Maikuu I

Tänasega sai külm periood otsa. Ma vähemalt loodan nii. Hommikul kuulsin esimest selle kevade kägu. Ja pääsuke lendas akna alt läbi. Vahepeal oli ikka nii külm, et isegi sipelgad olid pesas peidus. Eile hommikul olid taas väljas. 

Hernes ja porgand on tärganud. Istutasin täna ettekasvatatud taimed kasvuhoonesse. Sooja oli 20 kraadi. Puhub tugev tuul. Soe tuul.

Esimesed kuumaasikad peenras õitsevad.

Teine, hilisem forsüütia on ka õitsemas

Nartsissid

Tumepunased hüatsindi, pildil ei ole õige väevitoon

Kollased hüatsindid on jäänud valesse paika, murusse. Et ei unustaks neid sinna!

Tulbid hommikused

 ja keskpäevased

Püvililled

Brunnerad alustavad

Ülastega on pahasti selles mõttes, et sildid on kustunud ja pean neid tuvastama hakkama. Jääb järgmisse kevadesse äratundmisrõõm.

Igal halval on ka hea külg. Olin sunnitud ühelt peolt lahkuma varem kui soovisin ja valisin kojutulekuks otsetee. Rada, mida varem ei ole kasutanud, viis mind valgete ja helesiniste sinililledeni. Mõned tõin aeda. Millegipärast ei õnnestu mul sinilillede kodustamine. Aga katsetan veel uue istutuskohaga.

"Sõber" võilill alustab. 

Paar erineva sireli punga

ja mureli õiepungad.

Pildid 100521

Kevad!

Kalendrikevad on juba paar nädalat kestnud. Päriskevad peaaegu sama kaua. Kuigi kalendrikevade esimesel päeval tuiskas ja sadas lund, siiski taandus lumi järgnevatel päevadel imekiiresti. Nii et päris kindlalt võib väita, et kevad on käes! Ja alanud aiahooaeg.

Kuna käe ja õla olukord ikka juba paremad, olen aiaski veidi tööd nokitsenud teha. Sügisese hooldustööde tegematajäämise püüan tasapisi korvata. Sedavõrd kuivõrd see õnnestub. Üle pingutama igatahes ei hakka. Ikka tasa ja targu. Vanad lillepealsed said õnneks juba vähese lumega kevadtalvel enamuses maha lõigatud, nii et üldpilt väga hull pole. Kirsi, murelid ja toompihlaka kärpisin madalamaks. Meil va hullud rästad pistavad kõik marjad pintslisse kui põõsastel-puudel võrke peal pole. Seega peab puud madalad hoidma, et neid võrgutada mugavam oleks. Õunapuude võrad jäid pügamata, kuid pole hullu, eks siis järgmisel aastal. Aga vaarikad said puhastatud, seegi töövõit ju. Peenardes veel ei sobra. Käin niisama hetkeõitsejaid imetlemas.

Märtsikelluke oli sel aastal esimene õitseja. Istutasin ta ülemöödunud kevadel ümber, sest polnud kõige õnnestunum asukoht. Osa sibulikke panin maja äärde kõrgpeenrasse, osa kõrvalhoone peenrasse. Kõrvalhoone peenras neile vist ka ei meeldi. Igatahes üsna õnnetukesed on nad seal, ei mingeid õisi.

Lumikellukesi, nii tavalisi kui täidisõielisi jagasin möödunud kevadel päris mitmesse paika. Neile tunduvad kõiksugused istutuskohad sobivat: nii varjus kui päikeses ja poolvarjus.

Talvine lumekupp on end kenasti laiendanud. Möödunud aastal oli vaid üks õis, seegi kuskilt ise tulnud. Sel aastal lugesin kokku üheksa väikest päikest.

McMurtrie väga varase võrkiirise hübriidi sibulaid jagasin samuti möödunud kevadel aias laiali. Paar kohta näivad olevat õnnestunud, varjulisemas kohas veel ei ole nad välja ilmunud.

Värv ei ole ka pildil õnnestunud, tegelikult on tumedamad.

Krookustest on kõige varasemad lillad, nimetud. Kasvavad juba aastaid samal kohal ja laienevad rõõmsasti.

Ja siis veel kollased nimetud priimulad, vanast-vanast ajast eiteakust pärit. Said ka möödunud kevadel kõrvalhoonepeenrasse komandeeritud ning siin tunnevad nad end koduselt. Juba sügisel ilmusid õiepungad, talvitusid, ja nüüd soojamate ilmadega avasid õied.

Siin peenras on ka mitteveelõitsvad märtsikellukesed.

Pildid 020421

Möödunudaastased esimesed õitsejad on siin.

Oi, lumeroosid jäid maha! Neid on ka mitut erinevat, nimetud, kuid külmad tegid oma töö ja taastunud on praeguseks kõige eakam põõsas.

Mis tehtud, mis teoksil

K-viiruse tõttu läheb nüüd siis kaheksas nädal kodus püsimist. Maal ja oma suurt aeda omades see niiväga hull ei olegi. Teen ikka oma igahommikusi rutiinseid basseinisulpse ja tunniajaseid jalutuskäike. Lapsed on tihedamini külas käinud kui enne koroonaaega. Pole ju enam tulekut takistavaid trenne ja muid hobisid.

Korra nädalas olen vajaduse sunnil ka ise kodust väljas käinud, lühemal või pikemal autoreisil või vähemalt poes.

Kooli ei saa enne maikuu lõppu (see on hea, mu tervis vajas koolipuhkust), vajalike koolitööde tegemise olen jaganud nüüd pikema aja peale ära.

Aga hing ja vaim juba vajab ka üht ehtsat läbiraputavat live-kontserti ning muuseumi või näitusesaali külastamist. Kuid seniks kuni soovitut ei saa, lepin looduses toimuvaga. Kõik need hääled ja linnulaulud ja lõhnad ja looduse ning aia ärkamine... nii huvitav, nii põnev!

Järgnev pildipostitus siis ongi sellest, mis aias korda saatnud olen (oleme). Seekord siis iluaias. Tarbeaia tegevused tulevad mõnesse järgnevasse postitusse.

Astilbepeenar, kus esimesteks õitsejateks  nartsiss Tete a Tete

ja seejärel vallutavad peenra astilbed ja mõned hostad,

sai korraliku portsu värsket mulda.

Nn kahelillepeenar sai ka korraliku mullalisa 

ning lisandusid kevadised tegijad, kaks kanakoole sorti

Kanakoole "Brazen Hussy" arvatavasti

ja see peaks olema topeltvalge kanakoole,

õiepunga veel ei näita

Juba möödunud sügisel renoveeritud peenar on kriitilise pilguga üle vaadatud.

Roosade õitega maasikast on praeguseks vaid paar hädist taime alles.

Räästaalune soovib täienduseks kivikesi.

Lisaks istutasin helekollaseõielisi priimulaid, mis olid end murusse külvanud.

Murelitealune maa tasandatud ja 

MM floksiseemikute peenar täiendatud sibullilledega.

Lumikelluke, väga varane võrkiiris, poeedinartsiss ja hiidlauk.

Poti all kasvab rabarber.

Hekiistikuid, elupuu "Brabant" käisime toomas. Juba kevadtalvel kaevasin valmis istutusaugud 

ja seepärast läks nüüd istutamine kiiresti.

4 istikut on puudu, kokkulepe kahjuks ei kandnud piisavalt hästi.

Oo, mida teha naatikasvanud kõverpeenraga?

Kuna basseini aeda tulekuga muutus nn puhkeala koht

läheb suur osa kõverpeenrast muru alla.

Tasandasime ja täitsime muru alla minevat peenraosa mullaga.

Vaade terrassilt endisele kõverpeenraosale, nn puhkealale

Veel üks vaade kõverpeenrale.

Roheline ja lilleline ja põõsaline ala on see osa, mis kõverpeenrast alles jääb

ja veel kõvasti tööd tahab.

Taga paremal kaugustes on näha ka uut maitsetaimeala.

See kaevatud ovaalne ala.

Veel üks vaade kõverpeenrale ja puhkealale

Ka aiatagune sai sileda(ma)ks planeeritud

Pildid 04 ja 05.mai 2020