pühapäev, 22. märts 2020

Lillelised laupäevamõtted

Kuna mu mälus ja muudes märkmetes valitseb iluaiandusalaselt pehmelt öeldes kaos, püüan nüüd hakata mingit korda looma. Otsustasin kõik oma õitsvad taimed üles pildistada ja seega midagi kataloogisarnast luua. No õnneks mul neid niiväga palju ka pole, ehk saan ikka endale püstitatud tähtsa ülesandega hakkama. Taimenimekiri on oluline just ennekõike uute taimede hankimise seisukohalt. Et teaks, kes olemas on ja ei dubleeriks uue ostuga. Ja et kogu selles hiidsuures taimemaailma liigi- ja sordirikkuses oleks edaspidiseid hankimisi lihtsam ette võtta kui olemasolevatest pilt ees. Nii ma vähemalt praegu arvan. Ja nagu muuseas olgu öeldud, et aed on mu elus väga tähtsal kohal. Nii on see olnud minevikus ja eriti oluline on praegu, mu sisuliselt  sunniviisilisel kodus oldud aastal.

Esimesed taimepildid siin blogis siis nendest õitsejatest, kes aasta algusest kuni kalendrikevade alguseni (200320) õitsema hakanud on. Jaa-jaa, tõepoolest, aasta algusest, 1.jaanuarist alates, sest sel hooajal ju tavapärast Eestimaa talve polnudki. Oli hall, vihmane ja samblaroheline vähese päikesepaistega ja vaid mõni loetud kord lühiajaliselt maas käinud lumega aastaaeg.

Pildid pole just õitsemise alguse järjekorras, kuid ega seal suurt vahet ka polnud. Üsna riburada üksteise järel tulid.


Harilik lumikelluke
Galanthus nivalis
 Täidisõieline lumikelluke




McMurtrie võrkiirise väga varajane hübriid
Iris reticulata

20. veebruaril täheldasin juba täitsa siniseks värvunud kopsakaid kohe avanema hakkavaid õiepungi. Ikka tõesti väga varajane. (See pilt on veidike hiljem tehtud)

Kevadine märtsikelluke
Leucojum vernum

Kevadine seepärast, et on olemas ka teine märtsikellukese liik, kellel eestikeelne nimi sügisene märtsikelluke.

Alpi mägikress
Hutchinsia alpina

No tema õitses küll sisuliselt aastaringi. Meie selleaastasel talvel ta kasvas isegi juurde. Oli mul möödunud kevadel üks imepisike nutsakas, mille kõrgpeenrasse torkasin. Mõtlesin, et tast üldse asja ei saa, kuid vaata aga vaata taime!

Talvine lumekupp
Eranthis hyemalis

Üks ja ainuke tema õis mul on. Kust ta mu aeda sai, ei oska küll öelda. Möödunud kevadel ta lihtsalt oli olemas. Küllap sõpradelt saadud lillede kõrvalt isekülvi seemnest kasvanud.

Aga ilus päikesekollane :) Väike päike.


Krookused
Crocus

Ei tea ta liigi ega sordinime. Kunagi väga ammu juba peenrasse pandud. Teised ei tahtnud millegipärast kasvada ja lahkusid mu aiast, see lilla on ainuke vanadest olijatest järel. Ja kenasti  paljunenud ka.





Sinililled on need täitsa harilikud, looduslikud.
Leidin selle õitsva sinilillevälukese kevade esimesel päeval.

Anemone hepatica


4 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Mina pildistan omi juba aastaid, muidu ma ei teaks sugugi, mis on ja mis läinud, see on väga hea süsteem. Ja olema on veel ka ju suvine märtsikelluke :) Rõõmsat aia avastamist.

Helve ütles ...

Oma aeda on ikka tõeliselt huvitav avastada. Tänud suvisele märtsikellukesele viitamast ja arvan, et sinult selle hea pildistamise mõtte saingi.

elu aias ütles ...

Mina ka olen üritanud kõike pildile saada, kuigi kõike kuidagi ei ole veel jõudnud. Enda tarvis erinevad pildikaustad tehtud ja kodukal olevale taimenimekirjale olen ka neid jõudumööda lisanud. Aeg-ajalt talvelgi hea vaadata.

Helve ütles ...

Jaa, taimenimekiri on väga hea. Mul on see ka mingil määral olemas kuid ikka väga poolik.

London, valge leht II

Istume bussis ja vurame rõõmsalt Big Beni poole. Oma arust. Vaatame linna ja inimesi ja kella ja ootame, mil maailmakuulsad ehitised paistma...