pühapäev, 27. september 2020

Fotojaht. Värviline

Mind lummavad värvid. Ja vaibad. Kattevaibad, pulmavaibad, saanitekid... Eriti just meie  vanavanemate- ja vanavanavanemate aegsed värvid ja mustrid. 

Lõngad värviti ise. Enamasti taimedega. Siit tulenevad ka värvide nimetused: madarapunane, maranapunane, tedremaranapunane, õunapuupunane, paburitskipunane, kasekoorepunane, puupunane, paakspuupruun, pohlavarrepruun, kivisamblapruun, männikäbipruun, koerputkeroheline, orasroheline, sammalroheline, kanarbikuroheline, karikakrakollane, lepakaskollane, kaselehekollane, rukkilillesinine, puusinine jne.

Millegipärast sümpatiseerivad mulle enam kangastelgedel kootud vaibad. Antud hetke suured lemmikud on pindpõimetehnikas leegikirjalised. Need kahel esimesel pildil olevad. Aga ka teised tehnikad ja mustrid ei jäta kohe mitte kuidagi ükskõikseks. 















Vaibad on pildistatud Mahtra Talurahvamuuseumi ja ERM-i Heimtali muuseumi kogudest.
Suvi 2020

Fotojahtijad ja uued teemad on Tegelinski juures. 
Kaamos on kenasti selle teema jahtijad ritta sättinud.

pühapäev, 20. september 2020

Fotojaht. Head isu!



Kaneelisaiakesed on meie noorte pagarite "leivanumber".

190920

Teised isutekitajad Tegelinski juures.

reede, 18. september 2020

Suvekillud. Ja mitte ainult

Kohe lähipäevil saab kalendrisuvi läbi. Päris suvi 2020 ongi möödas. Vähemalt minu jaoks.

Teistmoodi suvi.

Juba talv oli teistmoodi. Ja see määras ka suve trendid. Kui varasematel talvedel olin suhteliselt liikuv ja tegus, siis see talv erines kohe kardinaalselt. Töötegijast oli saanud õppur. Ja õppur ei osanud muutunud oludes hästi orienteeruda. Õpitav on huvitav, koduseid koolitöid palju. Ja tõepoolest, olen nõus Emmeliinega, kes ühes oma postituses ütleb arvamuse kohta, et 60-selt olevat kõik veel ees, on väljamõeldis. Jah, oleneb ... Oleneb paljudest teguritest. Paljudel võibki palju olla ees. Ehk ka minul, olen lootusrikas. Kuid pean kullipilgul jälgima oma tervist, et sünniga kaasaantud otsivat ja tegusat ja rahutut vaimu järgides end ribadeks ei rebestaks. Nii ma siis pimedal talvel istusin ja säilitasin oma arust energiat ja tervist ning ootasin seda piskut looduse valget ajakillukest koolitööde regemiseks. Kunstvalgust silmad enam hästi ei tahtnud. Lund ka polnud. Suusatama ei saanud. Koolitööd sain enam-vähem tehtud. 

Siis tulid pikemad päevad.  Ühtlasi ka kummaline väsimus. Ja arsti siiras imestus: sa sõidad kooli 1 tund ja 40 minutit ja tahad peale seda veel olla tegus! Ei-ei, nii need asjad ei käi!

Hm... Mu vaim nagu ei tahtnud eriti arsti otsusega nõus olla. Aga...?

...tuli koroonakevad. Ja distantsõpe. Ja see mu akadeemilisest aja mahavõtust päästis! Sain taastuda ja puhata. Ja alustada oma talve jooksul energia säästmise nimel vähesest liikumisest kogutud rasvade (+10) mahalihvimist.

Suveaeg. Enamasti õpingute täht taevas vilkumas. Paar sessi ja tegemata tööde lõpetamine. Praktika.

Reis lapsepõlvemaadele ja veel mõni Eestimaa vaatamisväärsus. Aga tunduvalt vähem kui varasematel aastatel. Reis Lätti. Üks väljasõit aiasõprade seltskonnaga. Paar suguvõsa üritust. Kõik, mis toimus oli huvitav ja südantsoojendav. Ning nüüd järele vaadates polegi seda nii vähe, eksole.

Ära jäi laste ja lastelastega mere ääres suvitamine, mis pikki aastaid aktuaalne on olnud. Suguvõsa kokkutulekutele ei jõudnud. Paari eluruumi remont jäi ära. Aed elas ilma aedniku sekkumata oma elu, esimest suve minu eluloos. Oma osa selles mängis ka augusti alguses kukkumisel vigastatud õlg ja käsi. Mis siiamaani paranenud pole. Ja ka mu praktika lõppu edasi lükkab.

Praktikakohta ja juhendajat iseenesest võib pidada mu suve erksamateks tegijateks. Väärivad omaette postitust. Siis kui praktika lõpetatud ja joon alla tõmmatud.

Tegelinski poolt taas elluäratatud fotojahi üle on ka hea meel. Kuigi mõni jaht jäi ära, sain siiski oma fotograafiahuvi taas ellu äratatud. 

Nii et jah, kui muidu tundus suvi suht tühi olema, siis siia kirjapandult ja uuesti üle hinnatult see olukord ikka negatiivne polegi. Ju siis ikka mu hull rahutu vaim nõuab muudki veel ja veel. Ja ehk ka harjumuspäratu aiandusega mitte tegelemine on mingi augu suvesse jätnud. 

Ilmade poolest oli suvi imeline. Paraku ma enam kuumust ei kannata ning seetõttu olin nii mõnedki keskpäevad toas sunnitud olema. Vihm oli aiasõbralik. Täpselt sobivate vahedega sobivates kogustes kastis. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et möödunud talv ja kevad ja suvi olid head õppetunnid muutunud oludes toimetulekuks. Õppisin end rohkem säästma ja rahutut vaimu tagasi hoidma. Eristama olulist vähem olulisemast. Elu aastates 60+. Ei ole just meelakkumine kuid suhteliselt nauditav ja vägagi elatav.

reede, 11. september 2020

Fotojaht. Sõiduk, suvi ja head isu ehk 3 in 1

Seekordne fotojahi postitus kukkus küll välja umbes nii, et tule eile meile ja võta homsed ajalehed kaasa! Nooremad võib-olla ei tea, kuid minu noorusajal oli selline käibelause kasutusel kui millegagi veidi hiljaks oli jäädud või miskit natuke ennetatud sai.

Mõni fotojaht jäi mul vahele. Üks neist teemal suvi. Ja lisaks meenub vanasõna, et mis täna tehtud, see homme hooletu. Sest mine seda järgmist nädalatki tea...

Aga lugu iseenesest järgmine.
Tulen mina ühel kaunil suvepäeval toimetustelt koju ja mis ma näen: Pagarid on rõõmsalt askeldanud! Oo, tore, head isu!



Kuid millegipärast on töö siiski pooleli jäänud. Pagaripoiss ja pagaritüdruk on leidnud endale sõiduki! Ja naudivad nüüd suviseid sõidurõõme.

Sõidukeid ja sõidurõõme jagub teistelegi.

Mis sest, et väike, ikkagi auto!


Pildid aprill ja juuli 2020

Tegelinski juures on teised sõidukijahtijad.

reede, 4. september 2020

kolmapäev, 2. september 2020

Väike risttoimne kaltsuvaip

Natuke käsitööd ka: koolitööna tehtud väike risttoimne kaltsuvaip.

Kuna meie grupp valis lõime värviks musta ja risttoimse kanga rakendus moodustab ühtlasi ka ilusa rombilise koekirja, siis valisingi kootava vaiba põhivärvi nii, et koekiri saaks samuti silma paista. 
Vaid üht värvi pisike vaip tundunuks mu jaoks natuke liiga ilmetu, seetõttu kudusin vaiba otstesse mustad triibud. 
Tuli klassikalise värvikombinatsiooniga vaibake, punane ja must.
Vaiba otsad on ääristatud punase kangaga.

Juuni 2020

teisipäev, 1. september 2020

Selle suve reis. Limbaži hõbedamuuseum ja miniloomaaed

Neljas reisipäev. "Elava hõbeda muuseum" - nii oli reisijuhis kirjas. Kunstipärased hõbetööd ja skulptuurid, suurimad hõbetööd Balti riikides.
Külastasime. Olid tõesti ilusad ja uhked kunstitööd. Meie lemmikuks sai "Lendav hollandlane", tõeline iludus!
Allpool ka mõned pildid, kuid klaasvitriinides hõbedat pildile püüda tegelikult eriti ei õnnestunud.











Hõbedamuuseumi järel veel pisike vanalinnatuur ja seejärel autonina kodu suunas. Koduteel tegime peatuse Mini Kuiviž Zoos. Tüdrukule meeldivad loomad hullupööra ja ta nautis täiega nendega olemist.







Pildid 100720


Meile mehega sattus osaks ka veidi ebameeldiv kogemus, millest ühes fotojahi postituses kirjutasin. Kuid kõige olulisem siiski, et laps sai loomade keskel olla omas elemendis.

Selline see selle aasta reis siis oli. Küll lühike, kuid piisavalt huvitav.

Fotojaht. Värviline

Mind lummavad värvid. Ja vaibad. Kattevaibad, pulmavaibad, saanitekid... Eriti just meie  vanavanemate- ja vanavanavanemate aegsed värvid ja...