Looduse rütmis

 Detsembrikuu pimedust tegid lumeolud helgemaks. Kulgesin loodusega suhteliselt ühes rütmis. Magasin hommikuti esimese valguskiireni ja kui uni läkski varem ära, oli lihtsalt aeg iseenda ja oma mõtetega. Nii mõnedki poolikud mõtted said lõpuni mõeldud ja tulevikuks väikesed plaanialged kõrva taha valmis pandud.

Käisime külas ja meil käis külalisi. Kohtumised armsate inimestega, keda polnud ammu näinud.

No ja loomulikult igapäevased kõnniringid ja ikka mõni telefoniklõps aiast ja loodusest. 

Kõnniring viib läbi laevatatava metsa. 

Kitsed on aias igaöised külalised. Jätame sügiseti üleliigsed õunad neile ja koostöö on suhteliselt sujuv, sest nemad maiustavad õuntega ja teised taimed jäetakse enam-vähem rahule. Mis ei tähenda muidugi, et usalda, kuid kaitse ja nii ma ikka panen igaks talvehooajaks väiksematele puudele-põõsastele kuuseokstest vatid selga või lihtsalt aiavõrgu ümber.

Paaril päeval oli tõeliselt külma, ühel -20 ja teisel -22. Päikselised ja imeilusad härmailmad.

Kui enamus Eestimaast kaebas lumeuputuse üle, siis meil vaid tegelikult mõni üksik cm lund. Lugesin kadedusega Raisakulli suusaminuteid. Minu suusaradade põllul lund nii vähe, nii vähe.

Koolis käisin ka, mõningaid lahtiseid otsi kokku sõlmimas.

19.detsember, lumi läinud. Kas nüüd tulevad mustad jõulud, oli pisuke hirm. Või noh, rohelised jõulud...

Veel avaldamata killukesi aastast 2021. Jaanuar

 Jaanuar

Esimene aastavahetus mu teadlikus eluloos, kus ei läinud õue uut aastat vastu võtma. Terviseprobleemid. Allergia, peapõrutuse jääknähud, vigastatud õlg.

Olime Jõgeval tütre juures ja vaatasin aknast ilutulestikku.

Ei, ma ei kurda, märgin ära, et lihtsalt nii oli.

1. jaanuaril kojusõit

Läbi autoakna paar killukest Põltsamaalt

ja loodusest.

Mida lähemal kodule, seda rohelisemaks ja lumevaesemaks läks maapind.

2. jaanuari kõnniringil kohtusin oma elus esimest korda sellise loodusnähtusega nagu inglijuuksed.

3. jaanuari öösel oli lõpuks õnn, st lumi ka meie õuele tulnud.

4. jaanuar

Fotol elu karm tegelikkus sellest, et mu aias lillevarred jäid sügisel lõikamata, st et aias sügistööd jäid kõik tegelikult tegemata. Ikka terviseprobleemide tõttu.

Aga suhtusin olukorda rahulikult, sest tean, et omaenda varjust üle ei suuda hüpata ja pole mõtet pingutada seal, kus positiivset tulemust nagunii ei saa olema.

Aga see-eest loodus oli imeilus ja muudkui nautisin.

NB olgu ära märgitud, et inglijuuksed kestsid seekord 3 päeva.

5. jaanuari aiavaade

6.jaanuar

Mees teeb usinalt küttepuid

ja mina jätkan igapäevaste kõnniringidega

7.jaanuar

Jõulukuusk on ikka veel toas. Tavapäraselt olemegi ta alles 10. jaanuari paiku kokku korjanud. Päev enne mehe sünnipäevakülaliste tulekut.

9.jaanuar, lund ikka vähevõitu

10.jaanuar

Päris lootusetu olukord aias ikka pole, olen vähemalt roosid külma eest kaitsnud ja  kitsede maiuspalad põõsaste ning noorte puukeste poole pealt kuuseokste või võrguga kinni pannud.

11-17. jaanuari aruanne leitav siit

20. jaanuar, hommik.

Aknast õue vaatab Mummo... lumi maas ja päike tõuseb...

23. jaanuar

Naaber on metsamaa kuuseistikud võsast välja puhastanud, saan nentida oma kõnniringil.

25. jaanuar, kooli-kooli-kooli...

maastik kuskil kodu ja Haapsalu vahel

26. jaanuar

varahommikusele kõnniringile mööda Haapsalu - Tallinn rööbasteta raudteed

ja tänav, mis viib ühika juurest raudteele

31. jaanuar, üks tõeliselt kaunis talvepäev

Ülevaade tehtud jaanuarikuu fotofaile sirvides. Kokkuvõtteks siis märksõnad loodus ja kool ja ei midagi erilist, lihtne elu. 

Kindlasti tasub veel äramärkimist, et nõelravis käisin ja sain leevendust peapõrutusele ja pinges ning äärmiselt valulikule turjale ning vigastatud vasakule õlale. Turjaprobleemile lahendus tuli aga Ülle soovitusest kasutada kampri ja mentooliga pipraplaastreid.

Jaanuar 2021 postitused

2020 omas mahlas

 Maagilise numbriga aasta saab kohe otsa. Vaid paar päeva veel. Kütan ahju ja täidan aega aastakokkuvõttega. Lühidalt püüan teha. Ma ei ole suur sõnaseadja. 

Hobid ja kõik muu oluline:

• Aiandus: Aed elas oma elu ilma minuta, hooldustöödeta, uute plaanide elluviimiseta. Sügiseks tellitud uued kevadlillede sibulad said lõpuks maha, ca 3 kuud panin neid, normaalses elus olnuks see max ühe päeva töö. Vanad lillepealsed loodan ikka kevadeks maha lõigatud saada. Praeguseks olen 4 kuuga ca kuuendikuga juba hakkama saanud.
• Fotograafia: Kevadeks oli paariaastatagune käe- ja õlavigastus nii palju taastunud, et jõudsin taas fotoaparaati tõsta ja kasutada. Koolis õppisime muude ainete kõrval ka fotograafiat ja sain minagi paar uut nippi juurde. Ning õpetajalt kinnitust, et mu fotod on päris head, peaksin suuremaid pilte tegema. Ise jäin ka mõnede fotodega täitsa rahule. Eriti just makrodega. Kuid pidu sel alal jäi üürikeses. Augusti algul kukkusin taas oma käe ja õla vigaseks ja septembri lõpus uuesti ning detsembri algul juba hullem laks. Nüüd peegelkaamera taas puhkab. Aga kuna küürakat ravivat ainult haud, siis seda enam saab vatti telefon. Kuid igatsen väga kaamerat.
• Käsitöö: Olen koolis tohutult palju uut õppinud. Nii meeldib ja käed sügelevad tegevuse järele. Ideesid on kapa ja kuhjaga. Kuid õlg ja käsi on pidurid peale pannud. Koolitööd saan suurte vaevustega enam-vähem tehtud. Aga ränk on see hind. Praktikal olin Heimtali muuseumis ja Anu Raua juures. Fantastiline paik ja fantastilised inimesed! Praktikapäevad vast olidki selle aasta säravaimad hetked.
• Reisimine ja matkad: Matkadeks oli liig vähe tervist ja aega. Ei ühtki seega. Vaid mitu korda nädalas toimuvad metsamatkad iseendaga ja loodusega. Üks ja sama tiir (5 km), kuid iga päev siiski erinev. Erinevad mõtted, erinev ilm. Aeg iseendaga ja iseendale. Perereis Lätimaale. Kauge maa reis jäi koroona tõttu ära. Oligi tegelikult hea, sest loobuda poleks suutnud ja täiega nautida poleks ka kindlasti jaksanud. Soomet igatsen. Sel aastal ei saanud kordagi üle lahe.
• Kultuurielu: Rammstein jäi ära. Riho Sibul oli väga hea. Mõned näitused, ERM. Kinos 3 x aasta jooksul! Polnud tegelikult pikki aastaid enam kinos käinud. Teater. Ei teatrit. Üksi ei tahaks minna ja teatrikaaslast pole leidnud. 
• Maailmas elu mõjutanud koroona: Jäin ise puutumata, sugulased ka. Mõnda tuttavat tean, kes seda haigust on põdenud. Õnneks ei ole nende olukord kõige hullem kuid siiski piisavalt elu segav. Maskiballil osalen nii vähe kui võimalik: poed, kus on palju rahvast ja ühistransport. Minu isiklikku elu pole ta sel aastal rikkunud. Pigem täiendanud: lapselapsed on meil saanud olla rohkem ja pikemat aega. Siis kui koolides e-õpe. Perepeod kõik toimusid. Arvan, et kui oleksin noorem ja käiksin tööl ja elaksin tihedamat seltsielu, segaks koroona mind päris palju. Kevadise e-õppe ajal alustasin taas blogimisega ja see ka omamoodi seltsielu. Parim sõbranna on väga ettevaatlik ja hoiab distantsi, seega kõik selle aasta ettevõtmised temaga on ära jäänud.

Mida sellel aastal õppisin? Leppima s..a olukorraga, just tervisest tulenevalt. Andma alla seal kus alla andma peab, sest muuta seda, mida ise muuta ei saa, pole võimalik. Ja teadmine: on vaja hingetõmbeaega, et teadmised ja arusaamad settiksid. Mõnikord peab see hingetõmbeaeg päris pikk olema.

Muudan seda, mida muuta saab: pööran rohkem tähelepanu iseendale. Pereemadel kipub see ISE teinekord tahaplaanile jääma. Alustasin ravi väga soliidses eas mind varem paljudest hädadest päästnud nõelraviarsti juures. Pooled korrad on käidud, pooled jäävad uude aastasse.

Selline aasta siis.

Ja nagu juba öeldud, pildistamiseta ja piltideta ma ei saa. 

Selle aasta viimane uitamine pealinnas 211220. Käisime kauge maa sugulastel külas. Nad ostsid vanalinna korteri ja tagasi Balti jaama minnes tegime pisikese tiiru:

Raekoja platsi jõululaat on hale vari möödunust

Virtuaalne Jõuluvana

ilmus ja kadus

Nunne tänav:

Ballikleidid

Laternamatkade promoüritus

Seekord jäi ära Piparkoogimaania. Oleme seal alati aasta lõpus lastelastega käinud, kuid Tallinna ja Harjumaa üritused pandi 27.dets-st alates lukku. Vaatan virtuaalselt, kuid virtuaalelu pole see.

Kaunist vana aasta lõppu!

Jäägem negatiivseks, kuid suhtume olukordadesse positiivselt!

PS. Erilised tänud Tegelinskile, kes fotojahi taas ellu äratas. Uuel aastal jätkame, eksole!