Kuvatud on postitused sildiga kirikud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kirikud. Kuva kõik postitused

pühapäev, 13. juuni 2021

Ühte päeva mahub palju

Kui nüüd kristalselt ausaks jääda, siis ikkagi kolme päeva peale hajutatult, kuigi jah, enamik muljeist kogunes ühte päeva.

Niisiis, taas aeg teha reis Lõunamaale, minu sünnikohta.

Alustasime reedel, 4.juuni õhtupoolikul. Seekord peatusime õe juures. Ta keskmine poeg perega oli Soomest kodumail käimas. Kui korra aastas kohtud, siis juttu jätkub kauemaks.

Laupäev, 5.juuni. Hommikul start Saadjärve äärest. Esimene peatus Kärkna kloostri varemed. Minimatk metsikusse loodusesse. Amme jõgi ja Emajõe kärestikuline käär. Sammaldunud metallkäsipuudega sillake. Natuke kloostrimüüri võsast paistmas. Kaunis päikseline hommik.







Järgmine peatus sihtkoht Luhamaa. Kalmistu. Vanaema, vanaisa, sõjas noorukesena surma saanud onu, ema, kasuisa. Kodune pisike puidust kirik. Lõuna-Eesti maastik, tee sünnikoju. Vend ja tema pojad.





Pealelõunal taas autonina Saadjärve suunas. Kärkna kant pakub jätkuvalt vaatamisväärsust. Seekord ratsasport, takistussõit. Parkuurid olid küll madalad, meetrised ja sõitjad suhteliselt noorukesed, kuid minu elu esimene lives ratsaspordivõistluse jälgimine. Huvitav, väga huvitav.





Õhtu õe ja õepoja perega. 

Varahommikused suplused Saadjärves. Inimesed veel magavad. Liikvel vaid üksik daam koerakesega. Ja see daam on peale õe pere ainuke tuttav sealkandis. Elu täis ootamatusi. Aga Saadjärv on ilus-ilus-ilus. Vesi lausa meelitab, tule ja uju ja naudi!








Pühapäev, 6. juuni. Külalised on armsad kaks korda. Siis kui tulevad ja siis kui lähevad. Peale suplust ja kohvi ja kõhutäidet alustame koduteed. Kodukülas laadapäev. Põikame sisse. Kauplejaid enneolematult ohtralt. Laadakülalisi ka palju-palju. Justkui väike laulupidu. Kaubavalik mitmekesine. Me ei vaja midagi. Kallistused tuttavatega, keda pole kaua näinud. Jah, tõepoolest, liigun kodukandis harvemalt kui päiksevarjutus.


Olid kolm kaunist päeva.

Pildid 5 - 6. juuni 2021

pühapäev, 10. mai 2020

Fotojaht. Märka mind. Laiuse Jumalaema Sündimise kirik

Kunagi, ca kümmekond aastat tagasi kui olin autonina Jõgeva - Mustvee maanteelt Laiusevälja põldude vahele keeranud, märkasin üht vana puukirikut. Kõige muu põneva seas huvitab mind ka arhidektuur, eriti just vana arhidektuur ja kultuurilugu ja eesti ajalugu.
Aga kuna ma polnud kohalik ja kirik seisis majade vahel, ei tihanud seda uudistama minna. Aga ta jäi mind siiski kummitama.
Olen tähele pannud, et kui sa midagi väga soovid, siis varem või hiljem soov täitub. Ju siis Kõiksus või mis/kes iganes võtab sind kuulda kui tahe tõsine.
Nüüd siis sain taas selle, mida soovisin.

Märtsi keskel olime taas Jõgevamaal tiirutamas. Nägime palju kauneid kohti ja sealjuures avaldasin tagasihoidlikku soovi ka seda puukirikut näha. Kohalik teadis, kust sõita ja kuhu minna. Õnneks oli ka kaunis päikseline ilm ja nii saingi pilditiiru ta ümber tehtud.






Kohalik niiväga kohalik polegi ja selle paigakese kultuurilooga ta ka kursis polnud. Mis seal`s ikka, sõber Googel aitab!

Piltidel on Laiuse Jumalaema Sündimise kirik. (Huvitavad nimed Vene Õigeusu kirikutel).
Ehitatud aastal 1864 ja aktiivses kasutuses oli aastani 1987, mil kogudus suleti Jõgeva rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee poolt.

1840-st aastast alates hakkas Eestis suurenema Vene Õigeusu Kiriku tähtsus. Vene tsaaririigi riigikirik aitas 1840, 1844 ja 1845 aastate viljaikalduste ja epideemiate all kannatanud õigeusklikke. 1845 -  1848 osalesid paljud Lõuna-eesti ja Pärnumaa talupojad usuvahetusliikumises, sest nad lootsid luterlikust kirikust riigi kirikusse minnes saada maad ja kaitset mõisnike omavoli eest. Nii et kõik siin ilmas on ostetav ja müüdav. Oma nahk on ikka lähemal kui üks kindel usk ja Jumal, eks ole.

Laiuse Jumalaema Sündimise kiriku kogudus asutati aastal 1849 ja algselt käidi koos Laiuse mõisas selleks eraldatud ruumides. 1850. aastatel oli koguduse liikmete arv ligi 900 inimest. 1881. aastal oli 1426 liiget, 1890. aastal 1721 liiget ning 1919. aastal 1380 liiget.
Koguduse üks köstreid oli Jaan Poska. Aastatel 1864 -1882. Siit hakkaks muidugi uus kultuuri- ja ajalugu hargnema. Aga jätame selle tulevikuteemade hulka.
Peale koguduse sulgemist hakkas kirik lagunema.
2017.aastal otsustas kiriku valdaja selle osaliselt päästa. Lagunenud osa kirikust lammutati, torn osa koos ristiga taastati Jõgeva valla kolme ettevõtja kulul.


Pildid 14.03.2020

Suvikõrvitsaampsud

  Lõika suvikõrvitsast nii 2sm paksused rattad ,maitsesta soola ,pipra ,purustatud koreandri seemnete,sidrunimahla,suhkruga .Jäta väheseks a...