kolmapäev, 30. märts 2022

Tagasivaade veebruarisse

Tegelikult peaks küll juba märtsikuusse tagasi vaatama, kuid et veebruar päris vahele ei jääks, siis ikka lühidalt ka siinkohal väike ülevaade.

Oli tõsine talvekuu. Korraks ilmutas isegi talveväsimus kuid vaid paaril päeval. Ilmad enamasti päikselised. Sekka ka vihma ja sula. Nautisin suusatamist. 

Kuu esimeses pooles tundusin mõnel päeval endale väga laisk olevat. Hommikuti magasin kaua, nii kella üheksani umbes. Õue minna ei tahtnud, sebisin vaid toas. Kehitasin õlgu, et kodune inimene ja kui laisk siis laisk. Elus rabatud ju küll. Kuid ühel hommikul ärkasin taas tavapärasel ärkamisajal, kell kuus, erk ja rõõmus. Siis sain aru, et polnud laisk, ju mingi kerge tõbi küljes oli. Suusatasin siis edasi.

23. veebruaril sai täis 2 kuud, mil kodust kaugemal väljas polnud käinud. Vaktsineerimata inimene ei tohi ju pisikuid laiali vedada. Aga kauem ei kannatanud kuulekas olla ja läksime tütre juurde Eesti Vabariigi 104. aastapäeva tähistama. 24. veebruaril algas Ukrainas sõda. Mida see tähendab Eestile ja teistele Balti riikidele. Mida see tähendab muule maailmale. Segadus ja sassis mõtted... Loobusime paarile järgmisele päevale mõeldud ühisüritustest ja tulime koju.

Kodus jätkuvalt suusatamine. Kuid jalad olid all kanged nagu puupakud. Täiesti kirjeldamatu olukord. Ilmad ilusad, kutsuvad õue ja tahtejõuga liikusin siiski suusaradadel edasi. Suusatamine ju mu selle talve ainuke rõõm ja meelelahutus. Mõtlesin juba, et kas koroona küla pealt külge hangitud ja lõi jalgadesse. Ja tuligi välja, et olime lähikontaktsed. Tütre pere jäi koroonasse. Ok. Mehel polnud mingeid tervisehäireid, mul ainult need kolm päeva kummaliselt kanged jalad. Neljandal päeval liikusin suuskadel taas nagu noor sälg. Igaks juhuks inimeste sekka ei läinud. 

Kudumine ei edene. Arvan peapõhjuseks, et pole just see toode, mida tegelikult lõputööks soovinuks ja nö kaelast ära stiilis asjad liiguvadki kehvemas tempos.

Lõpetasin kaalulangetamise ja läksin üle tavatoitumisele. Sellega seoses tuli juurde veidi alla kilo kehakaalu ja lõppskooriks jäi -14 kg. Patsutan endale õlale, tubli olen.

Mõni veebruaripilt ikka ka.

1. veebruar. Aed puhkab lumehangede all.





2-3. veebruar

Otseteed punktist A punkti B 


Ronime üle tuisuvaalude

ja naudime talve ilu

4. veebruar

Öösel toimunud taimede söödavuse kontroll. Edutu.


5.veebruar

Peale tuisku taas suusarada sisse. Osake 3,5 km pikkusest tiirust. Mida ikka rohkem kui kord päevas läbitud sai. Mõnikord jõudis suusarada sisse ajama enne mootorsaan, mõnikord vastupidi.


7.veebruar
Kas seal kaasiku taga aimub juba kevadet

Siitmaalt raugeb millegipärast veebruarikuu pildistamishoog. Ju sai mõõt täis. Kõik see ilm ju nii sarnane.

3 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Ilus oli, veebruarikuusse lumi sobib. Teil oli vist poole rohkem lund

mustkaaren ütles ...

Imeilus!
Sa ikka superkange, suusatad ja puha. Ma lihtsalt ...ei jaksa. Kuigi talv oli suhteliselt pehme ja meeldiv, andis kõigile kõik võimalused 😁

Emmeliina ütles ...

Kaalu alandamine on märkimisväärne. Minu 82 ei saa enam kunagi sinu 60 vastu. Kui kunagi veel näeme, siis teisiti on kõik :)

London, valge leht II

Istume bussis ja vurame rõõmsalt Big Beni poole. Oma arust. Vaatame linna ja inimesi ja kella ja ootame, mil maailmakuulsad ehitised paistma...