Poisid läksid kalale ja kutsusid mind kaasa.
Loosallu! Loomulikult. Minu lemmikrahupaik oma imeilusa Eesti suurima rabajärvega. Kogu see rabamaastik ja laukad ja vaikus. Justkui teises Universumis asuks. Aegadel kui pealinnas töötasin, pikad päevad keset suurt kära ja müra, käisin hästi tihti seal ringi uitamas. Viimastel aastatel aga satun vaid korra või paar aastas sinnakanti. Elustiili muutused.
Väikese järve äärde seekord ei läinud. Sest kaasas oli rahutu loomuga esimese klassi jüts ja vanaema ei julgenud vastutust võtta. R on rabas vähe käinud ja ei tunne piire ja temaga juhtub alalõpmata midagi.
020922
