Fotojaht. Pidu

Ühes väikses Eesti linnas,
mille nimi on

toimus (pinev arvutamine) 46 aastat (kas tõesti, tõesti arvutasin õieti?) tagasi minu põhikooli lõpupidu. Tol ajal ei nimetatud seda ametlikult põhikooli lõpetamiseks, vaid 8. klassi lõpetamine oli see. Aga täpselt sama oluline verstapost kui praegu põhikooli lõpp. Edasised haridustee valikud olid kas keskkool või ametikool.

Aga niisiis, pidu.
Millegipärast on mul sellest ainult üks mitte kõige parema kvaliteediga pilt

ja mõni üksik tuhmunud mälestus.

Hommik: ilus päikseline, lähme parima sõbranna Mallega, kes ühtlasi ka mu pinginaaber, ühe tuttava tüdruku aednikest vanemate juurde lilli ostma. Lilled siis õpetajatele ja mõnele heale koolikaaslasele.
Aktusel pidime kandma valge pluusiga koolivormiseelikut (nagu pildilt näha). Aga kingad võisid olla esimest korda kogu kooliaja jooksul kõrge kontsaga! Meik ei olnud siiski veel lubatud. Ja juuksurisoeng ka ei tulnud kõne allagi.
Peale aktust õpetajate ja vanematega ja õdede-vendadega ühine pidulik söömaaeg. Või kuidas seda peenemalt nimetada?
Selleks ajaks võisime vahetada piduliku koolivormi piduliku kleidi vastu. Mul oli helesinine siidist lihtsa lõikega kleit. Ühevärviline. Nii ilus mu meelest! Kuid hetkeks, mil pidin klassi poolt õpetajatele ja vanematele kiitused ja tänud keset saali seistes ette kandma, oli kleit menüült pisikese mustri saanud. Eks mul natuke piinlik oli, kuid üldiselt võtsin kõiki äpardusi suhteliselt kergelt. Aga õppisin küll sellest hetkest: ma ei ole iial enam endale heledat ühevärvilist kleiti garderoobi soetanud. Sest paras sehkendaja ja rahmeldis olen eluaeg olnud. Ja menüü teadagi...
Mis siis veel?
Tantsupidu makimuusikaga.
Mingil hetkel kadusid mõned meie klassi poisid ära. Peo lõppedes tahtsime pinginaabriga ka nendega hüvasti jätta ja leidsime nad ühikas napsutamas. Istusime siis veidi aega koos poiste ühika seina ääres ja muljetasime millestki.
Selline hüvastijätt siis. Olime siia kooli tulnud mitmest erinevast Eestimaa paigast ja rohkem me kohtunud pole.
Enne ööd vahetasime pinginaabriga taaskord garderoobi. Seekord siis dressidesse ja järgnes hüvastijätt Otepää maastikega.

Ja nüüd, aastakümnete järel, pidu minus eneses! Taaskohtumine koolihoonete

ja vanade heade (muutunud) maastikega.

Pildid 240620

Maastikud: Otepää linnamägi, Tehvandi ja Apteekrimäe suusahüppetornid.

Teised fotojahtijad

Fotojaht. Terav

Praegune maailma hullus jõuab vist peaaegu iga inimeseni ja tahes-tahtmata kisub olukorrad teravaks. Ei jäänud sel, selle õppeaasta viimasel ( kuigi päris kindel ei saa olla, kas on ikka viimane, augusti lõpu sess on küsimärgina õhus rippumas) õppesessioonil minagi teravustest puutumata.
Vaimne (ja osaliselt ka füüsiline) pinge oli ikka nii suur, et peale sessi läks kodus 2 voodipäeva taastumiseks. Aga lõpp hea, kõik hea.

Sel sessil puutusin kokku ka otses mõttes teravusega. Muinaskäsitöö tunnis anti mulle terav pliiats, terav nuga ja terav peitel (tegelikult oli sel peitlitaolisel asjal ametlik nimi ka, mis mulle meelde ei jäänud) ning õunapuutükike ja pidin selle komplektiga omale muinasaegse ehte valmistama.
Mis seal`s ikka! Ma löön harva millegi ees põnnama, teeme ära!

Õpetaja joonistas tahvlile paar näidist, et oleks valikuvõimalus, millist ehet teha. Ümara vormiga inimesena valisin oma ehteks saledama joonega näidise.  Joonistasin selle siis õhukesele õunapuulauakesele. Tõe huvides olgu öeldud, et esimene joonis tuli liiga väike ja pidin kustukummi kasutama. Teine joonis tuli minu meelest väga ok, õpetaja meelest päris hea.

Terava noaga tuli ehe joonise järgi puust välja lõigata. Õpetaja näitas korralikult ette, kuidas ennast vigastamata nuga käsitseda. Olin hea õppimisvõimega õpilane, minu isiklik ümarvorm jäi noast puutumata.
Seejärel näitas õpetaja, kuidas peitlitaolise terava tööriistaga muster sisse uuristada. See oli mu jaoks juba veidi kõrgem pilotaaž. Vahepeal tundsin end lausa veetilgana, mis sajandite jooksul kivisse auku uuristab.
Sajandid möödusid, muster sees!
Kuna rohkem töövahendeid õpetajal kaasas polnud, jäi augukese puurimine ja viimistlemine kodutööks. Praeguse postituse ajaks on ehe lõpetamata, kuid kui valmis, panen kindlasti pildi blogisse.

Teised fotojahtijad on Tegelinski juures leitavad.