Teine ametlik liikumispiirangu ja koduõppe nädal möödas. Kui esimene nädal oli pigem uude olukorda sisseelamise ja harjumise nädal, siis nüüd oli sellevõrra lihtsam, et oli tekkinud juba teatud rutiin.
Peale hommikusööki läks vanaisa õue küttepuid tegema, lapselaps ja mina asusime kumbki oma koolitükkide juurde.
Pealelõunal toimetasin ma aias, E vaatas telekat või tegi midaiganes talle meelepärast tegemist. Vanaisa ikka jätkuvalt küttepuudega ametis.
Minu aiatöödele järgnes koos E-ga kohustuslik sportlik osa, 3 - 7 km-ne matk praktiliselt igal päeval. See oli... , hm, ütleme, et see just kerge ei olnud, sest selja taga oli mugavalt maha lösutatud talv. Vähemalt minul. Aga olen ka rõõmus, et "ah homme lähen" ettevõtmine lõpuks lapselapse toel ikka teoks sai.
Mõned meie matkadel tehtud pildid ka: Päikesetõus ja päikeseloojang, Atla jõgi, kuklaste kogum pesakuhjal, harilik karikseen, Hõreda mõis ja pokud Hõreda vanas mõisapargis.
Hõreda mõisat käisime siis uudistamas E reedesest ajalootunnist lähtuvalt.
Ja peaks veel ära mainima, et reedeks, so õppenädala lõpuks oli lapsel juba õppimisest väsimuse tundemärke näha. Kuid õnneks on ta kohusetruu ja tegi oma õppetükid ikka ära. (Vastupidiselt vanaemale, kellel nii mõndagi tegemata jäi. Kuid sellest edaspidi. )
Nädal pildis 24 - 27.03.2020
Terve nädala ilm oli ilus ja rõõmus ja päikseline.
