Kuid eelmisel aastal võttis kätte ja viskas uued pikad võrsed. Nüüd on ta juba peaaegu et pooleteisemeetrine ja sel kevadel nägin ka ta esimesi õienuppe. Pildil on ta eilse, 1.aprilli seisuga, kuid õienupud olid mu meelest juba veebruari lõpus olemas.
Ta ongi varakevadine õitseja. Kuid selleaastane kevad, mis aeg-ajalt on soe ja siis viskab jälle külmapäevi sisse, paneb taimed vinduma. Ja aedniku meele teeb ka selline kevad hapraks. Tahaks juba niiväga seda rõõmsat ja rõkkavat kevadet. Aga eks ta nii ongi, et ootaja aeg on pikk.
Kirss-kontpuul on palju sorte. Erinevaid kirjude lehtedega ja sordiaretajad on tõsist tööd teinud ning isegi viljapuuks arendatud sorte on.
Ma arvan, et minu kirss-kontpuu on ehk liik. Ta peaks kasvama ca 8 meetri kõrguseks puuks (sordid on madalamad).
Viljadeks on tal punased marjad, mis näevad välja nagu pikerguseks muljutud kirsid. Marjad valmivad üsna hilja, puud raputades kukuvad maha sügavpunased viljad ja need peaks siis ka veel aknalauale järelvalmima panema. Hästi hapud marjad. Kui niisama süüa ei kannata, siis moosiks, mahlaks, kompotiks või sügavkülma pidavat sobima. Ma ei saa saagi koha pealt veel ju midagi kaasa rääkida, sest esimene õitsemine sel taimekesel ja isiklikud kogemused puuduvad.
Ta viljad sisaldavad palju bioloogiliselt aktiivseid fenoolseid ühendeid ja antioksüdante. Eripäraks on suur kaltsiumisisaldus.
Juba ammustest aegadest on kasutatud tervise heaks kõiki kirss-kontpuu osiseid: õisi, lehti, koort, võrseid ja juuri. Ta droogide abil on alandatud palavikku, ravitud kõhuvalu, peatatud verejookse , leevendatud nahahaigusi jne.
Seemnetest jahvatatud jahust on valmistatud surrogaatkohvi.
Kasvukohaks soovib päikselist kohta, kuid lepib ka varjualaga.
Muld peaks olema viljakas, parasniiske , neutraalne või kergelt aluseline.
Põua käes jäävad viljad kuivaks ja nahkseks. Märjas kasvukohas puud hukkuvad.
Isetolmjejad, kuid saagikus on suurem kui ligistikku kasvab mitu puud.
Hea meetaim.
1 kommentaar:
Lisan kokkuvõtte sõprade kommentaaridest:
M: mul on ta väike puukesekene ja ümber istutatud mitu korda, sain u 40 cm vitsakesena, siis otsisin soojemat kohta, sest esimestel aastatel võib väidetavalt külma karta.(ei tea) Kolisin kaasa ja istutasin nüüd võsapargi servale 2018.a. sügisel. Nüüd on juba minu pikkune, s.t. üle meetri. Tahtsin teda, sest TÜ botaias on paar suurt puud, kes kannavad vilja ka, olen maitsenud. Õitsenud ta mul pole.
kusjuures esimese aasta oligi sellise näoga, et mis mõttes sa mu siia tõid :D ma istutasin teiste puude turbesse, põhjatuule eest ära. Nii et väikese vitsaga alustades võiks kohaneda küll. Külmakahjustusi pole ma täheldanud. Puuke on liik.
E: ei ole julgenud katsetada
K:Tänavu esimesed paar õiekest peal.
T: Mul üsna mitu aastat, on õitsenud igal kevadel, aga vilju pole. Lasin teil ju kinkida teise sordigi juurde, et ehk siis viljub. Külmakahjustust pole täheldanud, kitsed on veidi näksinud.sort "Jolico" just söömiseks. Aga pole midagi süüa olnud :D Mu lemmik aastast '90, kui esimese lapsega rase olin ja poest polnud peale kizilikompoti midagi haput võtta
Ü: vindus ja andsin ära:) parematesse tingimustesse
A:Viimases Maakodu kevad-suve eriväljaandes on sellest juttu.
T: Emal kasvavad kaks tükki juba paarkümmend aastat, kannavad vilja ka. Helistasin enne ja küsisin, pidavat õitsema praegu, lubati pilt ka saata 20+ aastat vana kirss-kontpuu
kommentaar viljadekohta ka: Mullu oli palju valmis vilju, ilusad säravpunased. Tegin prooviks paar pisikest purki tarretist - tarretub hästi. Palju parkainet seoses sellega on tal ka ravitoimet. Maitsta päris huvitav aga suuremas koguses võiks öelda, et on parematki kraami, millest moosi teha.
T: Mul oli ka Suurupis,õitses,kandis vilja,mis aga ei kõlvanud süüa.Külmakahjustusi ei osanud isegi karta,aga neid polnud.
Postita kommentaar