Fotojaht. Okkaline

Ka üks on lahinguväljal sõdur...

 270321

Fotojaht. Taevas

Esmaspäeva, 23.novembri hommiku ja õhtutaevas.

Lumi on läinud, maa taas roheline ja pruun ja kõik need teised tuhmid värvid sekka. Päevad on lühikesed, enamasti sompus ja hallid. Taevaski nendel hallidel päevadel hall. 

Seda enam on aga rõõmu päikselistest päevadest ja värvikirevast päikesetõusust ning loojangust. Nendel päevadel on rohigi rohelisem ja põllupruun särava värvigammaga.

Kui siiamaani on mul tekitanud lumeta lühikesed hallid talvepäevad stressinatukest, siis oh üllatust!, sel aastal ei miskit hullu! Täiesti talutav aeg. Vähemalt siiamaani.

Ju siis olen suhteliselt kohaneja tüüp. Et võtab küll veidi aega kuid lõpuks harjub.

Fotojaht. Head isu!

Kaneelisaiakesed on meie noorte pagarite "leivanumber".

190920

Teised isutekitajad Tegelinski juures.

Kohtumine tundmatuga

Täna oma metsaalust käigurada võsast ja oksaprahist puhastades kohtusin kahe huvitava isendiga. Olin neid piltide peal näinud, looduses ei kunagi. Väga põnevad tegelased. Justkui pruunid krobelised mütsakukesed metsa all. Helepruunid. Kevadkogritsad? Natuke liiga heledad ja kasvukoht nagu ka poleks sobilik.
Kodus küsisin targalt googlelt üle. Hiidkogritsad on nad. On kevadkogritsatest heledamad, kasvukohaks kuuse-segametsad ja raiesmikud. Eelistavad niiskemaid kasvukohti ja lubjarikast pinnast.

Minust jäid nad sinna edasi arenema. Pole ma enam eriline seenesööja, pigem naudin neid hommikuti visuaalselt.

200520

Õhtuvalgus

170520

Fotojaht. Väsinud

Kõigepealt pean ütlema, et mina olen väsinud.
Ennekõike olen väsinud sest külmast kevadest. Lausa nõmedalt külmast.
Ja siis olen veidi väsinud suhteliselt pikast reisist. Ikkagi peaaegu diagonaalis ühest Eestimaa servast teise. Ja tagasi. See oli meie iga-aastane traditsiooniks saanud peaaegu et palverännak minu lapsepõlvemaale. Sisuks nostalgitsemine, mälestuste värskendamine, haudade korrastamine, sugulaste külastamine.
Ja et lapsepõlve kodutee mu hinges ei rohtuks.

Reisi sihtpunki lähedusse tee äärde jääb ka üks veidi väsinud maja. Praegu juba väsinud ostja ootusest. Üle kümne aasta on ta siin ostjat oodanud, ehk ligemale paarkümmendki.
Mulle tähtis maja. Minu esimene koolimaja. Ehitatud aastal 1908, suletud aastal 2000. Luhamaa külakool, Luhamaa 8-klassiline kool, Luhamaa põhikool, Luhamaa algkool...
Ümber nurga minnes, õuepoolsele osale  paistab väsimus juba rohkem välja.

Uks on lahti. Astume sisse.
Leiame teise korruse väsinud koridori, kus kunagi näidati filme kogu selle kandi rahvale ja kus õpilased vahetundide ajal paarikaupa ringiratast jalutama pidid. See oli kohustuslik!
Leiame minu esimese klassitoa. Väsinud olekus.
Leiame õppematerjale. Ikka väsinud-väsinud, räsitud.
Ja veel õppematerjale, igasuguse infoga kaarte ning üllatus-üllatus!, üks väsimatu marmortahvel!

Pildid 130520

Ja loojub päev...

110520

Fotojaht. Märka mind. Laiuse Jumalaema Sündimise kirik

Kunagi, ca kümmekond aastat tagasi kui olin autonina Jõgeva - Mustvee maanteelt Laiusevälja põldude vahele keeranud, märkasin üht vana puukirikut. Kõige muu põneva seas huvitab mind ka arhidektuur, eriti just vana arhidektuur ja kultuurilugu ja eesti ajalugu.
Aga kuna ma polnud kohalik ja kirik seisis majade vahel, ei tihanud seda uudistama minna. Aga ta jäi mind siiski kummitama.
Olen tähele pannud, et kui sa midagi väga soovid, siis varem või hiljem soov täitub. Ju siis Kõiksus või mis/kes iganes võtab sind kuulda kui tahe tõsine.
Nüüd siis sain taas selle, mida soovisin.

Märtsi keskel olime taas Jõgevamaal tiirutamas. Nägime palju kauneid kohti ja sealjuures avaldasin tagasihoidlikku soovi ka seda puukirikut näha. Kohalik teadis, kust sõita ja kuhu minna. Õnneks oli ka kaunis päikseline ilm ja nii saingi pilditiiru ta ümber tehtud.

Kohalik niiväga kohalik polegi ja selle paigakese kultuurilooga ta ka kursis polnud. Mis seal`s ikka, sõber Googel aitab!

Piltidel on Laiuse Jumalaema Sündimise kirik. (Huvitavad nimed Vene Õigeusu kirikutel).
Ehitatud aastal 1864 ja aktiivses kasutuses oli aastani 1987, mil kogudus suleti Jõgeva rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee poolt.

1840-st aastast alates hakkas Eestis suurenema Vene Õigeusu Kiriku tähtsus. Vene tsaaririigi riigikirik aitas 1840, 1844 ja 1845 aastate viljaikalduste ja epideemiate all kannatanud õigeusklikke. 1845 -  1848 osalesid paljud Lõuna-eesti ja Pärnumaa talupojad usuvahetusliikumises, sest nad lootsid luterlikust kirikust riigi kirikusse minnes saada maad ja kaitset mõisnike omavoli eest. Nii et kõik siin ilmas on ostetav ja müüdav. Oma nahk on ikka lähemal kui üks kindel usk ja Jumal, eks ole.

Laiuse Jumalaema Sündimise kiriku kogudus asutati aastal 1849 ja algselt käidi koos Laiuse mõisas selleks eraldatud ruumides. 1850. aastatel oli koguduse liikmete arv ligi 900 inimest. 1881. aastal oli 1426 liiget, 1890. aastal 1721 liiget ning 1919. aastal 1380 liiget.
Koguduse üks köstreid oli Jaan Poska. Aastatel 1864 -1882. Siit hakkaks muidugi uus kultuuri- ja ajalugu hargnema. Aga jätame selle tulevikuteemade hulka.
Peale koguduse sulgemist hakkas kirik lagunema.
2017.aastal otsustas kiriku valdaja selle osaliselt päästa. Lagunenud osa kirikust lammutati, torn osa koos ristiga taastati Jõgeva valla kolme ettevõtja kulul.


Pildid 14.03.2020

Fotojaht. Kõige halastamatum liikuja

… on Aeg.
Ja ainuke spordiala, millest kõik osa võtavad on Elusport.

Pildil minu meheema, kellel 90 aastat elusporti tehtud. Jätkuvalt liigub ta toa ja õue vahet ja saab oma kodus igapäevatoimetustega hakkama.

010520

Teised fotojahtijad:
Kaur
Epp
Tegelinski
Maailmaparandaja
Lendav Konn
Kaamos
TwD
A.I.V.O.
Ritsik
Isemõtleja

Fotojaht. Looduses S-i otsimas

"Kui sa tervet ülesannet ei jõua, tee pool..." kumises mul peas kui fotojahi tarbeks loodusest S-i otsisin.

Nii ma siis leidsingi pool tugevat S-i ja kui kujutlusvõimet rakendada, siis on tegelikult päris korralik S olemas, mis sest, et teine pool kandilisevõitu.

Sauruse jala all on ka kindlasti mõni s peidus ja küllap neid metsa all lookleb veelgi.

No elu on meil ikka nagu metsikus Läänes: sarvilised puu otsas ja maapinnal s täitsa olemas.

Pildid 20 - 240420

Teised fotojahtijad
Tegelinski
Päevik
Külalisesinejad
Maailmaparandaja
Kaamos
Epp
Ritsik
TwD
Raisakulli Ööraamat

Ei midagi erilist

Viies eriolukorra nädal. Nagu juba öeldud, ei midagi erilist. Igal hommikul kolmveerandtunnike looduses. Vaatasin metsa kasvamist. Toomingapungad puhkesid ja esimese ülase õiepunga leidsin metsatee servast. Haneparved jätkuvalt põldudel jalga (tiiba vist tegelikult) puhkamas. Telefoniga pilte tegin ka.
Sellel nädalal anti taas lund ja üsna kehvasid ilmasid. Aiatöödele ei kutsunud. Tegelesin koolitööde ja koristamisega.

Pildid 13 - 19.04.2020

Püsisin kodus kui välja arvata reedene poes ja üks oluline asjaajamise käik.
Külalised käisid, torti sõime. Tütre pere ja naabripere. Eraldi aegadel, kuigi me nagunii puutume tahes-tahtmata tihedalt kokku. Teised lapsed on kaugel. Üks Rootsis, teine Austraalias luku taga.

Fotojaht. Muster - žaboo

Lühitutvustus: žaboo on üks ilmatuma edev kaunistuselement riietuse juures. Renessansiajal kandsid seda mehed ja žaboo oli jõukuse näitaja. Mida rikkam mees, seda uhkem žaboo. Tänapäeval kuulub žaboo enamasti akadeemilise riietuse juurde ja kohtunikud kannavad neid. Daamide piduliku riietuse üks elementidest on ka.

Heegeldamise kursusetööks anti meile žaboo valmistamine. Hm, raske ülesanne mulle. Sest:

• ma ei oska heegeldada
• heegeldamine pole kunagi olnud mu lemmiktegevus
• mida ma hakkan peale edeva žabooga, ma ei ole riietuse juures selliste detailide kandja
• mulle ei meeldi teha mõttetuid asju
• ma ei leia kuskilt žaboo heegeldamise mustrit

Aga õppimiskohustus käseb teha. Ok.

Tuhnin Pinterestis. Tuhnin päeva, tuhnin kaks. Žaboo mustrit ei leia. Leian huvitavad ja ilusad lilled. Mõnel heegeldamise muster ka juures. Prooviks lille heegeldada. Näiteks rukkilille. Nojah, mustrit ma hästi lugeda ei oska. Teen omal kombel. Sai suht rukkilille moodi. Teeks teise veel? Ei viitsi. Ja mul on ju hoopis žabood vaja! 

Uurin taas Pinteresti. Satun heegeldatud kaelaehete lehele. Oo, huvitavad, ilusad! Ühe lihtsa heegeldusskeemiga kaelaehte juures lõi pirn põlema! Ühendan rukkilille ja omapoolse tõlgenduse kaelaehtest! Mõeldud - tehtud!

Selline lõpptulemus:

Valmis tööle peame ka mustriskeemi lisama.

Rukkilille juures on kasutatud ahelsilmuseid, kinnissilmuseid ja kahekordseid sambaid. Žaboo põhiosa koosneb ahelsilmustest ja kinnissilmustest. 

Üldiselt, kes soovib selletaolist žabood teha, laske aga fantaasial lennata. Valige ükskõik milline lill ja heegeldage teile sobiva pikkuse ja kaharusega põhiosa. 

No muidugi mind kummitas ka küsimus, et kas see minu fantaasiheegeldus žabooks kvalifitseerub. Vastus õpetajalt: Väga huvitav lähenemine žaboole, kiidan heaks!, kummutas kahtluse.

Ja lõppkokkuvõttes sai ta suhteliselt lihtne. Ehk mul jätkub nii natuke edevust, et kuskil kunagi ka teda kanda.

Teised fotojahtijad:
Tegelinski
Kaamos
Isemõtleja
Epp
Maailmaparandaja
A.I.V.O
Ritsik
Fotosahtel

Fotojaht valgusest

Tšill

Tegelinski algatusel käib taas fotojaht! Lööge kaasa!

Teised fotojahtijad:
Kaamos
Tegelinski
Epp
Emmeliina
Ritsik
Lendav Konn
AIVO

Pisike lisa ajalootunnile

E-koolis õppetükid valmis, taas aeg õue minna. Seekord ühines meiega ka vanaisa, kes oli eilse seisuga küttepuude tegemise lõpetanud.
E ajalootunnis oli teemaks pärisorjuse aeg. Otsustasime ajalootundi veidi laiendada hoopis muinasaega minekuga.
Mõeldud, tehtud! Suunasime autorattad Keava linnamäele. Seal oli muistse Harjumaa kõige lõunapoolsem Kalevipoja sängi tüüpi linnus, asustatud 5 -6.sajandil.
Ajaloolaste uuringute põhjal viis korda maha põletatud. Lõpliku hävitamise ajaks on arvatud aastat 1224, mil toimus ristisõdijate käik Harjumaale.

Kes neid muistseid aegu nüüd nii täpselt teab, kuid praegu on see üks kaunis looduslik paigake, kuhu saab autoga lähedale ja linnusemäele viib paljudest jalajälgedest lihvitud matkarajake.

 Viimased meetrid on lausa 45 kraadine mäkkeronimine

Linnuseõu ja kiik lastele

 Veel üks vaade linnuseõuele

Linnuseõue lõunapoolne ots, kust on ilus vaade ümbritsevale maastikule

Näsiniintele sobilik kasvukoht. Neid oli seal ikka rohkesti, nii linnuses kui linnusejalamil

 Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik

Kui varakevadisest taimestikust rääkida, siis on seal ka tohutul hulgal sinilillevälju. Millegipärast jäid nad mul seekord pildistamata. Aga ehk siis mõni teine kevad.

Ilm iseenesest oli ilus, päiksepaisteline, kuid väga külm tuul.

020420

Pühapäevamuljed

Liikumispiirangu tõttu oli ja on lähinädalate suurim kultuurisündmus poeskäik. Aga sinnagi on soovitav võimalikult harva minna.
Kuhu siis puhkepäeval minna?
Ikka loodusesse! Aga kindlasti mitte märgistatud matkaradadele ja muidu üldteada tuntud kohtadesse.  Seal võib olla matkaradade alguses olevast valvest hoolimata rohkem inimesi. Ja hoida tuleb igatahes 2 - 2 nõuet (üheskoos ei tohi olla rohkem kui 2 inimest korraga ja vahe peab olema vähemalt 2 meetrit).
Läksime siis E-ga kodukandi jõge uudistama.

Toas aknast õue vaadates oli imeilus päikseline päev. Kuid kibekülm ja vali tuul oli. Siiski tegime ca paaritunnise matka. Ilus ja huvitav oli.

Ja nagu ikka, pildid matkal nähtust:

Ca kilomeetri ulatuses on koprad usinalt tööd teinud. Puid langetanud ja tamme ehitada püüdnud. Ma ei teagi, kas keegi lammutab kopratamme või on kõrge jõe vee seis nad enda alla matnud.

Peegeldusi jõelt ja jõe põhjast

Ühe kuivenduskraavi äärest leidsime paar hiidmunade kasvukohta. Olin küll teadlik selliste seente olemasolust ja piltegi näinud, kuid nn nahkseid anumaid pruuni peene pulbriga kohtasin esmakordselt. Väga huvitav kogemus. 

Googeldades sain teada, et toimib lausa antibiootikumina.

Kuigi suured, olid nad hiidmunade kohta siiski suhteliselt väikesed mu meelest. Aga eks sügisepoole tuleb sinnakanti uuesti uudistama minna, ehk leiab siis midagi pannilegi panemiseks. 

Või peaks hoopis kohe uuesti minema ja oma aeda eoste külvi tegema?

Selleaasta esimesed väikesed päikesed:

290320

Vot selline päev siis.
Õhtul tegime neljaviljahelvestest rosinatega küpsiseid. Matkal kaotatud kalorid peab ju tagasi saama, eksole.