Noored ja ilusad

 Reisijutu vahepeale pilt lapsepõlvest. Siis, kui me emaga olime veel noored ja ilusad. 

Üldiselt on mul lapsepõlvest väga vähe pilte. See mu esimene.

Elasime mõnda aega emaga kahekesi. Isast mul on vaid paar pilti, needki ilma minuta. Ma ei mäletagi teda.

Aga et isapoolne suguvõsa ka ikka pildil oleks, siis panen pildi ajalehest, kus artikkel sellest, kuidas mu isa õde kangelaseks sai.

Teda ma natuke mäletan.

Veel aprillikuust

Peale Kruiisiterminalis toimunud pidu sai seltsielu taas käima. Esialgul küll pereringis, kuid peale pikka, sisuliselt kahe ja poolekuist pausi ikkagi väga oluline talvisest tardumusest väljatulekuks.

17 aprillil avasime pargialal selle hooaja koduse discolfiraja. Tõime korvid talvekorterist välja ja tegime esimesed mängud. 

No polnud ju talv läbi kettaid lennutanud ja tuulega ei osanud ka veel arvestada ning nii juhtuski, et päris ekstreemsetes oludes pidi mõnikord edasi mängima.

Küll küttepuu lasult,

noorest kuusikust

ja isegi puuvirna otsast

Vesiroosibasseini kattis veel jää, kuid ilm oli mõnus päikseline. Tšillisime terrassil, tähistasime lihavõtteid ja minu sünnipäeva.

Järgmine üritus: Volbriõhtu.

Lapsed saabusid taas meile ja soovisid volbrituld teha. No tore, mul oligi kogunenud kenake hunnik aiatöödel ärasaetud oksi. Sellest sai mõnusa lõkke. Lapsed rõõmsad volbrilõkke üle, mina rõõmus, et nii ootamatul moel mõttetu oksahunnik lahkus.

Pildil kolme põlvkonna nõiad tänapäevaste lennuvahenditega. 

Aprillikuus olin üsna hoolsalt aiatöödega ametis. Kuid sellest ehk tuleb ikka kord ka omaette postitus.

Jõgeva mõis ja Jõgeva aleviku silla remont

Pildid 260221

Jõgva mõisast Wikipeedias

Otsene side selle kandiga on mu lastelastel, kelle isapoolne vana-vanaisa oli teaduri töö kõrvalt natuke aega ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi juhataja. Ja nüüd elavad lapselaped esivanemate kodukandis.

Ei midagi erilist

Sajeerum, pool jaanuari juba läbi. See on hüüatus aga kuna mu arvuti klaviatuuril paljud klahvid, sealhulgas hüüumärk ei tööta, jääb see niimoodi kirjapandult pealtnäha lihtsalt konstanteeringuks.

Kulgenud on aeg vaikselt-vaikselt. Uue aasta esimesed päevad olin mingi haiguse küüsis. Väsimus ja tume peavalu ja aeg-ajalt külmavärinad. Midagi hullu ei olnud, ainuke suurem probleem, et õue ei tahtnud üldse minna. Lihtsalt paigal istuda oli hea. Lugesin ja kudusin.

Tütar sai terveks ja tuli lastega meile. Pidasime siis takkajärgi ära kaks sünnipäeva, jõulud ja aastavahetuse. Üritus kiire ja korralik. Isegi meie tubane pisike jõulukuusk ehiti ära. Ja loomulikult kingid kuuse all ja jõulusalmid ja lookas laud ja uue aasta tervituseks vahuvein jne.

Pildil avab vanim lapselaps vahuveini. Ta kõige osavam ja julgem. Olgu siinkohal ära öeldud, et ta ise natuke noor veel alko degusteerimiseks. Lihtsalt abivalmis inimesehakatis, päästis vanainimesed korgikangutamise vaevast.

Mulle mõjus vahuvein tervendavalt. Koostöös paratsetamooliga. Mälu on mul üldiselt hea kuid väga lühike ja nii siis juhtuski, et paratsetamoolitablett alla ja viie minuti pärast pokaal alkot peale. Oi, kui halb mul sellest hakkas. Hüüumärk, mitu hüüumärki.

No põdesin tunnikese voodis teki all ja kirusin end maapõhja ja jäin sügavalt magama. Kui taas ärkasin, oli enesetunne superhea. Püsib hea siiamaani.

Olengi nüüd palju suusatamas käinud ja tavalist kodust elu elanud. Loodus on olnud imeilus. Pilte on ikka palju saanud, nendest teen eraldi postituse.

Mis siis veel. Ahjaa, pikkuse mõõtmisi teostasime lastelastega. Poiss on minuga ühepikkune või naaatuke pikem, tüdruklaps ikka kõvasti pikem. Nüüd ma siis olen väikese vanaema staatuses.

Köögivilja- ja lilleseemned tellisin ära. Täna saan kätte. Eile istutasin oma hädised ja olematus mullas kasvavad amarüllused ümber. Paar neist on juba õienupud moodustanud. Orhideed aknalaual õitsevad. Kinnistan ajus aiandusplaane. 

Maailm väljaspool mind ennast on kisa-kära täis. Koroona, valitsuskriis, kõrged energiahinnad ja sellega seoses üldine hinnatõus. Meil on fix-pakett ja elektriarve on samaväärne aasta tagasi olnuga. Küttekolleteks ahjud ja puupliit on ka. Saunaahju kütteks samuti puud. Toidupoes ma pole veel käinud, mul on mees, kes seal käib.  Eile poemüüjast sõbranna ütles, et odavamatel kaupadel on ikka 10 - 30 senti hinnal otsas ja kallimatel tunduvalt rohkem. Coop poes siis. Fakt, millega peab leppima. Või kas ikka peab leppima.

Kaalujälgimine ja pidustused. Ei saa kurta. Ikka nautisin head-paremat. Ca kuu ajaga tõusis kaal 1 kg võrra. Ja ca nädalaga sain selle alla tagasi. Praegune seis siis -14 kg võrreldes ajaga, mil toitumisharjumusi muutsin.

PS Täiendiseks toiduainete hindadele. Postimehest lugesin, et Maxima külmutas ca 100 toiduaine hinnad ja Prisma ka. Prisma kaupluste kohta kogemus puudub, selle keti kauplust meie väikelinna alles ehitatakse. Maximas käisin 14.01 ja sel päeval minu põhitoiduainete hinnad olid samad võrreldes varasemaga. Kodujuust Alma hapukoorega  ja kreeka jogurt Saare 10 protsenti, mõlemad 1.29. Veel toidukorvis sel peäval olid valged munad Muhe Muna M10 -.95, piim Alma 2,5 prossu, 1,5 l 1.09, heeringafilee sool. tradits. Ocean 400g, sellest heeringas 300g 1.99, kreeka pähklid Mini Day 500g 4.94, hapukoor Farmi20 prossu 500g -.89.

Tuhnin mälestustes. Ajas, mil advendiaega meil üldjuhul ei olnud

 Olid näärid ja vana-aasta ja uus aasta.

Tänase esimese advendi puhul pildistasin üles mõned ämma foto- ja kirjadekarbist leitud nääri- ja vana-aasta ning uue aasta heade soovidega kaardid.

Kaardi tagaküljel on trükitud tekst LÕBUSAID NÄÄRIPÜHI ,,Eesti raamat,, 1978

Saatja Piret perega, soovides ,,Kõike head uuel aastal,,

Piretit ei ole enam alates selle aasta augusti viimasest päevast meie hulgas. Ta oli 5 aastat minust noorem.

,,Eesti raamat,, 1982

,,Soovime häid jõulupühi. Tujuküllast vana aasta lõppu. Kõike head uuel aastal.,, soovijad tädi Elli ja Vaike perega.

Tädi Elli oli Pireti vanaema ja Vaike Pireti ema. Kõigist neist on vaid vahvad ja soojad mälestused.

,,Eesti raamat,, 1982

,,Üks aasta jälle vaikselt välisukse suleb, ta puudutusest alles link on soe. Uus hõisates ta järel tuleb ja möödunu tal midagi ei loe. Head uut aastat.,, Soovijad Pille-Riin, Ülle, Jaak.

,,Eesti raamat,, 1974

,,Rõõmsaid jõulupühi. Algavaks aastaks tervist ja õnne.,, allkiri kui õieti välja lugesin, siis Leintalu, aasta 1977

Eesti NSV Riikliku Nukuteatri nukud U.Leiese televisioonilavastusest ,,Hunt Kriimsilm,,. ,,Eesti raamat,, 1978

,,Palju õnne, tervist ja häid kordaminekuid uuel aastal.,, Soovijad Õilme, Juhan, Mart.

Tädi Õilme ja onu Juhan olid meie lemmiksugulased vanemast põlvkonnast. On nemadki juba aastaid uutel radadel kulgemas.

Ühte päeva mahub palju

Kui nüüd kristalselt ausaks jääda, siis ikkagi kolme päeva peale hajutatult, kuigi jah, enamik muljeist kogunes ühte päeva.

Niisiis, taas aeg teha reis Lõunamaale, minu sünnikohta.

Alustasime reedel, 4.juuni õhtupoolikul. Seekord peatusime õe juures. Ta keskmine poeg perega oli Soomest kodumail käimas. Kui korra aastas kohtud, siis juttu jätkub kauemaks.

Laupäev, 5.juuni. Hommikul start Saadjärve äärest. Esimene peatus Kärkna kloostri varemed. Minimatk metsikusse loodusesse. Amme jõgi ja Emajõe kärestikuline käär. Sammaldunud metallkäsipuudega sillake. Natuke kloostrimüüri võsast paistmas. Kaunis päikseline hommik.

Järgmine peatus sihtkoht Luhamaa. Kalmistu. Vanaema, vanaisa, sõjas noorukesena surma saanud onu, ema, kasuisa. Kodune pisike puidust kirik. Lõuna-Eesti maastik, tee sünnikoju. Vend ja tema pojad.

Pealelõunal taas autonina Saadjärve suunas. Kärkna kant pakub jätkuvalt vaatamisväärsust. Seekord ratsasport, takistussõit. Parkuurid olid küll madalad, meetrised ja sõitjad suhteliselt noorukesed, kuid minu elu esimene lives ratsaspordivõistluse jälgimine. Huvitav, väga huvitav.

Õhtu õe ja õepoja perega. 

Varahommikused suplused Saadjärves. Inimesed veel magavad. Liikvel vaid üksik daam koerakesega. Ja see daam on peale õe pere ainuke tuttav sealkandis. Elu täis ootamatusi. Aga Saadjärv on ilus-ilus-ilus. Vesi lausa meelitab, tule ja uju ja naudi!

Pühapäev, 6. juuni. Külalised on armsad kaks korda. Siis kui tulevad ja siis kui lähevad. Peale suplust ja kohvi ja kõhutäidet alustame koduteed. Kodukülas laadapäev. Põikame sisse. Kauplejaid enneolematult ohtralt. Laadakülalisi ka palju-palju. Justkui väike laulupidu. Kaubavalik mitmekesine. Me ei vaja midagi. Kallistused tuttavatega, keda pole kaua näinud. Jah, tõepoolest, liigun kodukandis harvemalt kui päiksevarjutus.

Olid kolm kaunist päeva.

Pildid 5 - 6. juuni 2021