kolmapäev, 30. detsember 2020

2020 omas mahlas

 Maagilise numbriga aasta saab kohe otsa. Vaid paar päeva veel. Kütan ahju ja täidan aega aastakokkuvõttega. Lühidalt püüan teha. Ma ei ole suur sõnaseadja. 

Hobid ja kõik muu oluline:

  • Aiandus: Aed elas oma elu ilma minuta, hooldustöödeta, uute plaanide elluviimiseta. Sügiseks tellitud uued kevadlillede sibulad said lõpuks maha, ca 3 kuud panin neid, normaalses elus olnuks see max ühe päeva töö. Vanad lillepealsed loodan ikka kevadeks maha lõigatud saada. Praeguseks olen 4 kuuga ca kuuendikuga juba hakkama saanud.
  • Fotograafia: Kevadeks oli paariaastatagune käe- ja õlavigastus nii palju taastunud, et jõudsin taas fotoaparaati tõsta ja kasutada. Koolis õppisime muude ainete kõrval ka fotograafiat ja sain minagi paar uut nippi juurde. Ning õpetajalt kinnitust, et mu fotod on päris head, peaksin suuremaid pilte tegema. Ise jäin ka mõnede fotodega täitsa rahule. Eriti just makrodega. Kuid pidu sel alal jäi üürikeses. Augusti algul kukkusin taas oma käe ja õla vigaseks ja septembri lõpus uuesti ning detsembri algul juba hullem laks. Nüüd peegelkaamera taas puhkab. Aga kuna küürakat ravivat ainult haud, siis seda enam saab vatti telefon. Kuid igatsen väga kaamerat.
  • Käsitöö: Olen koolis tohutult palju uut õppinud. Nii meeldib ja käed sügelevad tegevuse järele. Ideesid on kapa ja kuhjaga. Kuid õlg ja käsi on pidurid peale pannud. Koolitööd saan suurte vaevustega enam-vähem tehtud. Aga ränk on see hind. Praktikal olin Heimtali muuseumis ja Anu Raua juures. Fantastiline paik ja fantastilised inimesed! Praktikapäevad vast olidki selle aasta säravaimad hetked.
  • Reisimine ja matkad: Matkadeks oli liig vähe tervist ja aega. Ei ühtki seega. Vaid mitu korda nädalas toimuvad metsamatkad iseendaga ja loodusega. Üks ja sama tiir (5 km), kuid iga päev siiski erinev. Erinevad mõtted, erinev ilm. Aeg iseendaga ja iseendale. Perereis Lätimaale. Kauge maa reis jäi koroona tõttu ära. Oligi tegelikult hea, sest loobuda poleks suutnud ja täiega nautida poleks ka kindlasti jaksanud. Soomet igatsen. Sel aastal ei saanud kordagi üle lahe.
  • Kultuurielu: Rammstein jäi ära. Riho Sibul oli väga hea. Mõned näitused, ERM. Kinos 3 x aasta jooksul! Polnud tegelikult pikki aastaid enam kinos käinud. Teater. Ei teatrit. Üksi ei tahaks minna ja teatrikaaslast pole leidnud. 
  • Maailmas elu mõjutanud koroona: Jäin ise puutumata, sugulased ka. Mõnda tuttavat tean, kes seda haigust on põdenud. Õnneks ei ole nende olukord kõige hullem kuid siiski piisavalt elu segav. Maskiballil osalen nii vähe kui võimalik: poed, kus on palju rahvast ja ühistransport. Minu isiklikku elu pole ta sel aastal rikkunud. Pigem täiendanud: lapselapsed on meil saanud olla rohkem ja pikemat aega. Siis kui koolides e-õpe. Perepeod kõik toimusid. Arvan, et kui oleksin noorem ja käiksin tööl ja elaksin tihedamat seltsielu, segaks koroona mind päris palju. Kevadise e-õppe ajal alustasin taas blogimisega ja see ka omamoodi seltsielu. Parim sõbranna on väga ettevaatlik ja hoiab distantsi, seega kõik selle aasta ettevõtmised temaga on ära jäänud.
Mida sellel aastal õppisin? Leppima s..a olukorraga, just tervisest tulenevalt. Andma alla seal kus alla andma peab, sest muuta seda, mida ise muuta ei saa, pole võimalik. Ja teadmine: on vaja hingetõmbeaega, et teadmised ja arusaamad settiksid. Mõnikord peab see hingetõmbeaeg päris pikk olema.
Muudan seda, mida muuta saab: pööran rohkem tähelepanu iseendale. Pereemadel kipub see ISE teinekord tahaplaanile jääma. Alustasin ravi väga soliidses eas mind varem paljudest hädadest päästnud nõelraviarsti juures. Pooled korrad on käidud, pooled jäävad uude aastasse.

Selline aasta siis.

Ja nagu juba öeldud, pildistamiseta ja piltideta ma ei saa. 
Selle aasta viimane uitamine pealinnas 211220. Käisime kauge maa sugulastel külas. Nad ostsid vanalinna korteri ja tagasi Balti jaama minnes tegime pisikese tiiru:

Raekoja platsi jõululaat on hale vari möödunust


Virtuaalne Jõuluvana

ilmus ja kadus

Nunne tänav:
Ballikleidid


Laternamatkade promoüritus

Seekord jäi ära Piparkoogimaania. Oleme seal alati aasta lõpus lastelastega käinud, kuid Tallinna ja Harjumaa üritused pandi 27.dets-st alates lukku. Vaatan virtuaalselt, kuid virtuaalelu pole see.

Kaunist vana aasta lõppu!
Jäägem negatiivseks, kuid suhtume olukordadesse positiivselt!

PS. Erilised tänud Tegelinskile, kes fotojahi taas ellu äratas. Uuel aastal jätkame, eksole!

esmaspäev, 28. detsember 2020

Jõulukuusetrendid

 Selle aasta detsembriuitamistelt kaasa toodud jõulukuusepildid talletan ka blogisse. Meenutamaks selle päeva (81220) ja selle teise õhtu (211220) emotsioone.

Pildid pärinevad Shishi Noblessneri majast, Noblessnerist  ja Tallinna Raekoja platsilt.









Mõned põnevad jõulupärjad sattusid ka kuuskede sekka. Inspiratsiooniallikaks kui juhtub vajadust olema.

Mulle endale meeldis väga Noblessneri jõulukuusk just nende huvitavate ehete tõttu ning Raekoja platsi kuuse erinevate jõuluehetega saavutatud ühtlane kuldne värvus.

laupäev, 26. detsember 2020

Fotojaht. Lemmik

 

Minu lemmiktegevus on pere või sõpradega matkad loodusesse. Üheks lemmikkohaks on Loosalu raba ja järv. Enamasti vähemalt korra aastas teeme sinnakanti matka. Minu meelest on raba ilus iga ilmaga ja igal aastaajal.
Piltidel on ülemöödunudaastase aastalõpu matka Loosalu järve jääolud. 




Pildid 281218
 

teisipäev, 22. detsember 2020

Tallinnat avastamas. II osa

Noblessnerist jalutasin edasi Lennusadamast ning Patarei vanglast mööda Patarei vangla ja Linnahalli vahele jääva ranna suunas. 
Lennusadamasse seekord sisse ei pööranud. Pildilt paistavad vesilennukite angaari kuplid ja Suure Tõllu korstnad ja esiplaanil tühermaa ning mingi moodne klaasehitis, mille otstarvet ei fikseerinud.


 Patarei vangla jäi millegipärast seekord pildistamata, kuid seal kandis on veel vanu hooneid, millest üks pildil


Ja siis see minu Tallinna-aastate mererand: Patarei vangla poolne ots


ning vaade Linnahalli suunas

Varem nii tühjal võsastunud ning pompsude poolt asustatud maa-alal on praegu ajutine (ehitajate?) parkla ning  taamal käib hoogne ehitustegevus. Mis sinna tuleb, ei tea ning ei pidanud viisakaks ka nostalgitsemiseks edasi minna. Ehk kunagi lähenen teisest küljest.



Suund  Vana-Kalamaja tänavale ja sealt edasi Balti jaama 

Vana-Kalamaja tänavalt leiab veel vanu nostalgiahõnguga maju

ja ka uusi, renoveeritud ning moodsaid


Pagarikoda on ka peale aastakümmet endiselt alles ja tegutsev

Moodsat maali
 
ja arhitektuuri alates möödunud sajandi algusest




Balti jaam jäi selja taha, edasi Pikast Hermannist mööda

Vabaduse väljakule, Jaani kirikusse, Anu Raua gobelääne vaatama. Mis oligi ühtlasi Tallinnas käigu eesmärk. Ülejäänu kõik oli hingekosutav boonus.

Tervis pidas suhteliselt kenasti sellele pikale jalutusringile vastu. Vahepeal tegin Eesti Raudtee klaasmaja kohvikus kosutava lõunapausi.

081220

laupäev, 19. detsember 2020

laupäev, 12. detsember 2020

Anu Raua gobeläänide näitus

Tallinnas, Jaani kiriku galeriis on veel avatud Anu Raua isikunäitus "Tähisvaibad". Olen Anu Raua gobeläänidest alati lummatud olnud ja loomulikult läksin seegi kord neid imetlema. Neist näitusel olnuist enamikku vaipadest olen ka varem näinud kuid alati mängivad uute emotsioonide saamisel suurt rolli uus koht ja galerii kujundus ning valgus. 

Ja alati nad kõnetavad mind.

"Tähised võivad olla igapäeva märkamised, tähised võivad puudutada kogu elu ja ka surma, isegi tervet meie rahvast. Eks argipäeva tegemisi tasakaalustavad pühad - need annavad rütmi ja tasakaalu - tähis võib olla nii elu kui ka surm. Tähisvaibad tähistavadki ajalikku ja ajatut elu. Tähisel ja selle edasikandmisel läbi põlvkondade on vaja järjepidevust."

Anu Raud ütles ühes hiljutises intervjuus: "Minu silmis kõige väärtuslikumad on pühendunud, elu tõsiselt võtvad, elu armastavad inimesed, kes suudavad midagi järje peal hoida. Jätkusuutlikkus on, kui on inimesi, kes suudavad pidada järge ja jätku."











Vaibad:
1. Kas on linnukesel muret, 2017
2. Tartu rahu 100, 2020
3. Tähesadu, 2016
4. Õhtuvalgus, 2020
5. Taevatee, 2019
6. Laulupidu 150, 2019
7. Ühtsel sammul. 12 jüngrit (Korp! Ugala 105), 2018
8. Torn, 2018
9. Põhjala, 2017

Fotojaht. Vaimude tund

 Oo, vaimud! Neist võin ma palju rääkida. Mina ja minu mees ja minu lapsed ja mõned meie külalised, kes ööseks on jäänud: meil on palju lugu...