need viimased kümmekond aastat tegelesin tänu pikkadele kodust eemalolekutele ja muude probleemide tõttu põhiliselt mulle meeldivate taimede kogumise ja nende mulda pistmisega, siis nüüd läheb aiaelu huvitavaks. Kaardistan enda jaoks, kes on kes ja kas ta kasvab sobiva koha peal ja kes talle naabriks võiks tulla ja millal ta ikkagi õitseb ja kui kõrgeks kasvab ja millist mulda soovib jne. Vot selline hobi mul!

Võtan siinkohal tähelepanu alla iiriste (Iris) perekonna. Iris on kreeka keelest maakeelde pandult vikerkaar. Lillele nime andis Vana-Kreeka õpetlane, filosoof ja tänapäevase meditsiini rajaja Hippokrates. Nime sai lill peajumal Zeusi abikaasa, jumalate kuninganna, perekonna ja abielunaiste kaitsja Hera isikliku sõnumitooja Irise järgi. Kreeka mütoloogias esineb Iris nii vikerkaarena kui ka väikeste vikerkaarevärviliste tiivakestega noore neiuna, kes laskub Olümposelt maale mööda vikerkaart, ühendades nii jumalaid inimestega ja aidates samas naiste hingedel pääseda Elüüsiumi väljadele.

Kaasaegse botaanika isa, taimesüstemaatika rajaja Carl Linne´ säilitas lille arhailise nimetuse iiris ja nimetas tema järgi terve taimeperekonna. Botaaniliselt on iiriste perekond üks keerukamaid taimemaailma perekondi. Siinkohal aga ma ei hakka liike peenemalt välja tooma. Piirdun tasapisi vaid nendega, kes mu aias kasvavad. 

Niisiis, äsja lõpetasid õitsemise kääbus-aediirised (MDB - Miniature Dwarf Bearded). Nende kõrguseks on 5 - 25 cm ja ühel õievarrel on 2 teineteise järel puhkevat kuni 8 cm läbimõõduga õit. Kuna sordirühm paljuneb suhteliselt hästi ja moodustab kiiresti terve koloonia, kestab õitsemisaeg tänu õievarte paljususele umbes kuu aega.

Panen nad siia enam-vähem õitsemise järjekorras ritta.

Esimene õitseja on vana sort "Sun Fairy". Kui mul õieti meelde on jäänud, siis aretatud aastal 1966. Ka minu aias on ta olnud nö aegade algusest. Alustab varakult, olenevalt kevadest kas maikuu keskpaigas või veidi hiljem.

Järgnevad:

Sametja purpurpunase õiega "Cherry Garden".  Vajab järgmisel kevadel ülekontrollimist, kas on Iris pumila, kääbusiiris või kääbus-aediiris (MDB).

Nimetu sinine, millega kaasneb mõningane minupoolne hämming, sest osad õievarred on tal madalad, osad kõrgemad. Ma ei teagi miks, kas olen kaks erinevat iirist üksteise kukile istutanud? Õied on minu sorditunnuste eristamisks treenimata  silma jaoks  ühesugused. Ja õitsevad ka samal ajal. 

"Fairy Ring". Üllatas erineva arvu välimiste õiekattelehtedega. Tavapäraselt on neid 3.

"Bedford Lilac", ka 4 välimise õiekattelehega õisi oli tavapäraste seas.

Minu jaoks nimetud kollased

heledam

tumedam

"Add It Up"

"Irish Moss"

"Impeached"

"Hoodlum"

"Zero"

Nimetu roosa

"Makonitis", sarnaneb Fairy Ringiga, veidi heledam

Pildid 200521 - 120621

Tihti aetakse segamini aed-kääbusiirised (MDB)  Iris pumilaga, kääbusiirisega. Süvaleppade raamatus aastast 1976  "Madalakasvulised püsililled" on Iris pumila kirjeldus: Varred väga lühikesed või puuduvad. Kandelehed rohelised, ainult tipust kuivkilejad. Õieputk pikk, 4 - 5 korda sigimikust pikem. Õied üksikult, lillad, suured, 6 -7 cm läbimõõdus, ulatuvad lehtede kõrguseni või mõned sentimeetrid üle. Kõrgus 15 - 27 cm. 

Hm, ma pole vist Iris pumilat näinudki.