Mädarõigas

Hakkas liigselt laiutama. St, et aednik oli talle vale kasvukoha valinud. Jaa, ma tean küll, ajutiselt sai sinna pistetud üks juurikas. Kuid ajutine aeg venis pikaks-pikaks. Mõned päevad tagasi kaevasin laiutaja välja. Muist istutasin mädarõika laiutamist arvestades praegusel hetkel sobivale kasvukohale. Ülejäänud kobedaid juurikaid ei raatsinud ära visata. Pesin puhtaks. Mees kooris ära. Lõikusin juurikad peenemaks ja pistsin köögikombaini noa alla. Sai suht peeneks hakitud, kuid mitte niiväga. Mis edasi?

Sõber googel andis nii mõnegi põneva retsepti ja säilitamisvõimaluse.

Mina tegin nii:

500 g puhastatud ja kooritud mädarõika juurt
3 sl 30protsendilist äädikat

1 l vett
7 tl soola
8 tl suhkrut

Tükelda mädarõika juured väiksemaks ning purusta köögikombainis peeneks pudiks. Mädarõigas võiks jääda pigem tükiline kui hästi peeneks purustatud. Sega veele juurde äädikas, sool ja suhkur. Vajaduse korral lisa maitseid. Vala marinaad purustatud mädarõikale ja kata anum kaanega. Jäta ööpäevaks toa temperatuurile maitsestuma. Tõsta mädarõigas purkidesse ja sule kaanega. Purkidesse tõstmisel ära nõruta mädarõikalt kogu vedelikku ära, vaid jäta purgi sisu pigem natuke vesine. Nii on tulemus mahlasem ja maitseküllasem.

Info siit.

Veel üks põnev retsept, mille kunagi tulevikus soovin ära proovida.

kuna venelased on väga kõvad mädarõika fännid leidsin nende ühelt kokalehelt imehea asja
HRENOVINA

TOMAT 1KG
MÄDARÕIGAS 150 G
KÜÜSLAUK 100 G
SOOL 1,5-2 SPL
SUHKUR 1 -1.5 SPL
JA KUI ON SIIS VÄIKE KAUN TšILLIT

KÕIK SEE PUHASTADA JA MINA LASIN SAUMIKSERIGA PURUKS JA KOHE VÄIKESTESSE PURKIDESSE.
PS.MÄDARÕIGAST JA KÜÜSLAUKU PURUSTASIN ÕUES NEED NII KANGED ET SILMAD KOGU AEG PISARAIS
AGA TULEMUS VÄÄRIB TEGEMIST!

Info siin.

PS Kuna mädarõika juurikaid soovitatakse talviseks kasutamiseks ka sügavkülmas hoida, siis ma kogu oma mugavuses panen suurema koguse koheseks tarbimiseks valmistehtud mädarõika parajate portsudena purgikestega sügavkülma. Tekib soov, võtame aga portsukese välja. 

Mädarõika tarbimine:

1) Teeb head südamele

Uuringud näitavad, et kaaliumi poolest rikas mädarõigas aitab alandada vererõhku ja parandab vereringet.

2) Aitab vastu pidada külmetusehaigustele

Mädarõigast on rahvameditsiinis kasutatud nohu ja põskkoopapõletiku ravimisel. See aitab leevendada põletikunähte. Mädarõigast võib nii süüa kui hingata sisse mädarõika aure. Tänu A- ja C-vitamiinide sisaldusele aitab see toetada immuunsüsteemi, seetõttu tuleks just gripihooajal mädarõigast tarbida. Kõigis mädarõika osades on väärtuslikku eeterlikku õli, mille peamiseks toimeaineks on sinepiõli, mis annab taimele nii tugeva lõhna ja antibakteriaalsed omadused.

3) Annab energiat

Mädarõigas on rikas raua poolest, mida on vaja kehas hapniku transportimiseks. Rauavaegus võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu väsimus. Peamistest mineraalainetest tuleks mädarõika puhul märkida rauda, ​​kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, vaske, kloori, alumiiniumi, väävlit, mangaani.

4) Abiks kaalulangetamisel

Mädarõigas kiirendab ainevahetust ja omab ka energiat aktiveerivaid omadusi, olles selliselt suurepärane osa kaalulangetamise dieedis.

5) Toetab seedimist

Mädarõikas on rohkesti kiudaineid, mis soodustavad seedimist.

Mädarõika kasutamine toiduvalmistamisel:

Mädarõigas sobib paljudele roogade juurde oma tugeva hapuka maitse poolest. Mädarõigas sobib hästi aurutatud köögiviljade, kartulipüree ja suppide maitsestamiseks. Juuretükikesi kasutatakse kurkide, tomatite ning muude aedviljade marineerimisel ja soolamisel. Lisaks maitsenüansi andmisele aitavad need ka riknemist vältida. Mädarõikaga saab häid tervislikke hoidiseid valmistada ja see on asendamatu süldi ja seaprae kõrval.

Tavapäraselt kasutatakse mädarõigast sinepis ja dipikastmetes, see on hea ka kohupiima ja õunte ning mee hulka segatult. Marineeritud mädarõigas maitseb hästi ka meelepärase võileivakatte alla määritult.

Suurepäraselt maitseb hommikusöögiks või lõunaooteks ka järgmine võileib:

Võta täiseterasepiku viil, määri sellele värskelt riivitud mädarõikajuurega maitsestatud majoneesi, millele aseta peale suitsulõhe ja värske kurgi viilud ning õhukesed punase sibula kettad. Soovi korral raputa peale veidi värsket sibulat.

Olulised sõnumid II. Kuidas ravida hambavalu ja muust elu-olust

Kui nüüd jätkata veel oluliste sõnumite teemat, siis oli sealsamas Lüganuse valla x bussipeatuses ka üleskutse vanade lugude rääkimise või üleskirjutamise kohta. Ja samuti oodatakse vanu fotosid.

Minu jaoks on see kant Eestimaast suhteliselt tundmatu. Mõned korrad oleme küll sealkandis ringi reisinud, kuid põnevaid avastusretki jätkub veel mitmeks korraks. Maastikud, linnad, muuseumid, keele omapära... Mingi pisikese aimupojukese kohalikust murdest sain bussipeatuses loetud kolmest vanast loost. 

Need lood on Lüganuse kihelkonna rahva lood. Osa rahvajutte said juba kokku raamatus, aga neid on ju veel. Näiteks see, kuidas Roodu jõe sillaehitusel tegid vindised töömehed teehöövlitega võidu ja üks masinatest upperkuuti käis. Juht oli veel imestanud, miks kirikutorn tagurpidi seisab, terav ots allapoole. Või siis see, kuidas lastel kummikud jõe põhja tõrva sisse kinni jäid ning nad siis pärast pragada said.

Hambavalu arstimine

Hambavalu vasta võetasse suhkurd, sibulät ja soola, pannasse hamba pääle ja loetasse:                                                            "Ussid sööväd ja uravad,                                                            maod sööväd ja manavad,                                                              maa alle mo manavad,                                                                  kive alle killistagu!                                                                        Siis kivi on kui kõva,                                                                      raod on kui vask,                                                                            minu hambad kõvemad,                                                                  sest mamma on mul hambad tehnud,                                            ükski uss ei või minu hambaid puutu.                                            Ussi hambad maha mengu,                                                            mulle tervis tulgu!                                                                          Minu hambad kui teras,                                                                  maamuna (ussi pää) vasta maad!"

Ka võetasse ukselävelt kolm puukildu ja vajotasse kolm kõrda hamba pääle, siis kaob valu vällä. Killud piavad aga tagasi pandu saama igaüks oma kõhta.  

Lüganuse papp ja Virunurme Jaak

Lüganuse kiriku papp käind Virunurme külas Jaagu peres lapsi loetamas. Tahetud siis ka papile süia anda. Metsaküla perenaine ei oska saksa sööta, teab, et peab kolm toitu olema. [Peab] peremehe kääst nõu küsima. "Pane lauale kartuliputru, tanguputru ja jahuputru! Eks siis söögu, mida tahab! Kolm toitu on laual!

Palutakse õpetajaerra lauda istuda. Istub küll, aga tõuseb kohe [püsti] ja tänab perenaist toido eest.

Perenaine ütleb: "Mille eest õpetajaerräd tenavad, ise ei söönd sittagi!"

Ohver varanduse eest

Lüganusel on Kikerpere mõisa varemed. Ühele mehele näideti unes, et kui tappad oma esimese lapse ja vied pia varemile, siis saad suure varanduse. Mies ei raatsind last tappada ja tappas ane. Vei anepia varemile, aga raha kätte ei saand. Näideti küll, õlivad kõik toredad asjad, aga kätte ei saand.

Fotojaht. Olulised sõnumid

Meie pere suvelõpureis viis seekord Ida-Virumaale. Lüganuse valla x bussipeatuse juures tegime seljasirutuspeatuse. Bussipeatuse varjualune on ühtlasi ka teadetetahvel. Läksin uudistama, et mis elu sealkandis siis ka elatakse. Leidsin paar huvitavat kuulutust. Üks neist selline:

Ohhohooo, millised huvitavad ametid! Uudishimu minus tahtis teada, et kuidas neid ameteid ikkagi peetakse. Pöördusin targa internetipoisi (-tüdruku?) Google poole. Sain teada, et...

Juustuvabrikus punutakse patse

Juustutegu nõuab palju füüsilist jõudu. Umbes 15 kg juustumassi tuleb kiiresti kuumast veest “läbi lapata” ning kahe mehega venitada - nii tekivad juustuniidid.FOTO: Marianne Loorents

Vinni vallas Võhu külas toimetatakse kolmandat kuud Näsusepa juustuvabrikus, kus valmib erilisel meetodil käsitsi armeeniapärane juust ning naised punuvad juusturibad patsi.

Rakveres Ararat Grilli pidav Armeenia juurtega ettevõtja Arut Arutjunjan on tegev ka firmas Delikatess Food OÜ, mis ostis kunagise väikese Võhu vorstitsehhi ning ehitas ümber juustuvabrikuks.

Umbes 15 kg juustumassi tuleb kiiresti kuumast veest “läbi lapata”.FOTO: Marianne Loorents

Kui varem tõi Delikatess Food OÜ Slovakkiast ja Lätist juustupatse sisse ning turustas neid mitmetes kauplustekettides, siis nüüd otsustati neid ise tootma hakata.

“Nägime, et juustupatside järele oli nõudlust. Algul oli tegemist kvaliteetjuustudega, aga kui need läksid masstootmisse, hakati kasutama toiduvärvi ja vedelsuitsu, otsustasime ise naturaalselt tootma hakata,” rääkis ettevõtja Arut Arutjunjan.

Arutjunjanil on juustupatsiga oma lugu – lapsepõlves elas ta Ukrainas, ning kui ta Armeenias vanaema külastas, olid söögiks vaid lambalihatoidud ning juust.

Valmis venitatud juustuniidid seisavad umbes kümme minutit soolvees.FOTO: Marianne Loorents

“Lambaliha mulle ei maitsenud ja sõin siis ainult juustu – kui see oli lehma-, mitte lambapiimast tehtud. Vanaema tegi sellist juustupatsi. Ta elas 112-aastaseks ega istunud kunagi, käed rüpes,” jutustas Arut Arutjunjan, kelle isa Ukrainas 65 aastat piimakombinaati juhatas.

Katsetused juustuga kestsid  omaniku sõnul väga kaua, enne kui saavutati tulemus, millega rahule jäädi, ning toiduametilt tunnustus taotleti.

Väike juustutöökoda töötab kahel päeval nädalas ning korraga valmistatakse juustu 750 liitrist Vaeküla lehmade piimast. Täispiimast tehakse kohupiimalaadne brõnsa, millest kuuma veega töötlemise ja kahe mehega venitamise järel moodustuvad juustuniidid.

Ettevõtte juht Arut Arutjunjan (keskel) juustutsehhis, kus niidid punutakse patsideks.FOTO: Marianne Loorents

Naised punuvad need patsideks – umbes 350 patsi päevas – ning neid suitsutatakse ahjus lepasuitsuga kuus tundi.

Juustuniidid punutakse patsideks.FOTO: Marianne Loorents

Praegu valmivadki juustuvabrikus suitsujuustupatsid, juusturibad nii tšilli kui küüslauguga. Toodangut saab osta laatadelt, ka Rakvere Põhjakeskuses ja Kroonikeskuses ollakse väljas oma letiga.

“Tallinnas on meie juust ka näiteks Solarise keskuses. Läbirääkimised käivad Selveri ja Rimi ketiga. Tagasiside on klientidelt hea, inimestele meeldib, et see on naturaalne juust ja Eestis tehtud,” rääkis Arut Arutjunjan ja lisas, et plaanitakse tootma hakata ka lambajuustu.

Armeeniapäraselt süüakse juusturibasid Arutjunjani selgituste järgi aga lavašiga – õhukesele lavašile pannakse juusturibad, rohkesti maitserohelist, näiteks koriandrit ja basiilikut, keeratakse rulli ning süüakse tee kõrvale.

Viimane etapp on ahjus - lepasuitsu käes ripuvad juustud kuus tundi.FOTO: Erakogu

“Vana lugu aga räägib sellest, et inimene võttis mägedesse kaasa lambapiima, mis pandi loomulikke fermente sisaldava looma mao sisse. Kui ta hobusega sõitis, siis koti sisu keerles, valmis kohupiim ja lõpuks juust. Armeenia keeles on see “tšitšil” ehk “punutis”,” pajatas Arutjunjan.

Tekst ja pildid kopeeritud siit.

Teadmine, et Võhu juustuvabriku juustupatse tasub osta on mu jaoks küll igati kasulik info. Ja et need sissetoodud: keemiat liig palju minu õrnukesele organismile.

Marineeritud, soolatud jne valge kala

 RETSEPTIKOGU (täieneb)

Praetud räimed (või muu valge kala) koduses marinaadis

1 kg räimede kohta võib arvestada ca 1 l vett. Räimed praetud eelnevalt muna-jahu segus.

* 1 liitri vee kohta läheb vaja:

* 2 keskmise suurusega porgandit

* 2 keskmise suurusega sibulat

* 10 tera musta terapipart

* 5-6 tera vürtsi

* 2 keskmise suurusega loorberilehte

* 1 sl soola

* 2 sl suhkrut

* 2 sl 30%-list äädikat

Esmalt lisasin keevasse vette kõik maitseained (v.a. äädika) ja lasin neil mõne minuti nõrgal tulel keeda. Seejärel lisasin ka porgandiseibid ja veidi aja pärast ka viilutatud sibulad. Kõige lõpuks juurde äädikas, korraks kuum läbi lasta ja valmis ta ongi.

Marinaadi võib kaladele kohe kuumast peast peale valada ja jätta jahtuma. Tunni aja pärast võib juba mekkima hakata.

Räimed (või muu valge kala) tomatimarinaadis.

umbes 2 kg muna-jahusegus praetud kala.

Tomatimarinaadi jaoks läheb vaja:

* 400 g tomatipastat

* 400 g purustatud konservtomateid

* 300 ml vett

* 6 keskmise suurusega porgandit

* 3 keskmise suurusega sibulat

* 4 väiksemat loorberilehte

* 20 tera musta pipart

* 6 suuremat vürtsitera

* 0,5 sl soola

* 2 sl suhkrut

* 2 sl 30%-list äädikat

porgandi ja sibula praadimiseks veidi õli

Kõigepealt läksid pannile viilutatud porgindiseibid. Kui neist oli kuum läbi käinud, lisasin sibulaviilud ja mõne aja pärast lisasin juurde ka tomatipasta, purustatud tomatid, vee ja kõik maitseained. Kui kuum oli ka neist läi käinud, lisasin kõige lõpuks ka äädika.

Seejärel ladusin praetud kalad tomatikastmega kihiti haudepotti ja viisin jahedasse ruumi jahtuma. Järgmisel päeval saab sööma hakata.

Värske soolatud siiafilee

* 0,5 kg hõrku kalafileed

* juurde lisada vaid sõrmeotsaga jämedat või meresoola

* õige pisut suhkrut (aga selle võib ka ka lisamata jätta)

* ning õige pisut veel kas valget või musta pipart

Ja ega muud kunsti polegi, kui kõik see hea kraam kergelt läbi segada, lasta seista 10 min kuni 1 tund ja seejärel saab seda head kraami juba röstisaia peal hea maitsta lasta.

Marineeritud kodused räimed

500 g ringis puhastatud räimerümpa või turult 700-800 g puhastamata terveid räimi, millest tuleb välja sama kogus puhast kala ja sellele segan valmis järgmise koguse marinaadi:

* 0,5 l vett

* 1 sl jämedat söögisoola

* 1 sl suhkrut

* 1-2 sl 30%-list äädikat

* 1 keskmise suurusega korralik eestimaine Peipsi sibul

* 1 purustatud suurem loorberileht

* 10 musta pipra tera

Uhan kalad kraani all sõela sees kergelt külma veega üle ja seejärel laon sibulaviiludega vaheldumisi kas suuremasse Tupperware karpi või muudesse sobiva suurusega klaaspurkidesse.

Marinaadi tegemiseks polegi muud kunsti, kui kõik koostisained omavahel segada ja oodata, kuni sool ja suhkur on lahustunud ja seejärel valada marinaad kaladele purkidesse peale.Seejärel purkidele kaaned peale keerata ja külmappi ootele panna.

Järgneb kuni 3 päevane ootamisaeg, misjärel toore kala maitse on kadunud ja mõnus amps on degusteerimiseks jälle valmis.

Kilud sibula, tilli ja sidrunimahlaga

350 g puhastatud kilu

Peale külma veega pesu ja kurnamist lisasin kaladele juurde

* 1 suuremat sorti viilutatud sibula,

* ohtralt tükeldatud tilli ning

* 3 x näpuotsaga lisatud jämedat soola,

* veidi suhkrut ja

* 1 suurema sidruni, mille tükeldasin väiksemateks sektoriteks (kellele sidrunitükid ei meeldi, võib lisada ka värskelt pressitud sidrunimahla)

* Lisaks veidi ka purustatud musta pipart

ja seejärel segasin kalad kõigi maitseainetega korralikult läbi.

Panin kogu mandi külmkappi laagerduma, aga võin öelda, et esimene soolane suutäis sai tänase hommikusöögi leiva peal juba päris hea

Vürtsikilud

puhastatud kilud,

lao kalad karpi kõhud ülespidi, iga kihi vahele soola+kiluvürtsimaitseaine segu + purustatud loorberilehti, külmkappi ja ca 3-4 päeva pärast väga head

Hoidised. Salatid, ketšupid, kompotid jne purkidesse ja ka kohe tarvitamiseks

 RETSEPTIKOGU täieneb tasapisi

Anne mahedamaitseline ketšup "Surra-Murra"

6 kg tomatit

1 kg sibulat

1.5 kg porgandit
3 paprikat-rohkem ei olnud kodus valminud veel
suvikõrvits- suur puhastatuna seemnetest
3 spl soola,
1 klaas farniirsuhkrut
5 ebaküdoonia vilja
purust.nelki,kaneeli,pipart,maitse järgi.
Tomat lõigata tükkideks,teised juurviljad purustasin köögikombainis,et ühtlaselt pehmeks keeks.Keeta pehmeks kuskil 30-40 min.Siis saumiksriga püreeks.Lisada maitseained, suhkur ,sool keeta veel 5-10 min.ja kuumalt purki.Säilib keldris.

Suvikõrvits koos alõtšadega kompotiks

Alõtša hapu kaob ära ja suvikõrvits muutub ananassimaitseliseks.

Salatiretsept Helgilt

0,5 kg sibulat, paprikat, porgandit, tomatit viilutada, ühekaupa õlis kuumutada poolkrõmpsuks. 

Seejärel potti, lisada 0,5 spl soola, 2 spl suhkrut, pipart maitse järgi. Kuumutada kuni peaaegu pehme, siis lisada 1 kg suvikõrvitsat. 

kui hakkab valmis saama, lisada 1,5 - 2 spl äädikat. Segada ja natuke veel kuumutada. kuumalt purki.

Kurgiviilud adzikakastmes

• 2 kg keskmise suurusega avamaa kurke

• 2 kg tomateid

• 7 keskmise suurusega punast paprikat

• 150 g küüslauku

• 2 teravat punast tšillipipart

• 2 sl soola

• 250 g suhkrut

• 150 ml toiduõli

• 80 g 9%-list äädikat

Leotasin kurke paar tundi külmas vees, et nad jääksid hoidisesse krõmpsumad.

Samal ajal purustasin köögikombainis eraldi nii tomatid kui paprikad, tsillid ja küüslaugud (viimased võib vabalt purustada kõik koos).

Seejärel viilutasin kurgid sobiva suurusega (1-1,5 cm) viiludeks.

Kõigepealt keetsin tomatipüreed potis ca 10 minutit, riisusin tekkinud vahu, misjärel lisasin juurde purustatud paprika-küüslaugu-tšilli, soola, suhkru, äädika ja õli ja keetsin segu veel 10 minutit. Kõige lõpuks lisasin kurgiviilud ja hetkest, kui segu uuesti keema tõusis, kuumutasin seda ainult seni, kuni kurgid värvi muutsid (´a la 5 min).

Seejärel tõstsin kurgiviilud vahukulbi ja lehtri abil eelnevalt steriliseeritud purkidesse, valasin peale ülejäänud adžikasegu ja kaanetasin koheselt.

Antud kogusest tuleb välja 7 x 580 ml purgitäit mõnusat hoidist

Gruusiapärane kapsas

Sobiva suurusega hapnemisnõusse lisa vaheldumisi mitte väga peeneks hakitud valge peakapsas, vahele viilutatud punast peeti, paar sellerivart (viilutatud) ja mõned küüslauguküüned. Soovi korral võib lisada ka tšillit ja küüslauku.

1 l soolvee tegemiseks lisan 1,5 sl soola (kuhjaga) ja näpuotsaga veidi suhkrut.

Soolvett vala peale just nii palju, et sisu oleks kõik vedelikuga kaetud ja seejärel asetada vajutiseks peale mingi raskus. Mul endal on selleks paraja suurusega ümmargune maakivi.

Soojade ilmadega on see mõnus kraam söömiskõlbulik juba 2-3 päeva pärast.

Külmemal perioodil lasta seista toasoojas ca 2 päeva kuni käärimisprotsess algab ja kui aktiivne käärimisprotsess peatub, viia keldrisse edasi hapnema.

Toome salat

Potti läks seekord:

• 3 kg kurki

• 1 kg sibulat

• 0,5 kg porgandit

• peoga hakitud värsket tilli (selle lisasin hiljem juurde)

• 2,5 sl jämedat soola

• 1 sl suhkrut

• 2 sl 30%-list äädikat (+ laagerdumise ja degusteerimise käigus lisasin hiljem 1 sl veel lisaks)

* kuumutamise käigus lisatud juurde 0,5 dl = 50 ml õli

* ja veidi raputasin hiljem juurde ka purustatud musta pipart.

Kurgid ja sibulad viilutasin. Suuremad kurgid eelnevalt poolitasin. Porgandid riivisin, et hiljem käiks neist kuumus kiiremini läbi. Kellele meeldivad salati sees viilutatud porgandid, siis see eeldab veidi pikemat kuumutamisaega.

Segasin kõik koostisained suures kausis kokku, lisasin soola, suhkru ja äädika ja jätsin ööpäevaks laagerduma.

Originaalses Toome salati retseptis on sisse käinud ka õli, aga seekord plaanisin selle ise välja jätta.

Kuumutamise käigus mingi hääl aga sosistas kõrva, et pane kasvõi veidigi. No ja nii ma siis lisasin 0,5 dl st 50 ml õli ikka ka. No ja ütleme, et ei ole paha. Täitsa hea tuli.

Purke sai kokku 7 tk (´a 580 ml suuruseid).

Rabarberiketšup

• 400 g mahlaaurutajast järele jäänud rabarberi massi

• 400 g purustatud või tükeldatud tomateid (1 poekonservi purk)

• 3 sibulat

• 2 paprikat

• 1 suvikõrvitsat

• 2 tl soola

• 3 dl suhkrut

• 1,5 dl punast või valget veiniäädikat

• näpuotsaga kuivatatud tsillit ja purustatud musta pipart

• 1 tl kaneeli

• 3 loorberilehte

• 5 vürtsitera

Keeda kõiki koostisaineid madalal tulel seni, kuni need on pehmeks saanud. Kõrge kuumusega on oht, et mass hakkab põhja kinni.

Võta pott tulelt ja püreesta saumikseriga kõik ära. Võin öelda, et algne kole-kole värv muutub püreestamise tagajärjel oluliselt kenamaks.

Säti pott pliidi peale tagasi, et ketsupist kuumus jälle läbi käiks, pane purkidesse ja kaaneta koheselt.

Mõnusalt krõmps ja värske kapsasalat

• Riivida ligi 2 kg valget peakapsast (puhaskaal ilma südamikuta), millele võiks juurde lisada
• 400 - 500 g porgandit (puhaskaal)
• 400 – 500 g sibulat (puhaskaal)
• 400 – 500 g paprikat (punasega saab salatile rõõmsama värvi)
• 8 suuremat eestimaist küüslaugu küünt
• 400 g õli
• 2 sl soola
• 200 g suhkrut
• 6 sl 30%-list äädikat

Riivi ja tükelda kõik köögiviljad ning lisa juurde kõik lisandid ja maitseained. Sega salatimaterjal korralikult läbi ja vii keldrisse mõneks päevaks jahedasse seisma. Aeg-ajalt käi segamas ja degusteerimas, mille käigus salati kogused oluliselt vähenevad 
Kui salatist on eraldunud juba piisavalt mahla, sega kogu kraam veel korralikult läbi ja vala sobiva suurusega purkidesse. Säilita külmikus.

Tomati-paprika-suvikõrvitsahoidis

2 kg suvikõrvitsat (netokaal ilma seemnekodadeta)

ca 1 kg tomatit

1 kg puhastatud paprikat (netokaal)

2 dl õli

4 sl äädikat (konserveeritud tomatite puhul võiks olla pigem 3 sl)

1 dl suhkrut

3 tl soola

jahvatatud musta pipart

suitsutatud paprika pulbrit (selle pealt ei tasuks kokku hoida)

Tomatid lasin kombainis kõigepealt püreeks ja valasin 10 l potti, millele lisasin õli, maitseained ja ülejäänud suurteks tükkideks lõigatud teised köögiviljad. Jätsin segu potti paariks tunniks laagerduma, et happed käiksid suvikõrvitsast läbi ja see kuumutades kohe liiga pehmeks ei läheks. Seejärel kuumutasin hoidist madalal tulel seni, kuni suvikõrvits oli klaasjas ja paprika piisavalt pehme.

Gripimoos

• 350 g puhastatud küüslauguküüsi (netokaal)

• 350 g kooritud mädarõika juurikaid (netokaal)

• 2 suuremat sorti punast tšillipiprakauna koos seemnetega

• 1,5 kg valmis punaseid oma kasvuhoone tomateid

Maitsestamiseks juurde

• 1,5 sl soola

• 4 sl suhkrut

• 4 sl 30%-list äädikat

Kuna tegemist on toore ja kuumutamata hoidisega, siis soovitan selle kraami panna väiksematesse purkidesse, et kangus ära ei liisuks ja kindlasti tuleks hoida seda külmkapi temperatuuril!

Peedi-kõrvitsahoidis

Lisandina prae kõrvale kui ka suppide ja ahjuvormide sisse.

Potti

• 1 kg toorest peeti

• 1 kg porgandit

• 1 kg kõrvitsat (või suvikõrvitsat)

• 1 kg tomatit

• 0,4 kg sibulat

• 3 sl soola

• 9 sl suhkrut

• 4 sl äädikat (3 sl puhul jääb vähemhapukas)

• purustatud musta pipart

• 100 g õli

• 2 loorberilehte

• tükeldatud peterselli

10 l poti põhja valasin nii palju õli, et põhi oleks kaetud. Lisasin sinna riivitud peedi ja jätsin selle mõneks ajaks hauduma. Seejärel lisasin riivitud porgandi ja mõne aja pärast ka tomatid ja riivitud kõrvitsa. Lisasin ka soola, suhkru, pipra, loorberi ja äädika ja lasin segul haududa. Kõige viimasena läksid potti ka peeneks hakitud sibul ja petersell.

Kes sibulat väga peeneks ei haki ja eelistab hoidises suuremaid tükke, võiks sibula lisada potti varem, mitte kõige viimasena.

Kui kõik koostisosad olid haudunud täiesti pehmeks, tõstsin hoidise eelkuumutatud purkidesse ja kaanetasin koheselt. Antud kogusest tuli välja 9 x 0,4 l purki ja veidi jäi degusteerimiseks ka järele.

Kui lisan riivitud kapsa või hapukapsa ja jätan ära suvikõrvitsa (võib ka mitte ära jätta), saan sisuliselt boršipõhja.

Tegin kahes potis. Ühele lisasin ka tšillikaunu, kollaseid. Suhkrut panin vähem. Äädika võib ka lisamata jätta. Hapukapsaborši puhul pole äädikat üldse vaja. 

Ei pannud purki (tüütu), panin topsidega sügavkülma. Saan kasutada boršipõhjadena, kapsa ja liha lisan eraldi.

Juulikuu II pool

Kuumalainetus jätkub. Juba juuli alguspoolel on selge, et sellise ilmaga ma kuhugi minna ei suuda ning tühistan enda osaluse juulikuu teise poolde jäänud ühisettevõtmises, et anda kellelegi teisele võimalus toredast regatist osa saada. Mu kuumusest tingitud enesetunne on ikka nii kehvake, et isegi tosinkonna km kaugusele maakonnakeskusesse olulistele asjaajamistele ise sõidetud ei saa, värban autojuhi. 

Varahommikuti pole viga, askeldan paar tundi aias kuid hiljemalt kella poole kaheksaks pean olema tuppa kadunud. Veel parem kui kella seitsmeks. Toas mõnel päeval suudan õmmelda telgi seinte paneele, mis on tegelikult üsna suur ettevõtmine. Mõnel päeval ei tee kohe mitte midagi mõistlikku. Vaatan vaid Jupiterist sarju, söön ja magan. Ajud pehmenevad. Mõned tiirud teen aias, et natukegi liikuda. Mis elu see on! Lepin, sest kliimat muuta ise ei saa. Ja kosun kohutava kiirusega. Vaim on valmis dieediks, kuid mulle sobivat ei suuda leida. Seega jääb nii kuis on ja kosun edasi.

16 ja 18 juuli saame korraliku vihma. Aia olukord on päris normaalne. Kastan igal õhtul kurke ja ülepäeva kasvuhoonet. Tomatit tuleb, kurgid pistavad hiired pintslisse, meile jäävad vaid näritud jupatsid. Kurgilehed kolletuvad, sest juurestiku all asub hiirte metroo. Mees võtab abinõud tarvitusele. Loodame tulevikusaagile. Punase sõstra peidame lindude eest võrgu alla. Õnnestub.

Tasapisi hakkab organism kuumaga harjuma. No otse loomulikult järgneb sellele jahedam nädal. Paganama külm on, toriseme kauge maa külaliste seltskonnaga ühel õhtul õues olles kui kraadiklaas 18 soojapügalat näitab. Tegelikult oleme õnnelikud hingamispausi üle. 

Ja kuna juulikuu eelviimasel nädalal eluvaimu taas rohkem sees, planeerime viimase nädala algusesse selle suve reisi. 

Reisimuljed järgnevates postitustes. Praegu lisan veel mõned juulikuu aiavaated.

Pildid 17-180721

Kuumusest hoolimata lill õitseb ja rohi on suht roheline. Kurvad  ja longus on kobarpead, laudleht on veidi kõrbenud ja lisandunud on päikesepõletusega hostasid. Päevaliiliatel on õievarsi millegipärast varasemate aastatega võrreldes vähem. Astilbepeenar ka ei vahuta tavapäraselt, üsna nirult esineb. Ehk pidanuks kastma. 

Juuni lõpul-juuli algul jõudis Eestisse uus kuumalaine – maksimaalne õhutemperatuur tõusis taas 27 °C-ni ja kõrgemale kolmel ja enamal järjestikusel päeval. Kõige pikemalt kestis see periood Kuusiku meteoroloogiajaamas – 19 päeva järjest. Eriti ohtliku kuumalaine (30 °C kolme või enama päeva jooksul) pikkuseks kujunes sõltuvalt asukohast kolm kuni viis päeva. Kesk- ja Lõuna-Eestis oli üle 30-kraadiseid perioode suisa kahel korral.

Juuli uue soojarekordi sai nii Kunda kui ka Ristna rannikujaam. Kundas mõõdeti 10. juulil maksimaalseks õhutemperatuuriks 33,9 °C ja Ristnas tõusis 27. juulil maksimum 31,7 °C-ni. Eesti juuli soojarekord on 35,2 °C, mis on mõõdetud 30. juulil 1994. aastal Võrus.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,1 °C (norm 17,8 °C). Arvestatuna 1922. aastast on veel soojem olnud vaid üks aasta – 2010, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,8 °C.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, asetseb tänavune juuli enamikus ilmajaamades teisel kohal, üksikutes ilmajaamades esimesel kohal.

Kuna suvi juuni- ja juulikuus oli tõesti erakordselt soe, lisasin ka Riigi Ilmateenistuse ülevaate 2021 aasta juulikuust.

Fotojaht. Kahekesi

Tegelinski on tubli, veab vapralt fotojahti. Pakub välja teemasid ja jahib ise. Püüan ikka temaga ühineda, kuid koossammumine ei õnnestu kohe kuidagi. Aga mõned teemad jäävad kummitama ja peavad ka minu blogis ilmutatud saama. Deviisi all "Pigem hilja kui ei kunagi" ilmutan seekord fotojahi "Kahekesi".

Vanad loodusrahvad ütlevad, et meie lapsed on siin ilmas meie külalised. Nad sünnivad meist, me kasvatame ja õpetame neid ning hoolime ja armastame nagu oskame. Kui aeg on küps, saadame nad heade soovidega isiklikku ellu. Meie lapsed on aastaid tagasi pesast välja lennanud. Olemegi jäänud vanasse pesasse vaid kahekesi. Kahekesi tähistasime pisikese reisiga Padise kanti ka meie 40. pulmaaastapäeva.

Piltidel Padise klooster, mõis ja linnamägi. Kodulehekülg lisalugemiseks. 

150521

Mõisa terrassil einestasime. Sisse veel ei lubatud, koroonaoht. Kloostriväravad olid peale märtsialguse koroonadepressiooni esimest päeva avatud. Kuna elatud aastate koorem paneb meid vara ärkama, olime esimesed külalised ja saime rahus ning vaikuses põhjalikult kloostriga tutvuda. Pugesime keldritesse ja turnisime treppidel, tornis käisime kaunist maastikku imetlemas. Lahke ja sõbralik muuseumitöötaja tutvustas tolleaegset munkade elu-olu. Linnamäel jalutasime ja imestasime praeguseks kokkutõmbunud, kuid aastasadu tagasi laevatatavat jõge. Mõnus päikseline kevadpäev oli.

Tegelinski selleteemaline postitus ja Raisakulli postitus.