Allium x proliferum

Selleaastane kevade esimene päev oli imeilus. Päikseline, tuuletu, soe. Kutsus kohe varakult õue, kuid kus sa kohe saad, lapsukesega ju vaja õppida. Teiste õppeainetega sai ta kenasti iseseisvalt hakkama, veidi abi vajas vaid inglise keeles.
Juba ennelõunat oligi kõik õpitud ja läksime õue asjatama.

Üle pikkade aastate on mul esimene oma koduaia kevad. Saan päevast päeva jälgida, mis-kus-millal-miks toimub. Kaardistada ära soojemad ja külmemad kohad ja vastavalt siis peenra- ja taimemajanduses korrektiive teha.

Mu aed on 2 in 1, st nii tarbe- kui ka iluaed koos, läbisegi põimunult. Üks täiendab teist. Köögiviljamaal kasvab lilli ja lillepeenras köögivilju. Sama ka puude ja põõsastega: ilupuude ja -põõsaste vahel puuvilju kandvad puukesed ja marjapõõsad. Kasvuhoone on küll aga vaid toidutaimede jaoks.

Kasvuhoone esimene saagiandja on rindeline sibul (Allium x proliferum). Igati tänuväärne varakevadine vitamiiniallikas. Kahjuks on ta üsna vähetuntud, kuid kel vähegi võimalik ja kes värsketest (mahe)sibulapealsetest lugu peab, soovitan soojalt teda kasvatada. Ta on täiesti külmakindel ja erilist hoolitsust ei vaja.
Kasvab väga hästi viljakal ja parasniiskel pinnasel. (NB! Sibul ei talu värsket sõnnikut!)
Õite asemel arenevad tal varre tipus uued tütarsibulad.

Täna korjasin sealt selle hooaja teise saagi. Tegelikult küll olnuks kolmas saak (on tõesti varane), kuid pagana leethiired oskavad samuti kevadel igast rohelisest kõrrest toidulaua leida ja esimene    saak läks nendele.

Avamaal on pealsed tänase seisuga ca 3-4 cm-sed.
Katteloori all või hoone päikselises seina ääres kasvades saaks isegi sealt juba kena koguse rohelist, arvestades selle aasta kummaliselt sooja talve.

Nädala lõpuks lubatakse külma ja lund, kuid rindelisele sibulale ei tee see kurja. Nagu juba öeldud, ta on väga külmakindel.