Meenutan möödunudaasta lõpu halli lumeta pimedat aastaaega ja selleaastast kevadet, mil sadas vihma absoluutselt iga päev 2 nädalat järjest. Selleaegset suvesoojuse ja vihmavabade päevade ootust. Päikest,päikest,päikest!, nõudis kurnatud organism.
Oh, kas sellist suve ma soovisingi?, porisen praegu. On ju päikest ja on sooja. Ja seda on pikalt jagunud. Peale esimest kuumalainet ja lühikest veidi madalama temperatuuriga aega on nüüd ilmateenistus välja kuulutanud 2. astme kuumahoiatuse. Vihmagagi on lood nii nagu nad on. 23. juunil saime paraja kastmise jao, ööl vastu 27.juunit ka. Ja siis tuli paus. Aed ootas küll kastmist, kuid on olnud hullemaid aegu. Just siis kui tundus, et kauem lillemajandus sedamoodi vastu ei pea, saime taas korralikult kastetud. 6, 8, ja 9.juuli olid need õnnelikud vihmapäevad. Natuke äikest ja ikka ohtralt vett. Õnneks ei midagi ekstreemset.
Aga köögivili (niipaljukest kui seda külvatud sai) on küll kannatada saanud. Hilisem hernekülv ja uba on oma 30 cm pikad! Kõrge, ca meetrine hernes oli paki peal kirjas. Köögiviljamaad ikka püüdsin jõudumööda kasta, kuid paljukest minagi jõuan kui kuumus vastu töötab. Kastmise põhiaur läks peenrakurkidele ja kasvuhoonele (tomat, paprika, natuke isekülvi tilli).
Tänase seisuga võib lõppkokkuvõttes öelda, et vastupidiselt köögiviljamajandusele on iluaed päris hästi vastu pidanud. Kuumapõletusi on saanud mõned hostad ja vahtralehine helmikpööris. See viimane alles noor ka, vahetult enne jaani istutatud. Kehva, kruusase mullaga istutusalal on lilledel pikkust veidi kasinamalt kui normaalne oleks. Ja pojengid õitsesid ära superkiirusel. Millest muidugi tuline kahju on!
Pildistanud olen aeda ja lilli suhteliselt vähe. Hommikul jahedamas on muid olulisi tegemisi ja õhtuks on kuumus juba pildistaja tossu täiesti välja lasknud. Mõned pildid siiski.
27. juuni hommik, peale öist vihma:
Allium "Art", esimest aastat mu aias
Trilliumid õitsevad vapralt
13.07 seis:
Kurki veel ei tule, tomateid tasapisi saab, murelid ja kirsid said kõik rästastele, vaarikad on väga kribalad, maasikatest on mees tüdinud, liiga palju korraga. Ta ainuke maasikatarbija, mina allergiline. Rabarberisaak oli uhke, siis oli ju vihmaperiood. Toompihlakas on ka rästaste saak. Punane sõstar küpseb, tikrid peaaegu valmis, neid ma mugin...mingit marja juba nii tahaks ju oma aiast ka. Varane hernekülv on unustatud, st tarbitud. Piparmünditee on vahelduseks päris mõnus. Küüslaugukõverikest sai pesto. Muist koheseks tarbimiseks, muist hilisemaks. Lauspäikeses varase kartuli vao pealsed on suht kollased, mugulaid all vähe ja väikesed. Varjulisem vagu kenasti roheline, sinna veel kaevama ei lähe.
Täna on veidi jahedam, vaid +28 ja päikest vähem, pilves. Õhus on äikeseootus. Võib-olla ööseks jõuabki meile. Aga võib-olla ka mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar