Peale Oulanka kanjoni elamusterikast matkaraja läbimist oli päev ikka veel noor ja meie reisi eestvedaja Raimond sõidutas meid Käylä külla, Kitkajoele, lootuses näha seal vesipappe toimetamas.
Teel Kitkajoele tegime esimesed kiired pildid porodest sügiseselt värvilisel Lapi maastikul einestamas.
Käylä külale on nime andnud sealt läbivoolav Kitkajoki, sest küla kohal teeb jõgi kauni kaare ja ja algupärasest lapi sõnast "käulehk", mis tähendab kumer, painutatud, ongi nimi tekkinud.
Õeldakse, et Käylä on täis imesid, tule vaid ja armu ära.
Vesipappe sel päeval me küll ei kohanud kuid kaunis kärestikuline jõgi oli juba ise imetlemist väärt.
No ja vesipappide mittekohalolekut ei pidanud kogema mitte ainult meie, vaid kohtasime seal ka eesti loodusfotograafi ja "Osoonipoissi" Karl Adamit. Maailm on väike, Lapimaa väiksem veel :)
Nüüd, kodus seda postitust tehes googeldasin lisainfo saamiseks Käylä küla ja selle loodust ning tegemisi. Sealkandis kohtab haruldast orhideed neidonkenkä, eesti keeli haldjakinga (Calypso bulbosa).
Haldjaking õitseb varakult, maikuus.
Pilt on Anne tehtud, embleemi-haldjakingast.
Ja veel avastasin suviti toimuvad põnevad traditsioonidel põhinevad võistlused. Panen siia youtube lingi tukkilaisten rullauskilpailu (ei oska korrektselt tõlkida) võistlusele.
Pildid 200922
2 kommentaari:
OO,kohtasite põhjapõtru?Ilus loodus,eriti kärestikuline jõgi.
Jaa, põhjapõtru oli seal ikka päris palju. Kordi ja kordi nägime neid bussiaknast ja meie mökki läheduseski patseeris neid ringi. Ekstreemseim pilt aga oli 6 või 7 tedrekana puude otsas istumas. Raimond pidas bussi kinni ja päris tükk aega jälgisime neid. Pildile ei saanud, kuid silmapõhjale kinnistusid küll.
Postita kommentaar