Eile algas astronoomiline suvi. Tere suvi!
Elu on hetkel suht lill, nii lill, et isegi blogimine pole oluline. Aga et kasvõi väikegi märk tuleviku tarbeks minevikust maha jääks siis siinkohal mõned read möödunud kevadest.
Nii pikka ja ilusat kevadet ma oma eluloos ei mäletagi. Kuna olen looduslaps ja tegutseja tüüpi ja aiafanaatik, siis algas mu kevad esimese aiatööga. 3. aprill oli see kuupäev kui aia kirdenurgas oli lumi sulanud ja sain sealkandis korrastustööd ette võtta. Hekilõikuriga eemaldasin peene võsa, riisusin tuulte toodud naabrite vahtralehed oma kompostihunnikusse, korjasin ära elupuude tugipostid (tegelikkuses toetasid elupuud juba tugiposte) ja asjatasin muid toiminguid teha. Ajaks, mil see aianurk ornungisse sai, oli lumi juba järgmisest korrastust vajavast kohast sulanud. Ja nii ta läks: lumi sulas ees ja mina toimetasin järgi.
Mingitel ajahetkedel vaatasin oma aeda ja imestasin, et nii palju juba korrastustöid tehtud! Ja jaanipäevgi pole veel käes! Tavapäraselt on kogu aeg üks tamp ja trall tagant torkinud ja üks kiire töö ja tegemine teist taga ajanud. Nüüd aga oli kevad, kus sai rahulikult toimetada, aeda ja igapäevatoimetusi nautida, mõned Eestimaa reisid tehtud, külalisi vastu võetud ja ise külas käidud. Loomulikult pole mu aed veel täielikult korras ja ideaalne, kuid olen rahul, sest on olnud aega olukorda analüüsida ja nüüd juba tean, kuhu suunas teel olen.
Kus Eestimaal käinud ja mida näinud sel kevadel, pole ka blogis kajastust veel leidnud. Loodan ikka tasapisi pildiread kord blogisse postitada.
Nautigem suve!
Suvehommik, 220622
