Maidla mõisakool

Tütar ärgitas ühist suvelõpureisi ette võtma. Tegi maršruudi ja võttis puhkusepäevad välja ja puha. Eite-taati olid asjaga üsna nõus. Me ennegi ju augusti lõpupoole koos Eestimaal ringi uidanud. Ja mis nii viga kui ise isegi sihtpunkte välja otsima ei pea. Suht mugav ju. Lao aga reisivarustus autosse ja let`s go. Ilm oli ka planeerimise ajal täitsa ok.

Aga mõned päevad enne reisi pööras ilm ära. Sajuseks ja jahedaks, et mitte öelda külmaks ja haledaks. Parema ilma ootamiseks tütrel puhkusepäevi ringi vahetada polnud võimalik. Mis seal ikka, teeme ära! Ja nagu öeldakse, pole halba ilma, on vaid vilets riietus. Kummikud-keebid autosse muule garderoobile lisaks ja nii me Ida-Virumaa suunas teele asusime.

Kohtumispaigaks pakkus tütar välja Maidla. Kuna meie olime varasemad ja kiiremad, valisin välja täpsemaks kohtumispunktiks Maidla mõisa parkla. Ja et oodates mitte niisama autos passida, otsustasin pisikese tiiru mõisa ümbruses teha. Värav mõisaaeda oli kutsuvalt lahti. Ikkka väravast sisse, mis muud. Mõisahoone ise ka kaunis, meelitas ligemalt vaatama. Katsusin ust. Avatud! Astusin sisse. Hoones võttis üksikut uitajat vastu sõbralik pererahvas - pedagoogid. Nad kahetsesid, et pole giidi anda, kuid lubasid niisama ringi vaadata. 

Oh, milline mugav interjöör koolis! Hubane, armas, omanäoline. Moodne arvutiklass. Hoolitsetud ruumid. Olin vaimustuses. Uurisin pedagoogidelt, et kas lapsed oskavad mõisas olevat koolikeskkonda hinnata. Üks pedagoogidest tõi näite enda näol. Et kui oli õpilane ja samas koolis käis, polnud nagu midagi erilist, kuid hiljem täiskavanuna võib konstanteerida: vauu, milline luksus oli õppida sellises koolimajas! Eks elus ongi nii, et tõelised väärtused on jäävad. Neid oskad hiljem, ajaliselt distantsilt üha enam ja enam hinnata ja lugu pidada.

Mõned pildid märkasin ikka ka suure imetlemise käigus teha. 

Kutsuti tagasi suvel kui on avatud mõisate päevad. Siis on õpilased giidideks ja nad viivad sind ka iga nurga taha, millest oled huvitatud. 

Kool on mõisahoones 1925. aastast alates. Tahaks nii loota, et jääb ka tulevikus. Nüüd, ajal, mil maakoole suletakse, on seegi kool sulgemisohus. Selleks õppeaastaks nad veel jäid, kuid tulevikul on kõver ja keeruline küsimärk. Hoian igatahes sellele armsale koolile pöialt ja soovin pikka iga!

Pildid 240821

Mädarõigas

Hakkas liigselt laiutama. St, et aednik oli talle vale kasvukoha valinud. Jaa, ma tean küll, ajutiselt sai sinna pistetud üks juurikas. Kuid ajutine aeg venis pikaks-pikaks. Mõned päevad tagasi kaevasin laiutaja välja. Muist istutasin mädarõika laiutamist arvestades praegusel hetkel sobivale kasvukohale. Ülejäänud kobedaid juurikaid ei raatsinud ära visata. Pesin puhtaks. Mees kooris ära. Lõikusin juurikad peenemaks ja pistsin köögikombaini noa alla. Sai suht peeneks hakitud, kuid mitte niiväga. Mis edasi?

Sõber googel andis nii mõnegi põneva retsepti ja säilitamisvõimaluse.

Mina tegin nii:

500 g puhastatud ja kooritud mädarõika juurt
3 sl 30protsendilist äädikat

1 l vett
7 tl soola
8 tl suhkrut

Tükelda mädarõika juured väiksemaks ning purusta köögikombainis peeneks pudiks. Mädarõigas võiks jääda pigem tükiline kui hästi peeneks purustatud. Sega veele juurde äädikas, sool ja suhkur. Vajaduse korral lisa maitseid. Vala marinaad purustatud mädarõikale ja kata anum kaanega. Jäta ööpäevaks toa temperatuurile maitsestuma. Tõsta mädarõigas purkidesse ja sule kaanega. Purkidesse tõstmisel ära nõruta mädarõikalt kogu vedelikku ära, vaid jäta purgi sisu pigem natuke vesine. Nii on tulemus mahlasem ja maitseküllasem.

Info siit.

Veel üks põnev retsept, mille kunagi tulevikus soovin ära proovida.

kuna venelased on väga kõvad mädarõika fännid leidsin nende ühelt kokalehelt imehea asja
HRENOVINA

TOMAT 1KG
MÄDARÕIGAS 150 G
KÜÜSLAUK 100 G
SOOL 1,5-2 SPL
SUHKUR 1 -1.5 SPL
JA KUI ON SIIS VÄIKE KAUN TšILLIT

KÕIK SEE PUHASTADA JA MINA LASIN SAUMIKSERIGA PURUKS JA KOHE VÄIKESTESSE PURKIDESSE.
PS.MÄDARÕIGAST JA KÜÜSLAUKU PURUSTASIN ÕUES NEED NII KANGED ET SILMAD KOGU AEG PISARAIS
AGA TULEMUS VÄÄRIB TEGEMIST!

Info siin.

PS Kuna mädarõika juurikaid soovitatakse talviseks kasutamiseks ka sügavkülmas hoida, siis ma kogu oma mugavuses panen suurema koguse koheseks tarbimiseks valmistehtud mädarõika parajate portsudena purgikestega sügavkülma. Tekib soov, võtame aga portsukese välja. 

Mädarõika tarbimine:

1) Teeb head südamele

Uuringud näitavad, et kaaliumi poolest rikas mädarõigas aitab alandada vererõhku ja parandab vereringet.

2) Aitab vastu pidada külmetusehaigustele

Mädarõigast on rahvameditsiinis kasutatud nohu ja põskkoopapõletiku ravimisel. See aitab leevendada põletikunähte. Mädarõigast võib nii süüa kui hingata sisse mädarõika aure. Tänu A- ja C-vitamiinide sisaldusele aitab see toetada immuunsüsteemi, seetõttu tuleks just gripihooajal mädarõigast tarbida. Kõigis mädarõika osades on väärtuslikku eeterlikku õli, mille peamiseks toimeaineks on sinepiõli, mis annab taimele nii tugeva lõhna ja antibakteriaalsed omadused.

3) Annab energiat

Mädarõigas on rikas raua poolest, mida on vaja kehas hapniku transportimiseks. Rauavaegus võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu väsimus. Peamistest mineraalainetest tuleks mädarõika puhul märkida rauda, ​​kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, vaske, kloori, alumiiniumi, väävlit, mangaani.

4) Abiks kaalulangetamisel

Mädarõigas kiirendab ainevahetust ja omab ka energiat aktiveerivaid omadusi, olles selliselt suurepärane osa kaalulangetamise dieedis.

5) Toetab seedimist

Mädarõikas on rohkesti kiudaineid, mis soodustavad seedimist.

Mädarõika kasutamine toiduvalmistamisel:

Mädarõigas sobib paljudele roogade juurde oma tugeva hapuka maitse poolest. Mädarõigas sobib hästi aurutatud köögiviljade, kartulipüree ja suppide maitsestamiseks. Juuretükikesi kasutatakse kurkide, tomatite ning muude aedviljade marineerimisel ja soolamisel. Lisaks maitsenüansi andmisele aitavad need ka riknemist vältida. Mädarõikaga saab häid tervislikke hoidiseid valmistada ja see on asendamatu süldi ja seaprae kõrval.

Tavapäraselt kasutatakse mädarõigast sinepis ja dipikastmetes, see on hea ka kohupiima ja õunte ning mee hulka segatult. Marineeritud mädarõigas maitseb hästi ka meelepärase võileivakatte alla määritult.

Suurepäraselt maitseb hommikusöögiks või lõunaooteks ka järgmine võileib:

Võta täiseterasepiku viil, määri sellele värskelt riivitud mädarõikajuurega maitsestatud majoneesi, millele aseta peale suitsulõhe ja värske kurgi viilud ning õhukesed punase sibula kettad. Soovi korral raputa peale veidi värsket sibulat.

Olulised sõnumid II. Kuidas ravida hambavalu ja muust elu-olust

Kui nüüd jätkata veel oluliste sõnumite teemat, siis oli sealsamas Lüganuse valla x bussipeatuses ka üleskutse vanade lugude rääkimise või üleskirjutamise kohta. Ja samuti oodatakse vanu fotosid.

Minu jaoks on see kant Eestimaast suhteliselt tundmatu. Mõned korrad oleme küll sealkandis ringi reisinud, kuid põnevaid avastusretki jätkub veel mitmeks korraks. Maastikud, linnad, muuseumid, keele omapära... Mingi pisikese aimupojukese kohalikust murdest sain bussipeatuses loetud kolmest vanast loost. 

Need lood on Lüganuse kihelkonna rahva lood. Osa rahvajutte said juba kokku raamatus, aga neid on ju veel. Näiteks see, kuidas Roodu jõe sillaehitusel tegid vindised töömehed teehöövlitega võidu ja üks masinatest upperkuuti käis. Juht oli veel imestanud, miks kirikutorn tagurpidi seisab, terav ots allapoole. Või siis see, kuidas lastel kummikud jõe põhja tõrva sisse kinni jäid ning nad siis pärast pragada said.

Hambavalu arstimine

Hambavalu vasta võetasse suhkurd, sibulät ja soola, pannasse hamba pääle ja loetasse:                                                            "Ussid sööväd ja uravad,                                                            maod sööväd ja manavad,                                                              maa alle mo manavad,                                                                  kive alle killistagu!                                                                        Siis kivi on kui kõva,                                                                      raod on kui vask,                                                                            minu hambad kõvemad,                                                                  sest mamma on mul hambad tehnud,                                            ükski uss ei või minu hambaid puutu.                                            Ussi hambad maha mengu,                                                            mulle tervis tulgu!                                                                          Minu hambad kui teras,                                                                  maamuna (ussi pää) vasta maad!"

Ka võetasse ukselävelt kolm puukildu ja vajotasse kolm kõrda hamba pääle, siis kaob valu vällä. Killud piavad aga tagasi pandu saama igaüks oma kõhta.  

Lüganuse papp ja Virunurme Jaak

Lüganuse kiriku papp käind Virunurme külas Jaagu peres lapsi loetamas. Tahetud siis ka papile süia anda. Metsaküla perenaine ei oska saksa sööta, teab, et peab kolm toitu olema. [Peab] peremehe kääst nõu küsima. "Pane lauale kartuliputru, tanguputru ja jahuputru! Eks siis söögu, mida tahab! Kolm toitu on laual!

Palutakse õpetajaerra lauda istuda. Istub küll, aga tõuseb kohe [püsti] ja tänab perenaist toido eest.

Perenaine ütleb: "Mille eest õpetajaerräd tenavad, ise ei söönd sittagi!"

Ohver varanduse eest

Lüganusel on Kikerpere mõisa varemed. Ühele mehele näideti unes, et kui tappad oma esimese lapse ja vied pia varemile, siis saad suure varanduse. Mies ei raatsind last tappada ja tappas ane. Vei anepia varemile, aga raha kätte ei saand. Näideti küll, õlivad kõik toredad asjad, aga kätte ei saand.

Fotojaht. Olulised sõnumid

Meie pere suvelõpureis viis seekord Ida-Virumaale. Lüganuse valla x bussipeatuse juures tegime seljasirutuspeatuse. Bussipeatuse varjualune on ühtlasi ka teadetetahvel. Läksin uudistama, et mis elu sealkandis siis ka elatakse. Leidsin paar huvitavat kuulutust. Üks neist selline:

Ohhohooo, millised huvitavad ametid! Uudishimu minus tahtis teada, et kuidas neid ameteid ikkagi peetakse. Pöördusin targa internetipoisi (-tüdruku?) Google poole. Sain teada, et...

Juustuvabrikus punutakse patse

Juustutegu nõuab palju füüsilist jõudu. Umbes 15 kg juustumassi tuleb kiiresti kuumast veest “läbi lapata” ning kahe mehega venitada - nii tekivad juustuniidid.FOTO: Marianne Loorents

Vinni vallas Võhu külas toimetatakse kolmandat kuud Näsusepa juustuvabrikus, kus valmib erilisel meetodil käsitsi armeeniapärane juust ning naised punuvad juusturibad patsi.

Rakveres Ararat Grilli pidav Armeenia juurtega ettevõtja Arut Arutjunjan on tegev ka firmas Delikatess Food OÜ, mis ostis kunagise väikese Võhu vorstitsehhi ning ehitas ümber juustuvabrikuks.

Umbes 15 kg juustumassi tuleb kiiresti kuumast veest “läbi lapata”.FOTO: Marianne Loorents

Kui varem tõi Delikatess Food OÜ Slovakkiast ja Lätist juustupatse sisse ning turustas neid mitmetes kauplustekettides, siis nüüd otsustati neid ise tootma hakata.

“Nägime, et juustupatside järele oli nõudlust. Algul oli tegemist kvaliteetjuustudega, aga kui need läksid masstootmisse, hakati kasutama toiduvärvi ja vedelsuitsu, otsustasime ise naturaalselt tootma hakata,” rääkis ettevõtja Arut Arutjunjan.

Arutjunjanil on juustupatsiga oma lugu – lapsepõlves elas ta Ukrainas, ning kui ta Armeenias vanaema külastas, olid söögiks vaid lambalihatoidud ning juust.

Valmis venitatud juustuniidid seisavad umbes kümme minutit soolvees.FOTO: Marianne Loorents

“Lambaliha mulle ei maitsenud ja sõin siis ainult juustu – kui see oli lehma-, mitte lambapiimast tehtud. Vanaema tegi sellist juustupatsi. Ta elas 112-aastaseks ega istunud kunagi, käed rüpes,” jutustas Arut Arutjunjan, kelle isa Ukrainas 65 aastat piimakombinaati juhatas.

Katsetused juustuga kestsid  omaniku sõnul väga kaua, enne kui saavutati tulemus, millega rahule jäädi, ning toiduametilt tunnustus taotleti.

Väike juustutöökoda töötab kahel päeval nädalas ning korraga valmistatakse juustu 750 liitrist Vaeküla lehmade piimast. Täispiimast tehakse kohupiimalaadne brõnsa, millest kuuma veega töötlemise ja kahe mehega venitamise järel moodustuvad juustuniidid.

Ettevõtte juht Arut Arutjunjan (keskel) juustutsehhis, kus niidid punutakse patsideks.FOTO: Marianne Loorents

Naised punuvad need patsideks – umbes 350 patsi päevas – ning neid suitsutatakse ahjus lepasuitsuga kuus tundi.

Juustuniidid punutakse patsideks.FOTO: Marianne Loorents

Praegu valmivadki juustuvabrikus suitsujuustupatsid, juusturibad nii tšilli kui küüslauguga. Toodangut saab osta laatadelt, ka Rakvere Põhjakeskuses ja Kroonikeskuses ollakse väljas oma letiga.

“Tallinnas on meie juust ka näiteks Solarise keskuses. Läbirääkimised käivad Selveri ja Rimi ketiga. Tagasiside on klientidelt hea, inimestele meeldib, et see on naturaalne juust ja Eestis tehtud,” rääkis Arut Arutjunjan ja lisas, et plaanitakse tootma hakata ka lambajuustu.

Armeeniapäraselt süüakse juusturibasid Arutjunjani selgituste järgi aga lavašiga – õhukesele lavašile pannakse juusturibad, rohkesti maitserohelist, näiteks koriandrit ja basiilikut, keeratakse rulli ning süüakse tee kõrvale.

Viimane etapp on ahjus - lepasuitsu käes ripuvad juustud kuus tundi.FOTO: Erakogu

“Vana lugu aga räägib sellest, et inimene võttis mägedesse kaasa lambapiima, mis pandi loomulikke fermente sisaldava looma mao sisse. Kui ta hobusega sõitis, siis koti sisu keerles, valmis kohupiim ja lõpuks juust. Armeenia keeles on see “tšitšil” ehk “punutis”,” pajatas Arutjunjan.

Tekst ja pildid kopeeritud siit.

Teadmine, et Võhu juustuvabriku juustupatse tasub osta on mu jaoks küll igati kasulik info. Ja et need sissetoodud: keemiat liig palju minu õrnukesele organismile.