reede, 4. detsember 2020

Elementaarne, Watson!

Õmblesin endale 3 maski. Kangaks (pealmiseks) nõukaaegne satiin ja sisemiseks nõukaaegne sits. Kaks maski kahekordsed, üks kolmekordne. Mõtlesin enne õmblema asumist ja kangaste valikut, et millised teha. Et kas soovin neid kanda nagu aksessuaare või pigem lihtsad, tagasihoidlikud. 
No otse loomulikult lihtsad ja tagasihoidlikud. Ma ei kannaks iial vabatahtlikult aksessuaarina maski! Aga maski ma kannan kui kodust välja rahva sekka lähen. Poodi enamasti. Ja raviasutusse. Viimasest antakse küll need ühekordsed maskid kuid üldiselt olen suht rohelise mõtteviisiga ja isiklikult endale ei soovinud soetada rohkelt äravisatavat rämpsu. Ja sess oli ees ootamas. Nii et maske vaja. 

Egas ma heameelega maski ei kanna. Kuid mu meelest on see elementaarne, et kui mask vähegi kaitseb viiruse eest, on vajalik seda kanda. 

Aga klassitoas ei kandnud meie ka maske. Meid on nii vähe ja ruum on suur-suur ning oleme üsnagi hajutatud. Õpingukaaslane, kes siiski maski kandis, ütles, et kaks ta tuttavat on koroonas ja see ei ole tõepoolest mitte lihtne haigus ja ta enesekaitserefleksid töötasid täiega. Tubli tüdruk, ma ütleks!
Kooli töötajad kandsid nii ja naa. Noored õppurid fuajees ning ühikas enamasti ei kandnud maske. Koolist kaugemale ma peale EMO mujale ei sattunud. Nii et ei teagi, kuidas sealkandis üldiselt maski kandmisesse suhtuti. Taksojuht, kes mind EMO-st kooli tagasi sõidutas, kandis maski. Ja kodukandi linnakese kaubanduskeskuses kanti kenasti maske. Paari üksiku mööndusega.

Enne sessi sain oma nõelraviarstilt kaasa ka õpetussõnad enda kaitsmiseks viiruse eest: enne väljaminekut süüa tükike ingverit ja peale koju tagasi jõudmist ka. Ingver hoiab viirused kaugemal. Küüslauk on muidugi veel parem. Hoiab viirused kaugemal ja paneb kaasinimesed distantsi hoidma. See viimane variant proovitud. Toimib! 

neljapäev, 26. november 2020

Fotojaht. Taevas




Esmaspäeva, 23.novembri hommiku ja õhtutaevas.

Lumi on läinud, maa taas roheline ja pruun ja kõik need teised tuhmid värvid sekka. Päevad on lühikesed, enamasti sompus ja hallid. Taevaski nendel hallidel päevadel hall. 
Seda enam on aga rõõmu päikselistest päevadest ja värvikirevast päikesetõusust ning loojangust. Nendel päevadel on rohigi rohelisem ja põllupruun särava värvigammaga.

Kui siiamaani on mul tekitanud lumeta lühikesed hallid talvepäevad stressinatukest, siis oh üllatust!, sel aastal ei miskit hullu! Täiesti talutav aeg. Vähemalt siiamaani.
Ju siis olen suhteliselt kohaneja tüüp. Et võtab küll veidi aega kuid lõpuks harjub.


laupäev, 21. november 2020

Elus juhtub nii mõndagi

Juhtub, et osav dresseerija paneb karudki tantsima. Ja juhtus, et osav ja väga asjatundlik õpetaja pani kohmakate kätega ja poolpimeda õpilase peent pitsi kuduma. 

Ning tulemusena: lubage esitleda, minu elu esimene Haapsalu sall kuivamas ja vormi võtmas!



Mustriks pajulehekiri.

161120

PS. Hakkas meeldima ja varrastel on juba uus sallimuster.

reede, 20. november 2020

laupäev, 31. oktoober 2020

Fotojaht. Linnatekstuurid

Peale mitmete asjaolude kokkulangemisel tekkinud 8-kuulist Tallinna-paastu sain lõpuks taas "jala valgeks". Ja kohe nii rõõmsasti, et lausa kolm korda ühe nädala jooksul. Kui maainimene linna satub siis muljeid ikka koguneb. Ning "linnatekstuure" salvestus telefoni nii- ja teistsuguseid.

Kõige muljetavaldavamateks jäid siiski Politseiaias olevad Elfriede ja Voldemar Lenderi skulptuuride tekstuurid.

Elfriede Lender (1882 - 1974) oli esimese eesti tütarlaste kooli, Lenderi tütarlaste eragümnaasiumi asutaja ja Voldemar Lender (1876- 1939) esimene eestlasest Tallinna linnapea. Voldemar Lender oli arhitekt ja on läinud ajalukku ka nn Lenderi majatüübi kaudu. Need olid kahekorruselised puidust üürimajad, mida Tallinnas 19-20.sajandi vahetusel hulgaliselt ehitati. Sel ajal kasvas Tallinna elanikkond kiiresti ja vajati soodsa hinnaga väikseid korterid. Praeguseks on neid ca tuhatkond alles.

Mälestusmärgi skulptor on Vergo Vernik ja arhitekt Meelis Press.





Pildid 291020

pühapäev, 25. oktoober 2020

Fotojaht. Sügisvärvide peegeldus tänases sompus ja hallis hommikus

Kellakeeramisepäev. Talveajalele üleminek. Mis ei ole üldse meeldiv mitte.

Hommikusel kõnniringil otsisin värve ja meenutasin kevade saabumist. Kuidas iga tärkav pung ja võrsuv lible tegi hingele pai. Ja seejärel toimekas suvi ning nüüd värvirõõmus sügis.  Sipelgad magavad ja keegi on kännu sisse värskelt kodu rajanud. Halli melanhoolse argipäevani on veel õnneks aega. Ehk ei tulegi! Tuleb hoopis valge lumi! 

Nädala algul juba sadas mingil osal Eestimaast lund. Meie kandis oli esimene tõsisem öökülm. Lund sadas mõni harv kribal.

Aga täna vaatame värve! Ehk erineva lainepikkusega valguse peegeldusi ;)









251020

Teised peegelduste leidjad.

Elementaarne, Watson!

Õmblesin endale 3 maski. Kangaks (pealmiseks) nõukaaegne satiin ja sisemiseks nõukaaegne sits. Kaks maski kahekordsed, üks kolmekordne. Mõtl...