esmaspäev, 29. juuni 2020

Pildikesi aiast

Nii tohutult palav on olnud. Tõeliselt kuum suvi, temperatuurid 30 soojakraadi läheduses. Ka vihma on tulnud parasjagu nii tihedalt, et aed kuivanud pole ja lisakastmist ka pole vajanud. Kõik kasvab mühinal, kõige kiiremini ikka umbrohud.
Aed lokkab õitseda ja kõik on ilus. Kuid...
Inimesel pole kunagi hea.
Ootasin pikisilmi pojengide õitsemise aega. Aga palavas päikselõõsas õitsesid ja pleekisid nad imekiiresti koledaks. Ja selle kõige etema pojengide õitsemise aja pidin nagu kiusuks kodust ära olema. Et siis pojengiõite nautimise aeg läks sel aastal paraku nihu. Mis seal`s ikka, ootame uut!
Ka mina ise olen nagu üks õnnetu pojeng, kes ei talu seda hirmsat palavust.
Et aias üldse midagi teha ja toimetada saaks, tõusen hommikuti kella neljast või viiest. Kell kaheksa on viimane piir õues olemiseks. Ja nii need päevad on sujunud, tubaselt ja palavusest uimaselt. Isegi bassein ei jahuta.
Tänane hommik oli juba normaalne minu jaoks. Vaid +15 kella poole kuue ajal. Ja lootust on, et saan palavusest puhkusenädala.
Aiatöödest ongi praegu päevateema rohimine-rohimine-rohimine. Ja loomulikult ka lilleilu nautimine.
Et tänane päike mind juba hommikul peast lolliks ja jalust nõrgaks ei küpsetanud, tegin isegi mõned pildikesed aiast.













290620

reede, 26. juuni 2020

Fotojaht. Pidu

Ühes väikses Eesti linnas,
mille nimi on


toimus (pinev arvutamine) 46 aastat (kas tõesti, tõesti arvutasin õieti?) tagasi minu põhikooli lõpupidu. Tol ajal ei nimetatud seda ametlikult põhikooli lõpetamiseks, vaid 8. klassi lõpetamine oli see. Aga täpselt sama oluline verstapost kui praegu põhikooli lõpp. Edasised haridustee valikud olid kas keskkool või ametikool.

Aga niisiis, pidu.
Millegipärast on mul sellest ainult üks mitte kõige parema kvaliteediga pilt


ja mõni üksik tuhmunud mälestus.

Hommik: ilus päikseline, lähme parima sõbranna Mallega, kes ühtlasi ka mu pinginaaber, ühe tuttava tüdruku aednikest vanemate juurde lilli ostma. Lilled siis õpetajatele ja mõnele heale koolikaaslasele.
Aktusel pidime kandma valge pluusiga koolivormiseelikut (nagu pildilt näha). Aga kingad võisid olla esimest korda kogu kooliaja jooksul kõrge kontsaga! Meik ei olnud siiski veel lubatud. Ja juuksurisoeng ka ei tulnud kõne allagi.
Peale aktust õpetajate ja vanematega ja õdede-vendadega ühine pidulik söömaaeg. Või kuidas seda peenemalt nimetada?
Selleks ajaks võisime vahetada piduliku koolivormi piduliku kleidi vastu. Mul oli helesinine siidist lihtsa lõikega kleit. Ühevärviline. Nii ilus mu meelest! Kuid hetkeks, mil pidin klassi poolt õpetajatele ja vanematele kiitused ja tänud keset saali seistes ette kandma, oli kleit menüült pisikese mustri saanud. Eks mul natuke piinlik oli, kuid üldiselt võtsin kõiki äpardusi suhteliselt kergelt. Aga õppisin küll sellest hetkest: ma ei ole iial enam endale heledat ühevärvilist kleiti garderoobi soetanud. Sest paras sehkendaja ja rahmeldis olen eluaeg olnud. Ja menüü teadagi...
Mis siis veel?
Tantsupidu makimuusikaga.
Mingil hetkel kadusid mõned meie klassi poisid ära. Peo lõppedes tahtsime pinginaabriga ka nendega hüvasti jätta ja leidsime nad ühikas napsutamas. Istusime siis veidi aega koos poiste ühika seina ääres ja muljetasime millestki.
Selline hüvastijätt siis. Olime siia kooli tulnud mitmest erinevast Eestimaa paigast ja rohkem me kohtunud pole.
Enne ööd vahetasime pinginaabriga taaskord garderoobi. Seekord siis dressidesse ja järgnes hüvastijätt Otepää maastikega.

Ja nüüd, aastakümnete järel, pidu minus eneses! Taaskohtumine koolihoonete





ja vanade heade (muutunud) maastikega.








Pildid 240620

Maastikud: Otepää linnamägi, Tehvandi ja Apteekrimäe suusahüppetornid.

Teised fotojahtijad

pühapäev, 21. juuni 2020

Hommikumuusika. Laibach Performs Live In North Korea




Et siis... kellele meeldib ja kellele mitte.
Kes on kursis Laibachi muusikaga ja teab veidi rohkem sügavuti Põhja-Korea elu, see ehk mõistab ka mu tänase hommiku irooniat.
Irooniline on ka see, et tuleb üks paganama viirus ja keerab maailma lukku ja jätab ära planeeritud reisid.

No mis teha, põen ränka reisipalavikku ja leevendada saan seda vaid möödunud reise ja lemmikute kontserte meenutades.

Üks link ka.

neljapäev, 18. juuni 2020

Mammatused

Täna varahommikul, kell neli tegin silmad lahti. Täitsa värske ja väljapuhanud tunne oli.  Otsustasin päevaga pihta hakata. Taevas oli punane ja sinine ja hall ja veel vahepealseid värve ja toone. Heledamaid, kuid siiski ülekaalus tumedamad. Ilus oli.
Jätsin kohvi tassi tõmbama ning läksin basseinitiirule. Vahepeal aga olid taevasse mammatused ilmunud. Rahvakeeli mammad. Olin nende pilte fb-postitustes näinud ja nüüd siis ise reaalis näha oli vauu, tõesti vau!

180620

Teaduslik tekst on siin.

kolmapäev, 17. juuni 2020

Loodussõbralik taimekaitse ja väetamine


Vereurmarohi - Chelidonium majus

Lehetäide, maipõrnika tõukude. lehekirpude, traatusside jt kahjurite tõrjeks.

Taimekaitsevahendina kasutatakse kogu maapealset osa taime õitsemise ajal (mai- september õitseb).
4 puhmast peenestatakse ja valatakse peale 10 l vett. Lastakse seista 10-20 min, misjärel vedelik muutub pruuniks. Seejärel kurnatakse ja kasutatakse pritsimiseks.

Maakirpude tõrjeks: kuivatatud ja peenestatud vereurmarohi, millest saab teravalõhnalist pulbrit.


Lehetäide tõrje: isiklik kogemus on, et pritsin Coca Colaga.


Vanad head nipid Hilise blogist:

Väetada pärmi lahusega (on asendanud Hilise kogemuse järgi tõielikult mineraalväetist)
100 g pärmipulk hõõruda 2-3 spl suhkruga
lisada 1,5 - 2 l vett
lasta 3 l purgis (sulgeda plastkaanega) käärida umbes 1 nädal

Sellest saab ca 60 -70 l lahu, mida
1 l jagu taime kohta juure kaudu
või umbes 100 l veega lahustades lehtede kaudu väetamiseks


Kiirkomposti hunnikusse lisada pärmilahu, 3-4 kastekannu veega lahjendatuna

NB! Meelitab juurde tigusid!


Kompostihunnikusse 100 või 200 g pärmi lisada (oleneb komposti kogusest)


Tomati maitse parandamine, eriti kui päeva ja öö temperatuuride vahe on suur:
tomati kastmisvette lisada 2-3 tilka joodi kastekannu vee kohta ( ühele - kahele taimele).
Siis kasta kui tomatid hakkavad natuke värvi muutma.


Seenhaiguste ärahoidmine: Juba suve algusest (eriti jahedate ilmadega) nädalas kord pritsida taimi vadakuga.


Kapsausside tõrje:
Hambapasta "Mjatnaja" pool tuubi
3-3 l veega segada
pritsida kapsapäid

Milline tänapäevastest hambapastadest sobiks, tuleb katsetada :)


PS. Postitus täieneb aja jooksul vastavalt ette tulnud probleemidele ja leitud lahendustele.

teisipäev, 16. juuni 2020

Hoidised kurgid

Kaugel see kurgihooaegki enam on.
Siia postitusse kogun kurgiretsepte.

Kilekotikurgid
Et kurgid krõmpsud jääksid, leota neid enne paar tundi või terve öö külmas vees.

ca 1 kg väikeseid kurke
kümmekond mustsõstralehte
1 küüslaugupea
1 sl meresoola
2 tl sinepiseemneid
tillivarsi ja -õisikuid

Lõika kurkidel otsad ära, nii imenduvad maitsed kiiremini. Tükelda mustsõstralehed ja küüslauk ning pane koti põhja koos soola ja sinepiseemnetega. Pane kotti ka kurgid ning hakitud tillivarred ja -õisikud. Sõlmi kott pealt kinni ja sakuta segamini. Saputa kurgikesi kotis ikka südamest, et need piisavalt maitsestuksid.
Vett pole vaja lisada, see aeglustab maitsestumisprotsessi.

Tõsta paariks tunniks kuni üle öö külmkappi. Raputa kinnisõlmitud kotti vahepeal mitmeid kordi korralikult, et kurgid igalt poolt maitseainetega kokku saaksid.


Sinepised kurgid 

(2 liitrit)

Vaja läheb: 1,5 kg kurke; 0,5 kg mugulsibulat; 1 dl hakitud tilli.

Marinaad: 1 l vett; 1 dl suhkrut; 3 sl 30% äädikat; 2,5 sl soola; 2 sl sinepiseemneid; 2 sl kanget sinepit.

Valmistamine: Lõika kurgid kuubikuteks (kurke koorida pole vaja) ja haki sibul. Keeda valmis marinaad ning lisa keevasse marinaadi ka hakitud sibul, kurgikuubikud ja till. Kui marinaad on uuesti keema tõusnud, jätka paar minutit kuumutamist. Tõsta kuumalt purkidesse ja sule kohe õhukindlalt.

Teine võimalus on panna hakitud sibul ja kurgikuubikud purki ning valada peale keev marinaad. Sel juhul tuleb kaanetatud purgid tagurpidi keerata ja kohe kuumalt teki vms kinni katta.

Nipp! Hakkida tuleks käsitsi, köögikombain teeb kurgid liiga pudiks.



Toorku ehk toores kurk omas mahlas

(3,5 liitrit)

Vaja läheb: 3 kg kurki; 250 g küüslauku; 250 g sibulat; 100 g jämedat soola; 250 g suhkrut; 150 g 30% äädikat.

Valmistamine: Pese kurgid korralikult, lõika ära otsad ja viiluta õhukeselt. Haki sibul ja küüslauk. Sega potipõhjas omavahel suhkur, sool ja äädikas. Lisa kurgid, sibul ja küüslauk. Sega korralikult ja jäta 12–24 tunniks jahedasse seisma. Seejärel sega läbi ja jaga hoidis purkidesse. Sule õhukindlalt ja tõsta külma, soovitavalt külmkappi.

Nipp! Kasuta emaileeritud või klaasnõu, sest hoidis jääb sellesse kauaks seisma.

Täpne hoidise hulk sõltub ilmast: kuival suvel tekib kurgimahla vähem ja vihmasel suvel rohkem.



esmaspäev, 15. juuni 2020

Rabarberihoidised

Ajal kui ma noor ja ilus olin, st nõuka ajal, pidid pereemad ( eriti just maal elavad pereemad) oma pere tarbeks ise süüa tegema ja talveks kõiksorti hoidiseid purkidesse-pudelitesse hoiustama. Osteti-hangiti retseptiraamatuid ja vahetati retsepte sõbrannade-tuttavatega ning keldrid ja sahvrite riiulid täitusid hea-paremaga.
Mu lemmiktegevuste hulgas pole kokkamine ja hoidiste sissetegemine kunagi olnud. Ei nõuka ajal ega ka nüüd. Nõuka ajal pidi, sest olin nõukogude naine ju ja pere tahtis süüa.
Praegu peab, sest olen tugevas allergia haardes ja et end vähekesegi säästa, kasvatan ise endale köögiviljad ja marjad. Mahedad, ilma mineraalväetisteta ja taimekaitsemürkideta.

Praegusel hetkel on teemaks rabarber.
Siiamaani olin rabarberimahla aurutanud ja toored rabarberitükid parajate portsudena lihtsalt sügavkülma pannud. Kuid leidsin siit mõnusa rabarberisiirupi tegemise õpetuse ja vahelduseks proovin siis midagi tavapärasest teistmoodi teha.
Retseptides pole ma ka kunagi näpuga järge ajada suutnud, kaaluda ja mõõta parajaid portjone on mu ISEloomule liig mis liig. Lähenen loovalt. Enamasti õnnestub, mõnikord läheb viltu ka.

Seekord siis selline variant: siirup + moos.
Lõikusin kollase pesukausitäie rabarberitükke, suuruses 0,5 - 1,5 cm. Circa. Rabarberivarred koorisin eelnevalt.
Panin lõigutud rabarberitükkidele peale 3 kg suhkrut. Aeg-ajalt segasin ja lasksin neil öö läbi tõmmata.
Hommikul kurnasin siirupi välja. Sain 3 liitrit siirupit sellest portsust.
Liiga magus mu jaoks, kuigi siirup peabki magus olema. Lahjendades oli ikka liiga magus. Kui magusus oli minule paras, jäi rabarberi maitse minu maitsemeelele liiga lahjaks. Selge, vähem suhkrut järgmisele portsule. Aga kuna lastele magus sobib, siis kõik OK.
Et siirup on toores, st kuumutamata, läksid pudelid siirupiga sügavkülma.

Järgi jäänud suhkrust läbiimbunud rabarberitükkidest keetsin moosi.
Kuna nagunii panen ka moosi sügavkülma, siis päris läbi ei keetnud. Pigem kuumutasin ja panin moosi plastkarpidesse. Moosi magusus ja konsistents olid mu jaoks väga normaalsed, suhkrut juurde ei lisanud ja moos ei jäänud vedel nagu tavapäraselt rabarberist keetes. Liigmagusaid moose ma ka ei armasta.

Arvasin, et proovin õhemate rabarberiviilude ja väiksema suhkrukogusega sedasama korrata, kuid moosi sai piisavalt ja seetõttu jääb uus katsetus järgmisse hooaega.
Ülejäänud rabarberi aurutan mahlaks.

Veel huvitavaid retsepte rabarberist. Katsetamiseks mulle (ja blogi lugejale).

Rabarberiketšup
1 l Rabarber (tükeldatud)
3 tk Sibul
1.5 dl Valge veini äädikas
2 dl Pruun suhkur
1 dl Suhkur
400 g Purustatud tomatid (konserv)
2 tl Sool
1 tl Kaneel (jahvatatud)

Pane rabarberid, hakitud sibul ja kõik ülejäänud ained potti. Keeda kaaneta 1– 1,5 tundi, kuni segu on sobiva paksusega. Püreeri ja pane pudelisse või purki.
Kogus 1 liiter.
Lisand lihale ja liha, ribi marinaadis kasutada.

Rabarberist libatkemali
Väga hea kaste grillitud lihale

500 gr Rabarber
3 tk Sibul
1 spl Jahvatatud koriander
1 väke pott või kimp Münt
1 väike pott või kimp Petersell
1 pott v'i väike kimp Roheline koriander
0.5 spl Tšillihelbed
2-4 spl Suhkur
2-3 Küüslauguküüs
Õli
Soola

Valmistamine
 1. Aluseks pruunistasin parajateks tükkideks hakitud sibula koos jahvatatud koriandri ja tšillihelvestega paja põhjas kuldpruuniks .
2. Koorisin ja hakkisin rabarberi ning lisasin koos suhkruga potti. Lisasin ka umbes pool liitrit keevat vett, et segu põhja ei kõrbeks.
3. Hakkisin ürdid ja küüslaugu ning lisasin patta ning asetasin tulele. 
4.  Ajasin paja kenasti keema ning käisin aegajalt jälgimas ja segamas. Rabarber ja sibul haudusid tunni jooksul mõnusalt ühtlaseks massiks.
Nüüd tuleb kindlasti mekkida, kuidas maitsed tunduvad. Kas on vaja juurde soola? Või hoopis suhkrut?
5. Tkemali sobib ideaalselt erinevate grill-lihadega, eriti mõnus on teda süüa vanakooli šaslõkiga. Kui tahad tkemalit kauem säilitada, villi see desinfitseeritud klaaspurkidesse ja sulge õhukindlalt. Seda võib ka sügavküma asetada.  Külmikus jahekambris säilib kaste suletud nõus umbes nädala.
Kogusest saab umbes liitri tkemalit.

Soovitusi:
Küüslauku ja tšillt tuleks annustada enda maitse järgi. Natuke peaks neid siiski maitses olema.
Suhkru õige kogus selgub selle kastme puhul maitstes! Magusat võib julgelt juurde panna, kui leem ikkagi tulihapu tundub.
Sibul traditsioonilises tkemalis ei käi, aga minu meelest tasandab see rabarberi hapusust.


Vürtsikas rabarberimoos mündiga
400 g Rabarber
1 tk Sibul
1 peotäis Hakitud münt
1.5 cm jupp Ingver
2 spl Värskelt pressitud sidruni mahl
1.5 dl Moosisuhkur
1 tk Tšillipipar

Valmistamine
3,5 dl
Haki sibul ning tšillipipar (puhasta viimane seemnetest ja vahekodadest, kui väga teravat ei armasta).  Tükelda rabarber, pane  koos sibula, tšilli, sidrunimahla, hakitud ingveri ning mündi ja suhkruga potti, keeda keeda  8-10 minutit. Maitsesta soolaga ja tõsta eelkuumutatud purkidesse, kaaneta. Hoia poolikut purki serveerimiseni külmas.

Sobib grillitud liha ja kala kõrvale, juustukandikul serveerimiseks.


Rabarberi-banaani-maasikamoos
500 g Rabarber
2 tk Banaan
200 g Maasikad
1 tk Vanillikaun
3 dl Moosisuhkur

Valmistamine
6-7 dl
Tükelda rabarber ja  tõsta potti, lisa moosisuhkur, tükeldatud maasikad ja poolikud banaaniviilud, keeda 5-10 minutit. Jaga eelkuumutatud purkidesse ja kaaneta.


Maasikakompott rabarberi ja ingveriga
400 g Rabarber
400 g Maasikad
5 dl Vesi
2 dl Suhkur
Ingver
Soovi korral melissi- või mündilehed

Valmistamine
1. Tükelda rabarber 3–4 cm pikkusteks tükkideks. Noori rabarbereid ei pea koorima.
2. Keeda veest, suhkrust ja ingverist siirup.
3. Tõsta esmalt rabarber siirupisse ning keeda 2–3 minutit, lisa maasikad ning kuumuta veel minut-paar. Soovi korral lisa ka melissi- või mündilehti. Kui soovid hoidistada, tõsta kompott kohe steriliseeritud purkidesse ning kaaneta. Muul juhul hoia kompotti külmas ja kasuta ära vähemalt nädala jooksul.


Rabarberitšatni, tuline ja mahlane
1 dl Pruun suhkur
50 ml Valge veini äädikas
4 cm jupp Ingver
2 küünt Küüslauk
1 tk Punane sibul
0.5 tl Jahvatatud vürtsköömned
0.25 tl Jahvatatud tšillipipar
0.5 tl Kaneel
4 dl Rabarber (hakitud)
Rosinad või kuivatatud kirsid

Valmistamine
1. Pane potti suhkur, valge veini äädikas, ingver, kooritud ja purustatud küüslauk, hakitud sibul, vürtsköömned, tšillipipar ja kaneel ning kuumuta segades seni, kuni suhkur on sulanud. Lisa rabarber ja soovi korral kuivatatud marju. Keeda vaiksel tulel kümmekond minutit, kuni rabarber on lagunenud. Pane purki ja jahuta.
2. Tšatni võid eelmisel päeval valmis teha, siis jõuavad maitsed seguneda. Sobib liha ja soolaste pirukatega, võileivakatteks, juustule lisandiks – proovi tuttavatele kooslustele tšatniga särtsu anda.


Petlik murakamoos
4 dl Tükeldatud rabarber
4 dl Jämedalt riivitud porgand
4 dl Suhkur
1 tk Värskelt riivitud sidruni koor

Valmistamine
500g
1. Sega keedunõus omavahel rabarber, porgand ja suhkur.
2. Hoia segu mõned tunnid jahedas. Seejärel lisa sidrunikoor ja keeda tasasel tulel aeg-ajalt segades umbes 20 minutit

Sobib saiale määrida või juustuvaagnat täiendama.


Rabarberi-maasikanaps
400 g Rabarber
10 tk Keskmine maasikas
4 dl Suhkur
2 tk Õhuke ingveriviil
2 tk Apelsiniviil
1 l Viin

Valmistamine
1,5 l
1. Pane kõik komponendid kaanega purki ja jäta 3–4 nädalaks jahedasse kohta seisma. Loksuta esimestel päevadel 2−3 korda päevas, et suhkur lahustuks.
2. Kurna läbi tiheda sõela ja villi pudelitesse. Serveeri jääga või kasuta kokteilides.


Grillkaste röstitud maasikatest ja rabarberist
300 g Maasikad
150 g Rabarber
2 tk Küüslauguküüs
1 tk Keskmine sibul
3 spl Palsamiäädikas
4 spl Õli
1.5 dl Pruun suhkur
3 spl Laimimahl
0.5 spl Tšillipulber
1 spl Sinep
0.5 tl Cayenne pipar
0.5 tl Kuivatatud tüümian
0.25 tl Sool
0.25 tl Must pipar
2 spl Sojakaste, gluteenivaba

Valmistamine
3 dl
1. Kuumuta ahi 220 kraadini. Poolita maasikad ja lõika rabarberid 2 cm juppideks. Pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile koos küüslauguküünte ja tükeldatud sibulaga, rösti 15 minutit.
2. Pane röstitud maasikad, rabarber, küüslauk ja sibul blenderisse või saumikseri kannu ja püreeri.
3. Vala kastrulisse ja lisa kõik ülejäänud komponendid. Kuumuta keemiseni, alanda kuumust ja hauta 15 minutit. Testi maitset, vajadusel lisa maitseaineid. Kui kaste on liiga paks, lisa veidi vett. Lase jahtuda.

Serveeri grillitud liha juurde või pintselda lihale vahetult enne grillilt võtmist.


Rabarberimahl sidruniga
2 kg Rabarber
1.5 l Vesi
1 kg Suhkur
1 tk Värskelt pressitud sidruni mahl

Valmistamine
u 2 l
Pese rabarberivarred ja tükelda. Keeda koos veega u 15 minutit, kuni rabarber on pehme, sõelu. Kuumuta sõelutud mahl potis koos suhkru ja sidrunimahlaga veel keemiseni ja jaga puhastesse pudelitesse, kaaneta.

Kerge mõnus siirup, millega on kerge valmistada limonaadi või  rabarberimimosat. Selleks vala pokaalide põhja kolmandik rabarberisiirupit ja peale 2/3 mullivett või vahuveini. Naudi koheselt!


Retsepid siit.



Reisikaaslane. Inspireeritud fotojahist KKK

Olen lõpetamas Ester Laansalu raamatut "Minu Kreeka". Ja siis ta tuleb, maandub päikselaigu sisse ja küsib: " Kuule, kui Kreekasse kihutad, kutsud kaasa?"

140620

Teised fotojahtijad

pühapäev, 14. juuni 2020

Kiire päev

Mõnikord on tohutu tööde maht ette kuhjunud. Nii et ei teagi, kust otsast peale hakata. Ikka algusest, eks ole! 
Ma ei leidnud täna seda algust üles. Täitsa peidus oli. 
Seepärast viisin oma korvtooli õue pirnipuu alla. Nautisin imeilusat päikselist ilma, lugesin ja tundsin rõõmu oma aiast ja lilledest.























140620

laupäev, 13. juuni 2020

Fotojaht. Terav

Praegune maailma hullus jõuab vist peaaegu iga inimeseni ja tahes-tahtmata kisub olukorrad teravaks. Ei jäänud sel, selle õppeaasta viimasel ( kuigi päris kindel ei saa olla, kas on ikka viimane, augusti lõpu sess on küsimärgina õhus rippumas) õppesessioonil minagi teravustest puutumata.
Vaimne (ja osaliselt ka füüsiline) pinge oli ikka nii suur, et peale sessi läks kodus 2 voodipäeva taastumiseks. Aga lõpp hea, kõik hea.

Sel sessil puutusin kokku ka otses mõttes teravusega. Muinaskäsitöö tunnis anti mulle terav pliiats, terav nuga ja terav peitel (tegelikult oli sel peitlitaolisel asjal ametlik nimi ka, mis mulle meelde ei jäänud) ning õunapuutükike ja pidin selle komplektiga omale muinasaegse ehte valmistama.
Mis seal`s ikka! Ma löön harva millegi ees põnnama, teeme ära!

Õpetaja joonistas tahvlile paar näidist, et oleks valikuvõimalus, millist ehet teha. Ümara vormiga inimesena valisin oma ehteks saledama joonega näidise.  Joonistasin selle siis õhukesele õunapuulauakesele. Tõe huvides olgu öeldud, et esimene joonis tuli liiga väike ja pidin kustukummi kasutama. Teine joonis tuli minu meelest väga ok, õpetaja meelest päris hea.

Terava noaga tuli ehe joonise järgi puust välja lõigata. Õpetaja näitas korralikult ette, kuidas ennast vigastamata nuga käsitseda. Olin hea õppimisvõimega õpilane, minu isiklik ümarvorm jäi noast puutumata.
Seejärel näitas õpetaja, kuidas peitlitaolise terava tööriistaga muster sisse uuristada. See oli mu jaoks juba veidi kõrgem pilotaaž. Vahepeal tundsin end lausa veetilgana, mis sajandite jooksul kivisse auku uuristab.
Sajandid möödusid, muster sees!
Kuna rohkem töövahendeid õpetajal kaasas polnud, jäi augukese puurimine ja viimistlemine kodutööks. Praeguse postituse ajaks on ehe lõpetamata, kuid kui valmis, panen kindlasti pildi blogisse.








Teised fotojahtijad on Tegelinski juures leitavad.

laupäev, 6. juuni 2020

Fotojaht. Must-valge

Olen püüdnud fotojahi jaoks ikka ekstra värskeid pilte teha. Kuid seekord ei tulnud mitte mingit kõnetavat olukorda ja mõtet. Otsustasin siis, et panen ühe väga vähestest, kuus aastat tagasi tehtud, must-valgetest fotodest. Fb-s oli siis mingi mäng, kus paluti must-valgeid fotosid. Aga millegipärast ei taha ka selle pildi teema mu peas end korrektselt lahti kerida. Ju pole küps.

Arvuti töölaual on kaust onutütre albumist möödunud aastal maha pildistatud vanade must-valgete  fotodega. Sealt ma siis nüüd pildid võtsingi. Kirjutan lahti, miks sellised valikud

1. pilt: aastast 1957. Aasta määrasin all vasakus nurgas oleva onupoja järgi. Sel aastal ta on sündinud. Pildil siis mingi suguvõsa oleng nagu sel ajal meie kandis väljenduti. Tunnen sellelt pildilt ära oma ema (taga keskel tumedas kleidis), onupoja Mati, onunaise Elleni, onu Jüri, onu Ossi ja rätikuga vanem naine on keegi emapoolsetest sugulastest, kellega ka tihedalt läbi käidi. Kõo Kulloks kutsuti. Akuliina oli ta õige eesnimi. Kõiv - Kõo võib tuletada perekonnanime. 
Ta oli huvitav naine selles mõttes, et koolis ta ei olnud käinud, lugeda ei osanud ja numbreid ei tundnud. Aga ei saanud öelda, et ta kõiki numbreid ei tundnud: rahanumbreid teadis ja tundis väga hästi. Majandada ta oskas ja nende pere oli oma ajastu kohta väga heal järjel.




2. pilt. Lihtsalt selleaegse ajastu keskkond. Inimesi pildilt ei tea.


3. pilt. Eelkõige ka ikka Lõuna-Eesti keskkond. Kus täpsemalt, ei tea. Ja pildil näivad olevat mu ema ja ta õde Olga. Kuskil möödunud sajandi viiekümnendatel.


4.pilt: Aasta peaks olema 1960. Pildil selle blogi autor. Ei saa ju ennast välja jätta ajaloolistest annaalidest, eksole!

NB! Esmaspäevaks on ka üks kooliülesannetest must-valge foto. Ise peab olema tehtud, Värske. Jätan end suvetööle. :P Kuu vist ei ole Jäära tähemärgi all sündinule fotograafia tähtkujus.

Teised fotojahtijad

Fotojaht. Värviline

Mind lummavad värvid. Ja vaibad. Kattevaibad, pulmavaibad, saanitekid... Eriti just meie  vanavanemate- ja vanavanavanemate aegsed värvid ja...