Turistina Tallinnas

 

131026

Sel korral ahistati mind. Sõin Lidos. Ta veeres mu kõrvale, hästi lähedale, kukkus mind kiitma ja abi pakkuma. Ütlesin küll, et vara veel, kuid ei ta teinud väljagi, et ma desserti alles alustasin. Muudkui kobises ja vilgutas oma suuri silmi. Täitsa segas magustoidu nautimist. Pikalt ja pidevalt. Esimene kord mu eluloos oli tahtmine kedagi (midagi) jalaga lüüa. Veeres alles siis minema kui ma viimaseid magustoiduraasukesi klaasist kokku kogusin.

Jeerum, hakka või roboteid kartma!

Põltsamaal kasvavad palmid ja eukalüptid

031026

Kasvuhoone segu

 Kui värskelt ei jõuagi kõike süüa, siis sellegipoolest raisku ei lähe miskit.

Kasvuhoone segu:

U 600 gr kurki

u 600 gr tomatit

1 suur punane paprika

1 suur valge salatisibul

1 suur spl hakitud tilli

1 spl 30% äädikat

1 spl õli

3 tl suhkrut

2-3 tl jämedat soola

1 tl musta jahvatatud pipart

Kogu kraam tükeldada ja kokku segada.

Kuumutada keemiseni ja lasta vaikselt u 15-20 min. podiseda.Kuumalt ster.purki.Valmis.

p.s. kogused korrutafa vastavalt vajadusele.

Ups….1,5 tšillikauna läks ju ka sisse

Suvikõrvitsaampsud

 Lõika suvikõrvitsast nii 2sm paksused rattad ,maitsesta soola ,pipra ,purustatud koreandri seemnete,sidrunimahla,suhkruga .Jäta väheseks ajaks maitsestuma.Paneeri muna -majoneesisegus ja riivsaias- purustatud maisihelvestes . Prae pannil õlis ja tõsta ahjuplaadile .Pane igale suvikõrvitsa rattale viil tomatit,törts majoneesi ja peale riivitud juustu. Küpseta ahjus 220c juures kuni juust sulanud

Suvikõrvitsakrõpsud

  - Pane ahi 200 kraadi peale soojenema

- Pese suvikõrvits puhtaks ja lõika õhukesteks ratasteks.

- Pane kaussi ja raputa üle Himaalaja soola, pipra ja kurkumiga, soovi korral lisa paprika- ja küüslaugupulbrit.

- Nõrista peale pisut neitsioliivõli.

- Sega.

- Pane suvikõrvitsa rattad ahjuplaadile, soovi korral võid peale raputada ka Parmesani juustu.

- Küpseta 15-20 minutit, kuni pealt kuldsed.

- Naudi!:)

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea

 Mida Juhan ei tea, seda läheb ja õpib.

Vahepeal oli siin blogis vaikus. Sest kogu aur kulus kooliskäimisele. Juku õppis ju aiandust, kuid elu tekitab probleeme ja  küsib ka muid oskusi.

Mure oli nagu tüüpilisele naisinimesele kohane: kapp riideid täis, selga panna midagi pole.

Üldiselt on see probleemike suhteliselt värske, vaid mõni aastat vana. Siis, kui kehavormid hästi ümaraks muutusid. Algul polnud häda, said lihtsalt suurema numbriga riided ostetud. Kuid mingist hetkest alates muutus kehakuju nii, et valmisriided enam hästi seljas ei istunud. Ükskõik, mis riideesemega tegu, ikka pidin ümber õmblema. 

Pusisin siis neid sobivaks teha, kuid lõiked ju erinevad ja võttis kärsitu minukese jaoks liialt palju aega, et midagi normaalset välja tuleks. 

Kuigi eluaeg õmmelnud, tundsin, et olen sel alal rongist maha jäänud. Materjalid, tehnikad, õmblusvõtted ja -masinad ning nende lisaseadmed on nii-nii palju edasi arenenud.

Mis seal`s ikka, hüppame aga uuesti rongile!

Otsus oli juba paar aastat küpsenud ning koolitajale tagasiside põhjal valisingi õmbluskooli Kuldnõel. Ei pea kahetsema, soovitan kõigile soojalt. Õpetaja on ihu ja hingega asja juures ning ta eesmärk on, et kes õmbluskooli mida iganes õppima tuleb, selle ka selgeks saab.

Loomulikult olin oma tervisemuredega teadlik, et ma ei pruugi jaksata kolm kuud järjest igal nädalal kaks korda Tallinna vahet sõita. Kuid kes ei riski, see šampust ei joo! Jah, jäid mul tõepoolest tervise tõttu paar koolipäeva vahele, kuid õpetaja oli lahke ja tegi need minuga hiljem järgi. Ja koolitundideski polnud ma vastavalt tervislikele oludele alati kõige teravam nõel. Tegin palju pilte ja märkmeid ning kodus lisatööd ja sain õppematerjalid omandatud. Alati on võimalus ka peale koolitusperioodi õpetajalt nõu küsida.

Igatahes mu ümbertegemist vajav riidehunnik on vähenenud, mõned uued esemed ka endale valmis õmmeldud, tänapäevased õmblusnipid ja -masinad selgemad ja vaatamata terviseprobleemidest tingitud  raskustele igati rahul!

Võin tõdeda, et kogu teekond oli küünlaid vääriv mäng (Tõnis Mäe laulusõnadest inspireeritud).

Noored ja ilusad

 Reisijutu vahepeale pilt lapsepõlvest. Siis, kui me emaga olime veel noored ja ilusad. 

Üldiselt on mul lapsepõlvest väga vähe pilte. See mu esimene.

Elasime mõnda aega emaga kahekesi. Isast mul on vaid paar pilti, needki ilma minuta. Ma ei mäletagi teda.

Aga et isapoolne suguvõsa ka ikka pildil oleks, siis panen pildi ajalehest, kus artikkel sellest, kuidas mu isa õde kangelaseks sai.

Teda ma natuke mäletan.