Maikuu I

Tänasega sai külm periood otsa. Ma vähemalt loodan nii. Hommikul kuulsin esimest selle kevade kägu. Ja pääsuke lendas akna alt läbi. Vahepeal oli ikka nii külm, et isegi sipelgad olid pesas peidus. Eile hommikul olid taas väljas. 

Hernes ja porgand on tärganud. Istutasin täna ettekasvatatud taimed kasvuhoonesse. Sooja oli 20 kraadi. Puhub tugev tuul. Soe tuul.

Esimesed kuumaasikad peenras õitsevad.

Teine, hilisem forsüütia on ka õitsemas

Nartsissid

Tumepunased hüatsindi, pildil ei ole õige väevitoon

Kollased hüatsindid on jäänud valesse paika, murusse. Et ei unustaks neid sinna!

Tulbid hommikused

 ja keskpäevased

Püvililled

Brunnerad alustavad

Ülastega on pahasti selles mõttes, et sildid on kustunud ja pean neid tuvastama hakkama. Jääb järgmisse kevadesse äratundmisrõõm.

Igal halval on ka hea külg. Olin sunnitud ühelt peolt lahkuma varem kui soovisin ja valisin kojutulekuks otsetee. Rada, mida varem ei ole kasutanud, viis mind valgete ja helesiniste sinililledeni. Mõned tõin aeda. Millegipärast ei õnnestu mul sinilillede kodustamine. Aga katsetan veel uue istutuskohaga.

"Sõber" võilill alustab. 

Paar erineva sireli punga

ja mureli õiepungad.

Pildid 100521

Fotojaht. Väljavaade

Seekord sõna otseses mõttes väljavaade aknast on suht kehv. Tomatid sirguvad ja ja peidavad oma lehekardina taha kogu pildi teiselpool akent toimuvast. Ilmad on ikka ropult külmad.

Fotol tomat Apelsiinikollane

070521

Graafika

020521

Vajan rutiini. Ma ei tea küll, kaua seda taluda suudan, kuid praegu tunnen, et ei tahaks minna kooli, et olen väsinud sest kuradi koroonajamast, et ei taha apsoluuutselt mingeid sekeldusi ja sebimisi. Ei mingeid kohustusi ega kokkusaamisi.

Tahan tõusta siis kui uni hommikul ära läheb. No seda ma tegelikult ju enamasti teengi. Olen vanaks jäänud, ärkan hommikuti vara. Ja õhtul kobin paganama varakult voodisse. Mis elu see on?, imestan endamisi. Noor ja mitte enam nii noor mina läks peale südaööd magama ja magas hommikul kella kümneni. Kui puhkepäev lubas. Tööpäev ei lubanud niikuinii. Nii kummaline ja paganama keeruline on praeguses elusituatsioonis harjuda vaimu ja keha vajaduste ebakõladega, sellega, kuidas nad minu olemust nii erinevates suundades sikutavad. Nagu luik, haug ja vähk.

Aga kevade kõige ilusam aeg, pungade puhkemise aeg on käes. Puud on veel graafilise joonega.

Aprillikuu viimase päeva õitsejad

 Puittaimedest on esimene kirss-kontpuu

talle järgneb peaaegu kohe üks forsüütiatest

Varasematel aegadel oli see priimula esimene, kes oma õied avas, sel hooajal järgnes ta kollastele.  Eks õitsemise algus sõltu teatavasti kasvukohast ka.

Kobarhüatsindid

 laialeheline kobarhüatsint

Idahüatsintidest ei ole veel tänaseks kõik värvigammad õitega esindatud. on vaid need 3

karukellade esindajad

Möödaminnes üks pilt Sidrunkollase taliõuna õiepungadest

Valgeõieline õrn ülane

Ülaseid veel. Sordinimed pean üle vaatama

Metsast on aeda kadaka alla võsaülane oma pesakonnaga kolinud

ja nurmenukud vallutavad peenraid

Kollane nartsiss

Tulpidest esimene

ja hapra olemisega turkmestani tulp

 Kivimüüril alustavad esimesed

Valge silla tundus möödunudaastal kaotsi olevat läinud. Sel hooajal avastasin, et ta on kolinud iluõunapuu August Vaga alla.

Üks kopsurohuline. Täitsa iseseisvalt tuli mu aeda: Eiteakustmaalt

Ilmad olid vahepeal jahedad, et mitte öelda külmad, vihmased ja viimastel päevadel küll päikselised, kuid öökülmadega.