teisipäev, 28. aprill 2020

Veel aprilliõisi

Et ükski lilleke tähelepanuta ei jääks ja mu ülevaade olemasolevatest õitsejatest ikka suhteliselt täiuslik saaks, tuleb veel üks pisike pildipostitus.
Osadest taimerühmadest, millede mõned esindajad küll juba õitsenud, kuid põhiõitsemise aeg alles tulemas on, teen postitused tasapisi hiljem. Näiteks ülased, nartsissid, kivilaasukad jne. Sinililledest on küll siin esindaja, kuid sel aastal jäid osad pildistamata. Eks järgmisel aastal põhjalikumalt. Kõike ei peagi korraga saama.

Piltidel siis kuldtäht, sinine silla, roosa sinilill aia äärest metsa alt, krookus "Jeanne d `Arc". Murus kasvavad margareetad, kanakooled, kannikesed, ülased, sinililled.
Mu aia silladele see lumeta talv vist ei meeldinud. Mõned üksikud siin-seal õuel on vaid järgi jäänud ja valgeõielised on täitsa ära kadunud. Ka valgeõieline sinilill on kadunud.













Kokkuvõtteks võib öelda, et soov on veel paljude erinevate kevadlilledega aeda täiendada. Näiteks krookuseid, võrkiiriseid, adooniseid, koerahambaid jne. Lausa soovinimekirja peaks koostama.

Kirgaslillede ja puškiiniate maailmas

Kirgaslilled, 2 erinevat, arvatavasti sinine kirgaslill - Chionodoxa (luciliae ?)





Forbesi kirgaslill "Pink Giant" - Chionodoxa forbesii



Harilik puškiinia - Puschkinia scilloides 




Need on siis praegu minu aias kasvavad kirgaslilled ja puškiinia. Eesti taimenimede andmebaasist leian veel kirgaslillede liike:
hiid - kirgaslill - C. luciliae Gigantea rühm
kreeta kirgaslill - C. nana
ismiri kirgaslill - C. sardensis

Puškiiniate kohta sealt peale hariliku puškiinia rohkem ei leia.

Kirgaslilled ja puškiiniad on mu meelest toredad säravad tähed kevadises aias. Seega vaadates neid väheseid olemasolevaid ja tegelikke võimalusi, siis on mul veel piisavalt avastamisrõõmu ees ootamas.

pühapäev, 26. aprill 2020

Hüatsindid - Hyacinthus orientalis

Pildistasin täna üles oma hüatsindid. Sel aastal läks õnneks, jäid öökülmadest kahjustamata. Möödunud kevadel tegi öökülm neile liiga ja kavatsesin nad soojema koha peale istutada. Aga läks nii nagu alati: osa plaane jääb ellu viimata.
Nüüd ma mõtlengi, et kas sel aastal nad teise kohta ümber istutada või jätta samasse ja öökülmaöödel kattelooriga katta. Kuigi põhimõtteliselt tahan arendada oma iluaeda nii, et ei peaks end liigse taimede eest hoolitsusega koormama, mida öökülmade jälgimine ja kattelooriga mässamine ju tegelikult on. Et siis peab ikka ümber vist istutama.
Muuseas, ma olen mugav ja pole hüatsindisibulaid peale õitsemist ja lehtede koltumist üles võtnud. Mõne aasta ehk võib nii mugav olla.












Valgele hüatsindile on varjud sinakat tooni andnud. Peaks vist vaatama ja valima aega, millal pildistada.
Ja viimane pilt siis peenraotsast, kus Triinult saadud karukellaseemikud ja hüatsindid.

Pildid 260420

reede, 24. aprill 2020

Fotojaht. Looduses S-i otsimas

"Kui sa tervet ülesannet ei jõua, tee pool..." kumises mul peas kui fotojahi tarbeks loodusest S-i otsisin.

Nii ma siis leidsingi pool tugevat S-i ja kui kujutlusvõimet rakendada, siis on tegelikult päris korralik S olemas, mis sest, et teine pool kandilisevõitu.





Sauruse jala all on ka kindlasti mõni s peidus ja küllap neid metsa all lookleb veelgi.





No elu on meil ikka nagu metsikus Läänes: sarvilised puu otsas ja maapinnal s täitsa olemas.

Pildid 20 - 240420

Teised fotojahtijad
Tegelinski
Päevik
Külalisesinejad
Maailmaparandaja
Kaamos
Epp
Ritsik
TwD
Raisakulli Ööraamat

teisipäev, 21. aprill 2020

Ei midagi erilist


Viies eriolukorra nädal. Nagu juba öeldud, ei midagi erilist. Igal hommikul kolmveerandtunnike looduses. Vaatasin metsa kasvamist. Toomingapungad puhkesid ja esimese ülase õiepunga leidsin metsatee servast. Haneparved jätkuvalt põldudel jalga (tiiba vist tegelikult) puhkamas. Telefoniga pilte tegin ka.
Sellel nädalal anti taas lund ja üsna kehvasid ilmasid. Aiatöödele ei kutsunud. Tegelesin koolitööde ja koristamisega.



















Pildid 13 - 19.04.2020

Püsisin kodus kui välja arvata reedene poes ja üks oluline asjaajamise käik.
Külalised käisid, torti sõime. Tütre pere ja naabripere. Eraldi aegadel, kuigi me nagunii puutume tahes-tahtmata tihedalt kokku. Teised lapsed on kaugel. Üks Rootsis, teine Austraalias luku taga.

reede, 17. aprill 2020

Fotojaht. Muster - žaboo

Lühitutvustus: žaboo on üks ilmatuma edev kaunistuselement riietuse juures. Renessansiajal kandsid seda mehed ja žaboo oli jõukuse näitaja. Mida rikkam mees, seda uhkem žaboo. Tänapäeval kuulub žaboo enamasti akadeemilise riietuse juurde ja kohtunikud kannavad neid. Daamide piduliku riietuse üks elementidest on ka.

Heegeldamise kursusetööks anti meile žaboo valmistamine. Hm, raske ülesanne mulle. Sest:
  • ma ei oska heegeldada
  • heegeldamine pole kunagi olnud mu lemmiktegevus
  • mida ma hakkan peale edeva žabooga, ma ei ole riietuse juures selliste detailide kandja
  • mulle ei meeldi teha mõttetuid asju
  • ma ei leia kuskilt žaboo heegeldamise mustrit
Aga õppimiskohustus käseb teha. Ok.

Tuhnin Pinterestis. Tuhnin päeva, tuhnin kaks. Žaboo mustrit ei leia. Leian huvitavad ja ilusad lilled. Mõnel heegeldamise muster ka juures. Prooviks lille heegeldada. Näiteks rukkilille. Nojah, mustrit ma hästi lugeda ei oska. Teen omal kombel. Sai suht rukkilille moodi. Teeks teise veel? Ei viitsi. Ja mul on ju hoopis žabood vaja! 

Uurin taas Pinteresti. Satun heegeldatud kaelaehete lehele. Oo, huvitavad, ilusad! Ühe lihtsa heegeldusskeemiga kaelaehte juures lõi pirn põlema! Ühendan rukkilille ja omapoolse tõlgenduse kaelaehtest! Mõeldud - tehtud!

Selline lõpptulemus:






Valmis tööle peame ka mustriskeemi lisama.

Rukkilille juures on kasutatud ahelsilmuseid, kinnissilmuseid ja kahekordseid sambaid. Žaboo põhiosa koosneb ahelsilmustest ja kinnissilmustest. 
Üldiselt, kes soovib selletaolist žabood teha, laske aga fantaasial lennata. Valige ükskõik milline lill ja heegeldage teile sobiva pikkuse ja kaharusega põhiosa. 

No muidugi mind kummitas ka küsimus, et kas see minu fantaasiheegeldus žabooks kvalifitseerub. Vastus õpetajalt: Väga huvitav lähenemine žaboole, kiidan heaks!, kummutas kahtluse.

Ja lõppkokkuvõttes sai ta suhteliselt lihtne. Ehk mul jätkub nii natuke edevust, et kuskil kunagi ka teda kanda.

laupäev, 11. aprill 2020

Arengud eriolukorra ajal

Kohe saab kuu aega koledast k-viirusest tingitud eriolukorda riigis. Kuidas Eesti inimestel läheb?
Tänahommikune ametlik statistika:
Haigusjuhud 1261
Haiglaravil 139
Tervenenud 93
Surmad 24
Tehtud teste 27883

Kuidas on tegelik olukord? Haigestunuid on kindlasti rohkem. Ja nende arvu, kes haigestunud pole kuid on nö viirusekandjad ei tea keegi. Et siis on nii kuis on. Üldiselt.

Aga kuidas minul on?

Panen siia ühe sotsiaalmeedias ringleva päris hea pildi praegusest olukorrast:

On ülestõusmispühad e lihavõttepühad e lihavõtted e paasapühad. Ja siin siis stiilinäide munade värvimise võimalusest. Et siis isegi munadel on mask.

Kuid minul ei ole maski. Apteekidesse küll tulid müügile (tolmu)maskid, hinnaga 70 senti tk. 10-se paki hind 7.- ja 50-se 35.- euri. Elva Coop müüs 50 maski pakis hinnaga 129.- euri. Inimesed jäävad inimesteks ka kriisiolukorras. Negatiivsed tegevused hakkavad lihtsalt kergemini silma.

No ma peaks oma rahakoti peale vihane olema kui ostaksin mittevajaliku tolmumaski endale! Kui maski vajan, õmblen pigem ise. Tekstiilkäsitöö 1. kursuse õpilane peaks sellega hakkama ju küll saama, eksole. Ja pealekauba olen paar nädalat kenasti kodus püsinud. Välja arvatud ülemöödunudkolmapäevane raamatukoguskäik. Oli lihtsalt vaja koolitööde jaoks kirjandust.
Käik ise kujunes selliseks: Kõigepealt tellisin fb sõnumites vajalikud raamatud, leppisime kokku, millal järgi tulen. Raamatukogutöötaja pani raamatukogu ukse taha lauale mulle raamatupaki valmis. Mina jätsin tagastatava raamatu samasse. Raamatukogus käidud ühtki inimest kohtamata.

Poes käib abikaasa ca 1 x nädalas. Saame hakkama sellise poekülastustihedusega.

3. nädal läks juba teisel nädalal sissejuurdunud rutiinis: E ja minu e-kool, seejärel matkad. Vahe ainult selles, et kuna vanaisa ka meiega ühines kuid tema pikka maad käia ei saa, siis olid meil automatkad. Peale automatku kokkamine. E sai selgeks pärmitaigna ja tegi siis meile juustukringlit ja kaneelisaiakesi. Nujah: automatkad + saiatooted = kohev vanaema.
Pühapäeval läks E koju.
Kuna lapse eest enam vastutama ei pea, siis uue, 4. eriolukorra nädala pühendasin endale ja mulle meeldivatele tegevustele. Hommikul kell kuus voodist välja, kõnniringile! Saiakesed peab ju kuidagi kehalt ära kaotama. Ja päevatööks igatsorti aiatööd. No olen üks neist hulludest, kellele näppupidi mullas meeldib tuhnida. Fotoaparaadi otsisin kapist välja.  Kaks aastat polnud temaga pildistada saanud. Haige õlg ja muud virinad. Ning avastasin, et olen palju unustanud, pean uuesti fotokaga pildistama õppima.
Koolitöödega ei tegelenud. Võtsin iseseisvalt nädalase koolivaheaja. Koristamisega ka ei vaevanud ennast. Kasvatasin tolmurulle. Kuigi, mis neist kasvatada, täitsa ise kasvavad!

Ämm viidi üleeile südame rütmihäiretega haiglasse. Vaatama minna ei saa. Midagi saata talle ka ei saa. Mobiiltelefoniga ta enam hakkama ei saa. Ja nii olemegi kontaktivabad. Kurb on.
Õnneks haiglas osakonda helistades suhtutakse kenasti ja kutsutakse ta telefonile. Hea seegi.

Lõppu ilmajuttu: päikselised päevad on olnud. Möödunud nädal tuuline, see nädal vähem tuult. Öösiti öökülmad.

laupäev, 4. aprill 2020

Pisike lisa ajalootunnile

E-koolis õppetükid valmis, taas aeg õue minna. Seekord ühines meiega ka vanaisa, kes oli eilse seisuga küttepuude tegemise lõpetanud.
E ajalootunnis oli teemaks pärisorjuse aeg. Otsustasime ajalootundi veidi laiendada hoopis muinasaega minekuga.
Mõeldud, tehtud! Suunasime autorattad Keava linnamäele. Seal oli muistse Harjumaa kõige lõunapoolsem Kalevipoja sängi tüüpi linnus, asustatud 5 -6.sajandil.
Ajaloolaste uuringute põhjal viis korda maha põletatud. Lõpliku hävitamise ajaks on arvatud aastat 1224, mil toimus ristisõdijate käik Harjumaale.

Kes neid muistseid aegu nüüd nii täpselt teab, kuid praegu on see üks kaunis looduslik paigake, kuhu saab autoga lähedale ja linnusemäele viib paljudest jalajälgedest lihvitud matkarajake.


 Viimased meetrid on lausa 45 kraadine mäkkeronimine


Linnuseõu ja kiik lastele


 Veel üks vaade linnuseõuele

Linnuseõue lõunapoolne ots, kust on ilus vaade ümbritsevale maastikule




Näsiniintele sobilik kasvukoht. Neid oli seal ikka rohkesti, nii linnuses kui linnusejalamil

 Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik



Kui varakevadisest taimestikust rääkida, siis on seal ka tohutul hulgal sinilillevälju. Millegipärast jäid nad mul seekord pildistamata. Aga ehk siis mõni teine kevad.

Ilm iseenesest oli ilus, päiksepaisteline, kuid väga külm tuul.

020420

neljapäev, 2. aprill 2020

Cornus mas

Ca 5 aastat on kirss-kontpuu mu aias olnud. Kohanemine oli raske, võttis pikalt aega ja arvasin juba, et egas ta meil kasvada ei tahagi. Oli aastaid selline poolemeetrine poisike.
Kuid eelmisel aastal võttis kätte ja viskas uued pikad võrsed. Nüüd on ta juba peaaegu et pooleteisemeetrine ja sel kevadel nägin ka ta esimesi õienuppe. Pildil on ta eilse, 1.aprilli seisuga, kuid õienupud olid mu meelest juba veebruari lõpus olemas.
Ta ongi varakevadine õitseja. Kuid selleaastane kevad, mis aeg-ajalt on soe ja siis viskab jälle külmapäevi sisse, paneb taimed vinduma. Ja aedniku meele teeb ka selline kevad  hapraks. Tahaks juba niiväga seda rõõmsat ja rõkkavat kevadet. Aga eks ta nii ongi, et ootaja aeg on pikk.

Kirss-kontpuul on palju sorte. Erinevaid kirjude lehtedega  ja sordiaretajad on tõsist tööd teinud ning isegi viljapuuks arendatud sorte on.
Ma arvan, et minu kirss-kontpuu on ehk liik. Ta peaks kasvama ca 8 meetri kõrguseks puuks (sordid on madalamad).
Viljadeks on tal punased marjad, mis näevad välja nagu pikerguseks muljutud kirsid. Marjad valmivad üsna hilja, puud raputades kukuvad maha sügavpunased viljad ja need peaks siis ka veel aknalauale järelvalmima panema. Hästi hapud marjad.  Kui niisama süüa ei kannata, siis moosiks, mahlaks, kompotiks või sügavkülma pidavat sobima. Ma ei saa saagi koha pealt veel ju midagi kaasa rääkida, sest esimene õitsemine sel taimekesel ja isiklikud kogemused puuduvad.

Ta viljad sisaldavad palju bioloogiliselt aktiivseid fenoolseid ühendeid ja antioksüdante. Eripäraks on suur kaltsiumisisaldus.
Juba ammustest aegadest on kasutatud tervise heaks kõiki kirss-kontpuu osiseid: õisi, lehti, koort, võrseid ja juuri. Ta droogide abil on alandatud palavikku, ravitud kõhuvalu, peatatud verejookse , leevendatud nahahaigusi jne.
Seemnetest jahvatatud jahust on valmistatud surrogaatkohvi.

Kasvukohaks soovib päikselist kohta, kuid lepib ka varjualaga.
Muld peaks olema viljakas, parasniiske , neutraalne või kergelt aluseline.
Põua käes jäävad viljad kuivaks ja nahkseks. Märjas kasvukohas puud hukkuvad.

Isetolmjejad, kuid saagikus on suurem kui ligistikku kasvab mitu puud.

Hea meetaim.

Fotojaht. Värviline

Mind lummavad värvid. Ja vaibad. Kattevaibad, pulmavaibad, saanitekid... Eriti just meie  vanavanemate- ja vanavanavanemate aegsed värvid ja...