20 mai. Hommikul näitas kraaadiklaas 6 pügalat üle nulli. Sõna sooja ei taha kohe kuidagi sellise temperatuuri kohta kasutada. Kunagi olid ikka mõned soojapäevad ka. Kuid seejärel vihm, vihm, vihm ja jahedus. Maa on läbi vettinud, väikseimgi tegevus labida või kühvlikesega peenardes toob kaasa poriga ummistunud tööriista + peenra arvelt käimiseks mittesobivateks, lausa võimatuteks kosunud jalanõud. Seetõttu saab ka võilill jätkata oma kasvuõigust seal, kus aednikule teps mitte ei sobi. Aga on nii kuis on. Muuta saab ju vaid seda, mida lihtinimesel on võimalik muuta. Kohalikest klimaatilistest oludest tulenevate asjaoludega peab lihtsalt oskama leppida.
Aiateemast veel niipalju, et pildistasin üles kõik 20 kuupäeva õitsejad. Nojah, kevadel on ju peale pikka talve iga esimene õis eriliselt oodatud ja tähtis. Värviparadiis loob mõnusa meeleolu. Kõik need brunnerad, tulbid, nartsissid, igihaljad, priimulad ja paljud-paljud teised toovad sära silmadesse. Kuid blogipostitusse mahutamiseks sai neid liig palju. Seepärast vaid 2 pilti.
Tiibpojeng Claucidium palmatum, mu suur lemmik. Tal on ka valgeõieline sort, mida väga-väga oma aeda igatsen.
Loebneri magnoolia Magnolia x loebneri Leonard Messel näitas oma esimest õit. Minu aeda saabus ta Kukkatalost, aasta oli siis 2017. Loodan väga, et sealtsamast samal ajal ostetud Sieboldi magnoolia ka mõnel uuel kevadel ehk ikka õitsema hakkab.
Koolist võtsin kuu aega enne lõpetamist aastaks akadeemilise puhkuse. Põhiprobleemiks tervisega seotu. Loodan, et aasta on piisavalt pikk aeg, et end taas normaalsesse tervislikku konditsiooni viia. Kuulan arsti nõuandeid ja terviseteemadega ma nüüd enam-vähem igapäevaselt tegelengi.