Kohe ületan põhjapolaarjoone. Ees terendavad rohelus ja tsivilisatsioon.
Selja taha jääb polaarööpäikeses sillerdav ääretu metsik lumekõrb. Taamal, silmapiiril, jääkarude jäljerida,
Istume bussis ja vurame rõõmsalt Big Beni poole. Oma arust. Vaatame linna ja inimesi ja kella ja ootame, mil maailmakuulsad ehitised paistma...
5 kommentaari:
Nii puutumatu lumi (kui nüüd need jääkarud välja arvata), ilmselgelt polaaralad....
Puhas valge lina kevadet ootama laotatud. Pidu tuleb, kindlasti tuleb!
Minu ämm ütles, et surilina. Aga tema oli üks kibeda keelega mutt.
TwD, kust su ämm pärit on? Ma olen varem ka seda ütlemist kuulnud, kuid paikkonda ei oska enam oma mälus kindlaks teha.
Minu ämm oli ka minu ema klassiõde Tartu Tütarlastegümnaasiumis enne sõda. Ma olen unustama hakanud ega teagi... Tartumaa vast oleks ühisnimetaja.
Postita kommentaar