pühapäev, 27. juuni 2021

neljapäev, 24. juuni 2021

Fotojaht. Kuumalaine

 L 19.juuni - veel ei ole kohutavalt palav, õhutemperatuur hakkab küll 30-le kraadile lähenema, kuid õnneks ikka nii kuum veel ei ole. Minu jaoks suhteliselt talutav olukord, kuigi juba väga piiripealne. Teeme ettevalmistusi randa sõiduks. Kastan, mis kastmist vajab ja paneme valmis kaasavõetava telgi, magamisasjad jms. Laekuvad 2 lapselast.

P 20.juuni - pakime auto, laekub kolmas lapselaps ja poole kümne paiku asume teele. Kodune kraadiklaas näitab 30 pügalat. Kuum mis kuum. Autos jahe, jagan välja veel sügavkülmast kaasavõetud jäätised ja kõik tundub väga viis olevat. Muretseme vaid, et kas telkimiskohta jätkub. 

Kohal! Ostame telkimisplatsi (15.- raha) ja selgub, et ruumi on küll ja veel. Asutame oma laagri suure pärna alla. Meie tavapärasele kohale. Tuul on üsna tugev, mere poolt, jahutab kenasti, ei mingit liigset kuuma. Vesi on ka hästi-hästi soe. Lapsed (poisid) elavadki meres. Meie E-ga teeme peale pidulikku lõunat (R varane sünnipäeva tähistamine)  matka piki randa. Pärnu suunas. Vahepeal kastame end merre ja siis taas kuumal rannaliival edasi. Pärnusse välja ei jõua. :) Viskame end puhkuseks tulikuumale liivale selili ja kõhuli ja külili. Praeme. Mmmõnus. Ikka väga mõnus! Liiga kauaks ei tohi jääda, siis ei ole enam üldse mõnus. Tagasi telkimisplatsile vaid meres sulistades. Ikka supermõnus!

Kaunis õhtu. Jube öö. Telgis on umbne. Sääskede hordid ründavad. Lähme oma lebomattide ja magamiskottidega õue magama. Tuul on tugev. Mu pea ei kannata seda tuult välja. Lähme R-ga telki tagasi. R jääb lõpuks magama. Mina mitte. Tuul pani pea valutama ja R-i sääsetõrjevahendi lõhn ajab mu südame pahaks. Lähen õue. E pildistab kuud. Kuu on punane. Meri on ilus. Aga magama peaks. Vahetan telgis ruumi, nii et vahesein jääb R ja minu vahele. Olemine läheb veidike paremaks. Kell on kolm. Õues olijad magavad, mõni neist isegi norskab. Kajakad ärkavad. Verejanuliste sääskede hordid lendavad telgi lahtistest ustest sisse. Kell on neli. Varesed ärkavad ja pisemad laululinnud alustavad oma kontserti. Vahepeal on kevadest kalendrisuvi saanud. Enam ei iivelda. Peavalu hakkab ka taanduma. Aga magama peaks. Tuleb taibu: ma olen ju telgi magamisruumis! Tõmban rannapoolse õhema ukseava kinni ja telgi vaheruumide ukse ka. Seal vahel on ju veel sääsevõrk! Õhk käib ilusti läbi ja kohalolevad sääsed leiavad oma armetu lõpu ning kell pool viis vaatan viimast korda kella. Ärkan mingi heli peale. Nagu keegi üritaks priimust süüdata. Toibun veidi. Kell on kaheksa läbi. Õues imeilus hommik. Kohvivesi priimusel on just keema hakanud. Hommikukohvi, meri, soe nagu supp, hommikueine.

Nojah, nüüd juba ju uus päev! E 21. juuni - Kella kümneks läheme seiklusparki. Oleme esimesed. Laseme lapsed radadele. Juhendame ja pildistame. Lõunaks rajad läbitud, R-l isegi 3 korda. Paganama palav on. Tuul jahutab. Olen halvasti magatud ööst väga-väga uimane. Lapsed elavad meres. Õhtupoole pakime kola kokku ja koju tagasi. Lapsed elavad basseinis. Mina saunas külma vee all. Kraad näitab 31. Toad on jahedad. Öö möödub kenasti.

T 22. juuni - Lapsed kodudesse tagasi. Õhutemperatuur on 31. Mina elan saunas külma vee all ja diivanil. Vaatan seriaali Ljudmila Gurtšenkost. Enesetunne on mittekõigeparem.

K 23.juuni - Õhk 31. Tapab. Hommikul käisin kuumalainest väsinud pojengide "varemeid" pildistamas. Rohkem toast õue minna ei suuda. Jätkan seriaali vaatamist ja ootan äikest. Ta tuleb! Veidi peale lõunat! Tugev tuul ja vihmahood. Rahet ei pakuta ja see on ainult hea. Õhk jahedam, enesetunne tugevam.

 

Ja muidugi ikka pilte ka. Rannaelust kuumalaine ajal.




Valgeranna, 200621

PS Mulle meeldib kuumus, kuid ainult kuivas kõrbes ja saunalaval. Seal  ma talun´palavust. Kodumaine suvine temperatuur üle 27 ei ole vastuvõetav.

Päikest sai seekord parasjagu. Nahka maha ei ajanud ja kena pruun jume peal.

pühapäev, 13. juuni 2021

Ühte päeva mahub palju

Kui nüüd kristalselt ausaks jääda, siis ikkagi kolme päeva peale hajutatult, kuigi jah, enamik muljeist kogunes ühte päeva.

Niisiis, taas aeg teha reis Lõunamaale, minu sünnikohta.

Alustasime reedel, 4.juuni õhtupoolikul. Seekord peatusime õe juures. Ta keskmine poeg perega oli Soomest kodumail käimas. Kui korra aastas kohtud, siis juttu jätkub kauemaks.

Laupäev, 5.juuni. Hommikul start Saadjärve äärest. Esimene peatus Kärkna kloostri varemed. Minimatk metsikusse loodusesse. Amme jõgi ja Emajõe kärestikuline käär. Sammaldunud metallkäsipuudega sillake. Natuke kloostrimüüri võsast paistmas. Kaunis päikseline hommik.







Järgmine peatus sihtkoht Luhamaa. Kalmistu. Vanaema, vanaisa, sõjas noorukesena surma saanud onu, ema, kasuisa. Kodune pisike puidust kirik. Lõuna-Eesti maastik, tee sünnikoju. Vend ja tema pojad.





Pealelõunal taas autonina Saadjärve suunas. Kärkna kant pakub jätkuvalt vaatamisväärsust. Seekord ratsasport, takistussõit. Parkuurid olid küll madalad, meetrised ja sõitjad suhteliselt noorukesed, kuid minu elu esimene lives ratsaspordivõistluse jälgimine. Huvitav, väga huvitav.





Õhtu õe ja õepoja perega. 

Varahommikused suplused Saadjärves. Inimesed veel magavad. Liikvel vaid üksik daam koerakesega. Ja see daam on peale õe pere ainuke tuttav sealkandis. Elu täis ootamatusi. Aga Saadjärv on ilus-ilus-ilus. Vesi lausa meelitab, tule ja uju ja naudi!








Pühapäev, 6. juuni. Külalised on armsad kaks korda. Siis kui tulevad ja siis kui lähevad. Peale suplust ja kohvi ja kõhutäidet alustame koduteed. Kodukülas laadapäev. Põikame sisse. Kauplejaid enneolematult ohtralt. Laadakülalisi ka palju-palju. Justkui väike laulupidu. Kaubavalik mitmekesine. Me ei vaja midagi. Kallistused tuttavatega, keda pole kaua näinud. Jah, tõepoolest, liigun kodukandis harvemalt kui päiksevarjutus.


Olid kolm kaunist päeva.

Pildid 5 - 6. juuni 2021

laupäev, 12. juuni 2021

Vikerkaar

Millega tegeleb aiahull. Ikka lilledega. Nende kogumise ja kasvatamise ja imetlemisega. Saatus on asjaolud nõnnapidi sättinud, et üle pikkade aastate saan sel kevadel praktiliselt igat päeva veeta oma aias. Hommikukohvi ja õhtukohvi ja jalutuskäigud fotoaparaadiga ja lihtsalt niisama. No muidugi küürutan peenras ka. Istutan ja istutan ümber ja rohin ja kastan ja lihtsalt naudin olemist.

Kui kõik need viimased kümmekond aastat tegelesin tänu pikkadele kodust eemalolekutele ja muude probleemide tõttu põhiliselt mulle meeldivate taimede kogumise ja nende mulda pistmisega, siis nüüd läheb aiaelu huvitavaks. Kaardistan enda jaoks, kes on kes ja kas ta kasvab sobiva koha peal ja kes talle naabriks võiks tulla ja millal ta ikkagi õitseb ja kui kõrgeks kasvab ja millist mulda soovib jne. Vot selline hobi mul!

Võtan siinkohal tähelepanu alla iiriste (Iris) perekonna. Iris on kreeka keelest maakeelde pandult vikerkaar. Lillele nime andis Vana-Kreeka õpetlane, filosoof ja tänapäevase meditsiini rajaja Hippokrates. Nime sai lill peajumal Zeusi abikaasa, jumalate kuninganna, perekonna ja abielunaiste kaitsja Hera isikliku sõnumitooja Irise järgi. Kreeka mütoloogias esineb Iris nii vikerkaarena kui ka väikeste vikerkaarevärviliste tiivakestega noore neiuna, kes laskub Olümposelt maale mööda vikerkaart, ühendades nii jumalaid inimestega ja aidates samas naiste hingedel pääseda Elüüsiumi väljadele.

Kaasaegse botaanika isa, taimesüstemaatika rajaja Carl Linne´ säilitas lille arhailise nimetuse iiris ja nimetas tema järgi terve taimeperekonna. Botaaniliselt on iiriste perekond üks keerukamaid taimemaailma perekondi. Siinkohal aga ma ei hakka liike peenemalt välja tooma. Piirdun tasapisi vaid nendega, kes mu aias kasvavad. 

Niisiis, äsja lõpetasid õitsemise kääbus-aediirised (MDB - Miniature Dwarf Bearded). Nende kõrguseks on 5 - 25 cm ja ühel õievarrel on 2 teineteise järel puhkevat kuni 8 cm läbimõõduga õit. Kuna sordirühm paljuneb suhteliselt hästi ja moodustab kiiresti terve koloonia, kestab õitsemisaeg tänu õievarte paljususele umbes kuu aega.

Panen nad siia enam-vähem õitsemise järjekorras ritta.

Esimene õitseja on vana sort "Sun Fairy". Kui mul õieti meelde on jäänud, siis aretatud aastal 1966. Ka minu aias on ta olnud nö aegade algusest. Alustab varakult, olenevalt kevadest kas maikuu keskpaigas või veidi hiljem.





Järgnevad:

Sametja purpurpunase õiega "Cherry Garden".  Vajab järgmisel kevadel ülekontrollimist, kas on Iris pumila, kääbusiiris või kääbus-aediiris (MDB).


Nimetu sinine, millega kaasneb mõningane minupoolne hämming, sest osad õievarred on tal madalad, osad kõrgemad. Ma ei teagi miks, kas olen kaks erinevat iirist üksteise kukile istutanud? Õied on minu sorditunnuste eristamisks treenimata  silma jaoks  ühesugused. Ja õitsevad ka samal ajal. 



"Fairy Ring". Üllatas erineva arvu välimiste õiekattelehtedega. Tavapäraselt on neid 3.




"Bedford Lilac", ka 4 välimise õiekattelehega õisi oli tavapäraste seas.



Minu jaoks nimetud kollased

heledam


tumedam


"Add It Up"


"Irish Moss"



"Impeached"


"Hoodlum"


"Zero"


Nimetu roosa



"Makonitis", sarnaneb Fairy Ringiga, veidi heledam



Pildid 200521 - 120621

Tihti aetakse segamini aed-kääbusiirised (MDB)  Iris pumilaga, kääbusiirisega. Süvaleppade raamatus aastast 1976  "Madalakasvulised püsililled" on Iris pumila kirjeldus: Varred väga lühikesed või puuduvad. Kandelehed rohelised, ainult tipust kuivkilejad. Õieputk pikk, 4 - 5 korda sigimikust pikem. Õied üksikult, lillad, suured, 6 -7 cm läbimõõdus, ulatuvad lehtede kõrguseni või mõned sentimeetrid üle. Kõrgus 15 - 27 cm. 

Hm, ma pole vist Iris pumilat näinudki. 


esmaspäev, 7. juuni 2021

Maikuu III ja juuni I

Mõnda aega on olnud võimalus allergeenidest kõrvale hoida ja seega tervislik seisukord veidi  taastunud. Ja see tähendab seda, et on olnud võimalust natuke sõprade aedu kaeda ja oma aias hooldustöid teha. Mis omakorda kipub aga tähendama seda, et blogimist saab päev-päevalt muudkui edasi lükata, on ju muud põnevat tegemist päevad täis.

Maikuu teine pool oli hull kuu. Meie kandis sadas vähemalt kaks nädalat iga päev vihma. Ja mitte vähe! Külm ja märg, brrr! Tekitas igatsuse reisida kuhugi kaugele-kaugele soojale maale. Kuid nii nagu ikka, miski ei kesta igavesti ja said lõpuks ka vihmad otsa ning mai 3 viimast päeva olid vihmavabad, päikselised ja õhutemperatuur näitas peaaegu et suviseid numbreid.  Täna (7.juuni) on lausa liiga kuum. Aga naudime!

Aias õitsevad iirised, laugud, pojengid, rodod, sirelid, viimased hilised tulbid. Õunapuud on lõpetanud.




Pildid 070621

Maidla mõisakool

Tütar ärgitas ühist suvelõpureisi ette võtma. Tegi maršruudi ja võttis puhkusepäevad välja ja puha. Eite-taati olid asjaga üsna nõus. Me enn...