Kuumalainetus jätkub. Juba juuli alguspoolel on selge, et sellise ilmaga ma kuhugi minna ei suuda ning tühistan enda osaluse juulikuu teise poolde jäänud ühisettevõtmises, et anda kellelegi teisele võimalus toredast regatist osa saada. Mu kuumusest tingitud enesetunne on ikka nii kehvake, et isegi tosinkonna km kaugusele maakonnakeskusesse olulistele asjaajamistele ise sõidetud ei saa, värban autojuhi.
Varahommikuti pole viga, askeldan paar tundi aias kuid hiljemalt kella poole kaheksaks pean olema tuppa kadunud. Veel parem kui kella seitsmeks. Toas mõnel päeval suudan õmmelda telgi seinte paneele, mis on tegelikult üsna suur ettevõtmine. Mõnel päeval ei tee kohe mitte midagi mõistlikku. Vaatan vaid Jupiterist sarju, söön ja magan. Ajud pehmenevad. Mõned tiirud teen aias, et natukegi liikuda. Mis elu see on! Lepin, sest kliimat muuta ise ei saa. Ja kosun kohutava kiirusega. Vaim on valmis dieediks, kuid mulle sobivat ei suuda leida. Seega jääb nii kuis on ja kosun edasi.
16 ja 18 juuli saame korraliku vihma. Aia olukord on päris normaalne. Kastan igal õhtul kurke ja ülepäeva kasvuhoonet. Tomatit tuleb, kurgid pistavad hiired pintslisse, meile jäävad vaid näritud jupatsid. Kurgilehed kolletuvad, sest juurestiku all asub hiirte metroo. Mees võtab abinõud tarvitusele. Loodame tulevikusaagile. Punase sõstra peidame lindude eest võrgu alla. Õnnestub.
Tasapisi hakkab organism kuumaga harjuma. No otse loomulikult järgneb sellele jahedam nädal. Paganama külm on, toriseme kauge maa külaliste seltskonnaga ühel õhtul õues olles kui kraadiklaas 18 soojapügalat näitab. Tegelikult oleme õnnelikud hingamispausi üle.
Ja kuna juulikuu eelviimasel nädalal eluvaimu taas rohkem sees, planeerime viimase nädala algusesse selle suve reisi.
Reisimuljed järgnevates postitustes. Praegu lisan veel mõned juulikuu aiavaated.
2 kommentaari:
Küll teil on ilus kodu! Õnnelikud lapsed ja lapselapsed.
Tänud kiitmast, Emmeliina. Eelkõige oleme õnnelikud ise, oma kodu rajajad.
Postita kommentaar