Juulikuu II pool

Kuumalainetus jätkub. Juba juuli alguspoolel on selge, et sellise ilmaga ma kuhugi minna ei suuda ning tühistan enda osaluse juulikuu teise poolde jäänud ühisettevõtmises, et anda kellelegi teisele võimalus toredast regatist osa saada. Mu kuumusest tingitud enesetunne on ikka nii kehvake, et isegi tosinkonna km kaugusele maakonnakeskusesse olulistele asjaajamistele ise sõidetud ei saa, värban autojuhi. 

Varahommikuti pole viga, askeldan paar tundi aias kuid hiljemalt kella poole kaheksaks pean olema tuppa kadunud. Veel parem kui kella seitsmeks. Toas mõnel päeval suudan õmmelda telgi seinte paneele, mis on tegelikult üsna suur ettevõtmine. Mõnel päeval ei tee kohe mitte midagi mõistlikku. Vaatan vaid Jupiterist sarju, söön ja magan. Ajud pehmenevad. Mõned tiirud teen aias, et natukegi liikuda. Mis elu see on! Lepin, sest kliimat muuta ise ei saa. Ja kosun kohutava kiirusega. Vaim on valmis dieediks, kuid mulle sobivat ei suuda leida. Seega jääb nii kuis on ja kosun edasi.

16 ja 18 juuli saame korraliku vihma. Aia olukord on päris normaalne. Kastan igal õhtul kurke ja ülepäeva kasvuhoonet. Tomatit tuleb, kurgid pistavad hiired pintslisse, meile jäävad vaid näritud jupatsid. Kurgilehed kolletuvad, sest juurestiku all asub hiirte metroo. Mees võtab abinõud tarvitusele. Loodame tulevikusaagile. Punase sõstra peidame lindude eest võrgu alla. Õnnestub.

Tasapisi hakkab organism kuumaga harjuma. No otse loomulikult järgneb sellele jahedam nädal. Paganama külm on, toriseme kauge maa külaliste seltskonnaga ühel õhtul õues olles kui kraadiklaas 18 soojapügalat näitab. Tegelikult oleme õnnelikud hingamispausi üle. 

Ja kuna juulikuu eelviimasel nädalal eluvaimu taas rohkem sees, planeerime viimase nädala algusesse selle suve reisi. 

Reisimuljed järgnevates postitustes. Praegu lisan veel mõned juulikuu aiavaated.

Pildid 17-180721

Kuumusest hoolimata lill õitseb ja rohi on suht roheline. Kurvad  ja longus on kobarpead, laudleht on veidi kõrbenud ja lisandunud on päikesepõletusega hostasid. Päevaliiliatel on õievarsi millegipärast varasemate aastatega võrreldes vähem. Astilbepeenar ka ei vahuta tavapäraselt, üsna nirult esineb. Ehk pidanuks kastma. 

Juuni lõpul-juuli algul jõudis Eestisse uus kuumalaine – maksimaalne õhutemperatuur tõusis taas 27 °C-ni ja kõrgemale kolmel ja enamal järjestikusel päeval. Kõige pikemalt kestis see periood Kuusiku meteoroloogiajaamas – 19 päeva järjest. Eriti ohtliku kuumalaine (30 °C kolme või enama päeva jooksul) pikkuseks kujunes sõltuvalt asukohast kolm kuni viis päeva. Kesk- ja Lõuna-Eestis oli üle 30-kraadiseid perioode suisa kahel korral.

Juuli uue soojarekordi sai nii Kunda kui ka Ristna rannikujaam. Kundas mõõdeti 10. juulil maksimaalseks õhutemperatuuriks 33,9 °C ja Ristnas tõusis 27. juulil maksimum 31,7 °C-ni. Eesti juuli soojarekord on 35,2 °C, mis on mõõdetud 30. juulil 1994. aastal Võrus.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,1 °C (norm 17,8 °C). Arvestatuna 1922. aastast on veel soojem olnud vaid üks aasta – 2010, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,8 °C.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, asetseb tänavune juuli enamikus ilmajaamades teisel kohal, üksikutes ilmajaamades esimesel kohal.

Kuna suvi juuni- ja juulikuus oli tõesti erakordselt soe, lisasin ka Riigi Ilmateenistuse ülevaate 2021 aasta juulikuust.