Kolmapäev, 30. märts 2022

Tagasivaade veebruarisse

Tegelikult peaks küll juba märtsikuusse tagasi vaatama, kuid et veebruar päris vahele ei jääks, siis ikka lühidalt ka siinkohal väike ülevaade.

Oli tõsine talvekuu. Korraks ilmutas isegi talveväsimus kuid vaid paaril päeval. Ilmad enamasti päikselised. Sekka ka vihma ja sula. Nautisin suusatamist. 

Kuu esimeses pooles tundusin mõnel päeval endale väga laisk olevat. Hommikuti magasin kaua, nii kella üheksani umbes. Õue minna ei tahtnud, sebisin vaid toas. Kehitasin õlgu, et kodune inimene ja kui laisk siis laisk. Elus rabatud ju küll. Kuid ühel hommikul ärkasin taas tavapärasel ärkamisajal, kell kuus, erk ja rõõmus. Siis sain aru, et polnud laisk, ju mingi kerge tõbi küljes oli. Suusatasin siis edasi.

23. veebruaril sai täis 2 kuud, mil kodust kaugemal väljas polnud käinud. Vaktsineerimata inimene ei tohi ju pisikuid laiali vedada. Aga kauem ei kannatanud kuulekas olla ja läksime tütre juurde Eesti Vabariigi 104. aastapäeva tähistama. 24. veebruaril algas Ukrainas sõda. Mida see tähendab Eestile ja teistele Balti riikidele. Mida see tähendab muule maailmale. Segadus ja sassis mõtted... Loobusime paarile järgmisele päevale mõeldud ühisüritustest ja tulime koju.

Kodus jätkuvalt suusatamine. Kuid jalad olid all kanged nagu puupakud. Täiesti kirjeldamatu olukord. Ilmad ilusad, kutsuvad õue ja tahtejõuga liikusin siiski suusaradadel edasi. Suusatamine ju mu selle talve ainuke rõõm ja meelelahutus. Mõtlesin juba, et kas koroona küla pealt külge hangitud ja lõi jalgadesse. Ja tuligi välja, et olime lähikontaktsed. Tütre pere jäi koroonasse. Ok. Mehel polnud mingeid tervisehäireid, mul ainult need kolm päeva kummaliselt kanged jalad. Neljandal päeval liikusin suuskadel taas nagu noor sälg. Igaks juhuks inimeste sekka ei läinud. 

Kudumine ei edene. Arvan peapõhjuseks, et pole just see toode, mida tegelikult lõputööks soovinuks ja nö kaelast ära stiilis asjad liiguvadki kehvemas tempos.

Lõpetasin kaalulangetamise ja läksin üle tavatoitumisele. Sellega seoses tuli juurde veidi alla kilo kehakaalu ja lõppskooriks jäi -14 kg. Patsutan endale õlale, tubli olen.

Mõni veebruaripilt ikka ka.

1. veebruar. Aed puhkab lumehangede all.





2-3. veebruar

Otseteed punktist A punkti B 


Ronime üle tuisuvaalude

ja naudime talve ilu

4. veebruar

Öösel toimunud taimede söödavuse kontroll. Edutu.


5.veebruar

Peale tuisku taas suusarada sisse. Osake 3,5 km pikkusest tiirust. Mida ikka rohkem kui kord päevas läbitud sai. Mõnikord jõudis suusarada sisse ajama enne mootorsaan, mõnikord vastupidi.


7.veebruar
Kas seal kaasiku taga aimub juba kevadet

Siitmaalt raugeb millegipärast veebruarikuu pildistamishoog. Ju sai mõõt täis. Kõik see ilm ju nii sarnane.

Teisipäev, 8. märts 2022

Mis toimub märtsikuu alguse aias

Praegu jääb küll veebruarikuu kokkuvõte vahele ja ka Ukraina sõjast ei suuda veel kirjutada. Lihtalt nii jube on. Mainin vaid ära, et ei karda sõjaohtu Eestile ja loodan kiires majanduslanguses normaalselt toime tulla. Tagatiseks on oma isiklik laenukoormuseta kodu, aiamaa ja põllumaa ning labidas, ahiküte, puud ja kirves. Noh ja siis veel lisaks keerulise lapsepõlvega Lõuna-Eestlase visa hing ja veri, mis ei värise ohtude ees. Aga ok, aitab enesetutvustusest. 

Niisiis, aiast märtsikuu esimesel seitsmel päeval.


03.03.2022 pildid

Sügava lumehange all õitsevad lumeroosid. Ei näe, aga arvan teadvat.


Maja lõunapoolne lähiümbrus on sulanud. Kuna vana kivila vajab restaureerimist, siis siin praegu õisi näha ei saa.

Selles kõrgpeenras on märtsikellukesed oma ninad välja pistnud

Basseinikivila on hangedega kaetud

Kagunurga hanged 

Uut rajatavat kivilat katavad samuti sügavad hanged 

Noorte okaspuude lähiümbrused on lume hüljanud

Lumi ja hanged, mis muud





07.03.2022
Ikka hanged-hanged-hanged

Aga ,,esimesed pääsukesed,, mu aias on lume alt välja sulanud. Ümaralehine alpikann

ja märtsikellukeste ninad uut kevadet uudistamas.



Tagasivaade kevadesse

Eile algas astronoomiline suvi. Tere suvi! Elu on hetkel suht lill, nii lill, et isegi blogimine pole oluline. Aga et kasvõi väikegi märk tu...