Minu katsetused sobivate sortide valikul
‘Veripunane’ ‘Relleno Rouge’ (C. annuum) Pärandsort. Varajane ja saagikas. Sobib kasvatamiseks külmemas kliimas. Viljad 15-20 sm koonuse kujulised, valmides värvuvad rohelisest veripunaseks, kasvuaeg 75 päeva, taime kõrgus 40-60 sm. ,,Vanaema aia,, esmaste seemnete päritolu Prantsusmaa.
'Saare mulatt’ 'Mulato Isleno’ (C. annuum) Mehhiko pärandsort. Viljad 10-15 sm pikad ja 5-7 sm laiad, valmides värvuvad tumerohelisest tume-s"okolaadipruunini. Kasvuaeg 80-90 päeva, taim 70 – 90 sm kõrge. Sobib süüa juba roheliselt, kuivatamiseks, röstimiseks, salsades ja täidetud paprikaks. ,,Vanaema aia,, esmaste seemnete päritolu Prantsusmaa
'Villandry’ (C. annuum) Viljad 15-25 sm pikad, koonuse kujulised, valmides värvuvad rohelisest kollaseks. Kasvuaeg 70 päeva, taime kõrgus 50 - 70 sm kõrge. Saagikas. Sobivad hästi röstimiseks ja kõikidesse paprikatoitudesse. Pärit Prantsusmaalt Villandry lossi aiast.
'Aji Habanero’ (C. baccatum) Lõuna-Ameerika pärandsort. 5,000 - 10,000 SHU. Päris habanerodelt (C. chinense) pärineb vaid sarnane värvus ja puuviljane maitse. Viljad 6 – 7 sm pikad, värvuvad kollakas-valgest kollakas-oranžiks. Kasvuaeg 70 – 85 päeva. Väga saagikad ja lihtsalt kasvatatavad, mahedad ts"illid. Sobib värskelt, erinevate kastmete (Papa a la Huancaina), salsade, ts"antnide, ts"illimooside valmistmiseks, kuivatamiseks, marineerimiseks ja hapendamiseks.
Väga meeldib. Kuivatasin ja kasutan üsna tihti.
Pärandseemned ,,Vanaema aiast,, olid eelmised
Enamus sortide nimed on tõlgitud eesti keelde, nagu on see kombeks teistes riikides. Juures on ka päritoluriigi originaalnimi. Isekorjatud sortidele olen pannud nime: kas linna nime järgi kust sain või siis inimese järgi, kes seemned mulle andis.
Paprika ja ts"illi Capsicum annuum perekonnas on vähemalt 2000 sorti. Erinevate sortide vahel toimub suhteliselt lihtsalt putukate abil risttolmlemine. Seetõttu on sordiputuse hoidmine keeruline. Lisaks tähistatakse iga sorti erinevates riikides kohaliku kultuuri algkeele ja dialektiga, mis on veel omakorda piirkonniti erinev. Nendel põhjustel ei ole ts"illide klassifitseerimine lihtne. See tekitas probleeme juba esimesena proovinud Linné jaoks ja tänapäevastele botaanikutele tekitab see endiselt probleeme.
Veel sobib mulle California Wunder apsicum annuum Magus paprika, salatipaprika
Keskvarajane populaarne sort.. Taime kõrgus 60-70 cm, vili neljakandiline, tumeroheline kuni punane, suur, paksuseinaline (6-8cm), kaaluga kuni 230 gr. TMV-resistentne. Kasvuhoonesse või kiletunnelisse.
Soojalembeline, kasvatada kasvuhoones, soojas kohas konteineris. Ettekülv vähemalt 8 (või rohkem) nädalat enne kasvukohale istutamist. Sobivaim idanemistemperatuur on üle +25 kraadi.
Jahedas idanemine on aeglane ja mõjutab hilisemat saagikust. Esimese pärislehega taimed pikeerida pottidesse. Juurte vigastamine põhjustab kasvuseisaku. Taimekasvatus umbes + 21 kraadi juures. Kasvukoha muld peaks olema vett läbilaskev, neutraalse reaktsiooniga, toitainerikas. Fosfor ja kaltsium tagavad korraliku saagi. Rohkelt lämmastikku kasvatab suure puhmiku üksikute viljadega. Õiepungade moodustumist häirib veel õitsemiseaegne kuumus või jahedus.
Paprika pärineb Lõuna-Ameerikast. Arvatakse, et paprika taim kultuuristati seal juba 6000 aastat tagasi ning kui Kolumbus paprika 15 sajandil Euroopasse tõi, hakkas ta ka siin levima. Eestis hakati paprikat kasvatama 19 sajandil kasvuhoonetes ja aknalaudadel, kuid vahepeal tema populaarsus hääbus. Uuesti sai paprika kasvatamine hoo sisse 1980 paiku ning kestab tänaseni.
Mida enamasti ei teata, on see, et paprika on mitmeaastane taim, kuid heades tingimustest läbib ta kogu arengutsükli juba esimesel kasvuaastal ning seega annab juba siis vilju ja seemneid. Paprika viljade valmimiseni kulub ligikaudu 120 päeva, kuid olenevalt sordist võib see aeg olla ka pikem.
Paprika kasvatamine
Eesti kliima tingimustes on vaja paprika taimed kindlasti seemnetest ette kasvatada ning taimed kasvuhoonesse istutada. Meie suvi on lihtsalt liiga lühike, et neid otse kasvuhoonesse seemnest külvata.
Paprika seemned
Paprika seemnete valik on kauplustes päris suur. Saad valida paprikaid värvi, suuruse ja küpsemise aja järgi. Varavalmivad sordid on muidugi head kuna saad varem magusaid paprikaid aga ka selle pärast, et kahjureid on just suve lõpu poole rohkem ehk varased sordid on jõudnud juba selleks ajaks tugevaks saada ja vilju kanda.
Paprika seemnete külvamine. Oma kasvuhoones kasvatamiseks võiks tegelikult valida paprikaid eelkõige maitseomaduste järgi. Kodus kasvatades pole ju vaja, et Sinu paprikad oleksid transpordikindlad ja muidu supertugevad. Võtad ju otse kasvuhoonest lauale ja suhu. Loeb maitse.Kui oled omakasvatatud paprikataimedelt seemneid korjanud, siis on olemas nipp kuidas tugevamad seemned välja sõeluda. Tee nii. Võta 3-5% keedusoolalahus ning puista seemned sisse. Sega hoolikalt, kuid aeglaselt ja jäta paariks minutiks seisma. Need seemned, mis kerkivad pinnale on tunduvalt kehvemate omadustega, kui põhja vajunud. Külvamisel eelista kindlasti põhja vajunud seemneid. Kui seemneid on vähe, siis võib muidugi külvata maha kõik ning loota parimat.
Tärkamise kiirendamiseks soovitakse seemneid enne külvi soojas vees leotada, kuid mitte rohkem kui 10-12 tundi. Leotamise järel tuleb tahendatud seemned kohe külvata.Paprika seemnete külviaeg oleneb sellest, millal on vaja istikud kasvukohale istutada. Kütteta kasvuhoones saabub see aeg tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Kuna paprika istikuperiood kestab 60-70 päeva, on sobiv aeg seemned mulda pista märtsi keskpaiku.
Paprika kasvutingimused
Paprika on väga valgusnõudlik. Varjus kasvamine põhjustab õiepungade ja viljaalgete varisemist, lehtede kolletumist ja taime hapraks muutumist. Soojuse suhtes on paprika isegi nõudlikum, kui tomat. Seeme ei hakka kasvamagi, kui temperatuur on alla 13 kraadi. 13-15 kraadi jures teeb ta seda väga aeglaselt. Seega tuleb hoolitseda, et paprikal oleks piisavalt soojust tärkamiseks. Kõige ideaalsem on 25-30 kraadi, sest siis tärkavad taimed juba 5-7 päevaga.Paprikataimede üldiseks arenguks sobivaks temperatuuriks peetakse 20-30 kraadi. Hiljem, kui paprika viljad hakkavad valmima, meeldib neile ka madalam temperatuur, umbes 15-18 kraadi, kuid mitte alla selle. Paprika kasvatamiseks sobivam muld on hea läbilaskvusega, huumuserikas ja suhteliselt kerge lõimisega. Väetamiseks on parim kasutada komposti ja kõdusõnnikut. Paprikale ei meeldi pidevalt niisked mullad, seetõttu tuleb hoiduda muldadest, mis vett läbi ei lase.Nagu eelnevalt räägitud, sobib paprikat kasvatada Eesti kliimaoludes eelkõike kasvuhoones, kuid pikaajaliselt soojadel suvedel võib õnnestuda kasvatada ka avamaa tingimustes, kuid sellele ei tasu lootma jääda. Juhul, kui risk võetakse, peab olema võimalus taimede kaitsmiseks jaheda aja ja külmade ööde eest. Samuti vajab paprika kaitset pikemate sajuperioodide eest. Paprikataimede katmiseks sobivad kõrgemad kiletunnelid, kas ühe-või mitmekordse kattega või koos kattelooriga. Võib kasutada ka muid soojustamise viise.Paprikale meeldivad soojad päikesepaistelised lõunapäikesele avatud peenrad, mis asuvad tuulevaiksetes kohtades. Näiteks müüride, seinte või puittarade ääres. Soodsad on ka maakivist müüride lõunapoolsed küljed, kus päeva jooksul päikese käes soojenevad müürikivid annavad soojuse öösel taimedele edasi.Samuti võib paprikat kasvatada päikesepaistelisel ja tuulevarjulisel verandal või rõdul lillekastides ja pottides. Madalakasvulised ning väikeseviljalised paprika sordid sobivad kasvatamiseks ka toas aknalaudadel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar