Heltermaa sadamast liikusime edasi kirde suunas, sihtkohaks Roograhu kämping.
Esimene peatus Pühalepa kirik.
Kirikusse sisse piiluda ei õnnestunud kuid kirikaias jalutasime. Mulle imponeerisid tohutult vanad, ajahambast räsitud kiviristid ja aia hooldamisel niitmata jäänud nn lillesaarekesed. Nii lihtne ja ilus! Pühalepa kirikaias on ka saarte (Hiiumaa ja Saaremaa) ainukesed 2 rõngasristi.
Sealsamas kõrval toretseb taastatud, hooldatud ja täiesti tänapäevaselt toimiv Suuremõisa mõisakompleks
ja lehvisid lipud
Teateid ei tohtinud ustele paigutada, selleks on spetsiaalne kerst
Suuremõisa mõisakompleksi juurde viib 2 alleed. Minu jaoks ebatavaline, tavaliselt ju on olnud mõisatele vaid 1 juurdepääsutee.
Sealsamas on ka bussipeatus. Bussiliiklus suht tihe mu meelest.
Suuremõisa mõisakompleksist ca kilomeetri kaugusele jäävad Põhilise leppe kivid.
Seal korraldasime ka pikniku. Meil oli au nautida hommikusööki koos Inglismaa kuningannaga
Looduslapsena olin vaimustuses maastikust ja taimestikust
Tundub, et metssigade jaoks on siin pühas paigas samuti toidulaud kaetud.
Edasi viis tee mööda kahest kalmistust. Mõlemat uudistasime.
Uuem, Pühalepa kalmistu
Seal oli meile mitteharjumuspärane haud, kus uhke hauakivi keset matmisplatsi ja abikaasad teine teisel pool hauakivi. Vana meremees ja tema abikaasa
Vapustava mulje jättis täis maetud ja peaaegu unustuse hõlma vajunud inimestega pisike Kummistu kalmistu.
Kogukond on sellelt võsa ära raiunud ja sissetallatud rada lookles läbi kalmistu
.Jaa, pakkus mõtlemisainet kaduvikust ja olevikust ja ajast meis ja meie ümber..
Sellega lõpetan hetkel blogipostituse kuigi päev ei olnud teps mitte veel õhtus, isegi pooles päevas mitte.
Eks edaspidi edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar