Peale Kruiisiterminalis toimunud pidu sai seltsielu taas käima. Esialgul küll pereringis, kuid peale pikka, sisuliselt kahe ja poolekuist pausi ikkagi väga oluline talvisest tardumusest väljatulekuks.
17 aprillil avasime pargialal selle hooaja koduse discolfiraja. Tõime korvid talvekorterist välja ja tegime esimesed mängud.
Küll küttepuu lasult,
noorest kuusikust
ja isegi puuvirna otsast
Vesiroosibasseini kattis veel jää, kuid ilm oli mõnus päikseline. Tšillisime terrassil, tähistasime lihavõtteid ja minu sünnipäeva.
Järgmine üritus: Volbriõhtu.
Lapsed saabusid taas meile ja soovisid volbrituld teha. No tore, mul oligi kogunenud kenake hunnik aiatöödel ärasaetud oksi. Sellest sai mõnusa lõkke. Lapsed rõõmsad volbrilõkke üle, mina rõõmus, et nii ootamatul moel mõttetu oksahunnik lahkus.
Pildil kolme põlvkonna nõiad tänapäevaste lennuvahenditega.
Aprillikuus olin üsna hoolsalt aiatöödega ametis. Kuid sellest ehk tuleb ikka kord ka omaette postitus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar