Praegu jääb küll veebruarikuu kokkuvõte vahele ja ka Ukraina sõjast ei suuda veel kirjutada. Lihtalt nii jube on. Mainin vaid ära, et ei karda sõjaohtu Eestile ja loodan kiires majanduslanguses normaalselt toime tulla. Tagatiseks on oma isiklik laenukoormuseta kodu, aiamaa ja põllumaa ning labidas, ahiküte, puud ja kirves. Noh ja siis veel lisaks keerulise lapsepõlvega Lõuna-Eestlase visa hing ja veri, mis ei värise ohtude ees. Aga ok, aitab enesetutvustusest.
Niisiis, aiast märtsikuu esimesel seitsmel päeval.
03.03.2022 pildid
Sügava lumehange all õitsevad lumeroosid. Ei näe, aga arvan teadvat.
6 kommentaari:
Lumeolud on meil natuke kasinamad aga mitte oluliselt. Enamus ninakesi on lume all endiselt. Meiesugustel kulakutel kel oma maa võtta peab olema korralik seemnevaru ka lisaks labidale ja muudele aiatööriistadele. Hobest oleks ka vaja, liikumiseks.
Alpikannid on nii ilusad. Minu aias kuivas kahjuks ei kasva, imetlen teiste omi
See kevadiste imede leidmine hinge kosutav. Me nii ligistikku, aga meil ikka väga kõrge lumi. Isegi kasakakadakas, mille tahan ära hävitada ei paista üldse välja, ta väga suureks läinud. Üks arooniapõõsas tuleb ka välja võtta.
Nii palju päikest!
Oi, meil kyll kevad veel nii ligidal ei ole. Nädalalõpp peaks soojem tulema, siis ehk saab silm talvest puhata 😁
Nii tore, et alpikann talvitus! Ja et ta õitseb! Et nagu - õrn lõunamaa taim elas jääaja yle.
Kuidagi turvaliselt mõjub see kõik...
Postita kommentaar