Vähese päikese või sootuks päikeseta kuud on mu jaoks rasked üle elada. Energiatase on 0 ja hädad-haigused leiavad mind tihti üles. Suudan siis vaid tugitoolis või diivanil lösutades arvutist või telekast filme vaadata.
Telekas on meil Elisa elamus. No tõeline elamus, neti käis muudkui ära ja liiga tihti ilmus ekraanile naerev emotikin tekstiga "veel natuke, kohe otsime sulle tõelisi elamusi" või midagi sarnast. No oli elamus, tõeline elamus kui paaritunnise filmi jooksul vähemalt paarkümmend korda uut elamust otsitakse ja kui pilt tagasi tuleb, ise vana elamuse taas üles otsima pead.
Loobusin teleka vaatamisest.
Jäi arvuti, ERR-i Jupiteri filmid. Sobivad filmid said kiirelt vaadatud, muist seriaale ka. Siis ilmus seriaaal "La Promesa". Vaatasin algul, et ainult 9 seeriat, ok, vaatame ära. Aga seejärel lisandus igal esmaspäeval 5 uut seeriat. No vaatasin ära. Mingil hetkel said tegelased suht omaseks ja seejärel hakkasin hispaania keele kõla kuulama. Hakkasin juba keelest üht-teist taipama. Näiteks, et J hääldatakse H-ks , vähemalt sõna ees, ja C midagi Z poolset ja mõnedes sõnades K-ks. Tore!
Aga mis on hispaania seriaalil "La Promesa" tegemist Mehhiko kunstniku Frida Kahloga? Neid ühendab hispaania keel. Ja Frida Kahlo on üks mu lemmikkunstnikest, sest mulle imponeerivad väga tema maalide värviküllus ja rahvuslikud motiivid. Olen ka vaimustatud ta mässumeelsest iseloomust ja sellest, kuidas ta oma haiguste ja eluraskustega toime tuli. Aeg-ajalt külastan ta
muuseumi kodulehte ja unistan kasvõi mööda maailma tiirlevale näituselegi kunagi sattuda. Unistada ju ikka võib, eks ole! Mõnikord juhtuvad unistused isegi täituma...
Aga nüüd on juba mõnda aega olnud palju päikest, on kevad ja päevad pikad ja minulgi tegutsemisrõõmu rohkelt. Aiandamise ja matkade ja muude tegevuste kõrvalt otsustasin ka hispaania keelt õppida, sest jätkuvalt pesitseb ikka reisihullus mu kontides.
Vaatasin järgi, et millistes riikides on hispaania keel esimene keel:
Hispaania, Argentiina, Boliivia, Columbia, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Ekvatoriaal-Guinea, El Salvador, Guatemala,
Honduras, Kuuba, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Tšiili, Uruguay, Venezuela.
Kõik kauged ja põnevad maad.
Ja kus oluline keel:
USA, Andorra, Aruba, Belize, Brasiilia, Gurazao, Filipiinid, Gibraltar, Guam, Hollandi Antillid, Maroko, Neitsisaared, Prantsusmaa, Sint Maarten, Trinidad ja Tobago.
Mõne riigi olemasolust polnud halli aimugi.
Et siis: hispaania keel on üsna oluline reisihullu jaoks. Kas ma just mõnele eksootilisele maale satun, see on iseasi, kuid Hispaaniaski käimata veel. Ja lisaks üks hea tähelepanek: aju peab töötama, siis elad kauem :).
Paar küsimust nendele, kes mu blogi lugema satuvad:
- Millised variandid on head tasuta hispaania keele õppimiseks? Ma alustasin Duolinguas, kuid leian et see pole eriti hea variant, ehk on paremaid?
- Kas keegi blogilugejatest on käinud Mehhikos või oskab Mehhiko City ja selle maa kultuuri jms kohta linke jagada või kommenteerida?