Lumi on läinud, maa taas roheline ja pruun ja kõik need teised tuhmid värvid sekka. Päevad on lühikesed, enamasti sompus ja hallid. Taevaski nendel hallidel päevadel hall.
Seda enam on aga rõõmu päikselistest päevadest ja värvikirevast päikesetõusust ning loojangust. Nendel päevadel on rohigi rohelisem ja põllupruun särava värvigammaga.
Kui siiamaani on mul tekitanud lumeta lühikesed hallid talvepäevad stressinatukest, siis oh üllatust!, sel aastal ei miskit hullu! Täiesti talutav aeg. Vähemalt siiamaani.
Ju siis olen suhteliselt kohaneja tüüp. Et võtab küll veidi aega kuid lõpuks harjub.
7 kommentaari:
Nentisin sama, et sel aastal mul novembrimasendust polegi tekkinud. Arvan, et see on tänu novembri 1.poole erandlikult kaunite päikesepaistelistele ilmadele.
Esimesed taevad:)
Pakun, et hommikust õhtuni mahtus aega umbes kuus tundi... ime siis, et need päevad nii kiiresti läevad! Asi see kuus tundi ärkvel olla ;)
Oo, ma olen essa :) !
Tegelinski: eks need päevad lühikesed ole jah ja nii kaua suudab ikka kuidagi ärkvel olla. Aga katsu sa 18 tundi magada! Vot see oleks saavutus :).
Bianka: ma nii rõõmus, et sa ka novembrimasekat pääsenud. Ja kohe on käes jõuluaeg ja siis lähevad päevad juba pikemaks!
...lõpuks harjub ja hakkab isegi meeldima!
Või ei... siiski mitte. November on mulle alati olnud kõige masendavam kuu.
Portugalis pole veel aru saanud selle kahe napi aastaringiga, milline see kõige tüütum kuu on. Vb hoopis varakevadine, jäiste tuultega veebruar-märts? Novembris on veel pehmust, niiskust, sooja; aiavilju ja õitsemist.
Ma olen alati tahtnud elu võtta sellisena nagu ta välja pakub, kuid alati oli olnud keegi või miski, kes-mis ei lasknud seda teha. Nüüd viimasel ajal eriti tajun alles vabadust teha seda, mis pähe tuleb. Kuid ühiskond on valvel, äkki saan liiga palju teist.
Seetõttu pole ma sel sügisel üldse seda masendust tunda saanud, mis näiteks möödunud aastatel aegajalt mind tülitasid.
Loojangu lillakaspurpursed pilvetoonid vist aitavad sellele kaasa...
Raisakull, me elame ju üksteisest sõltuvas ühiskonnas ja nii väga kui tahakski omamoodi kulgeda, togivad välised tegurid meid ikka teistpidi minema. Paraku. Vabadus enda soovi järgi elu võtta on suurim vabadus mu meelest. Hoia seda kui kätte saanud oled!
Postita kommentaar