Ja loojub päev...

110520

Fotojaht. Märka mind. Laiuse Jumalaema Sündimise kirik

Kunagi, ca kümmekond aastat tagasi kui olin autonina Jõgeva - Mustvee maanteelt Laiusevälja põldude vahele keeranud, märkasin üht vana puukirikut. Kõige muu põneva seas huvitab mind ka arhidektuur, eriti just vana arhidektuur ja kultuurilugu ja eesti ajalugu.
Aga kuna ma polnud kohalik ja kirik seisis majade vahel, ei tihanud seda uudistama minna. Aga ta jäi mind siiski kummitama.
Olen tähele pannud, et kui sa midagi väga soovid, siis varem või hiljem soov täitub. Ju siis Kõiksus või mis/kes iganes võtab sind kuulda kui tahe tõsine.
Nüüd siis sain taas selle, mida soovisin.

Märtsi keskel olime taas Jõgevamaal tiirutamas. Nägime palju kauneid kohti ja sealjuures avaldasin tagasihoidlikku soovi ka seda puukirikut näha. Kohalik teadis, kust sõita ja kuhu minna. Õnneks oli ka kaunis päikseline ilm ja nii saingi pilditiiru ta ümber tehtud.

Kohalik niiväga kohalik polegi ja selle paigakese kultuurilooga ta ka kursis polnud. Mis seal`s ikka, sõber Googel aitab!

Piltidel on Laiuse Jumalaema Sündimise kirik. (Huvitavad nimed Vene Õigeusu kirikutel).
Ehitatud aastal 1864 ja aktiivses kasutuses oli aastani 1987, mil kogudus suleti Jõgeva rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee poolt.

1840-st aastast alates hakkas Eestis suurenema Vene Õigeusu Kiriku tähtsus. Vene tsaaririigi riigikirik aitas 1840, 1844 ja 1845 aastate viljaikalduste ja epideemiate all kannatanud õigeusklikke. 1845 -  1848 osalesid paljud Lõuna-eesti ja Pärnumaa talupojad usuvahetusliikumises, sest nad lootsid luterlikust kirikust riigi kirikusse minnes saada maad ja kaitset mõisnike omavoli eest. Nii et kõik siin ilmas on ostetav ja müüdav. Oma nahk on ikka lähemal kui üks kindel usk ja Jumal, eks ole.

Laiuse Jumalaema Sündimise kiriku kogudus asutati aastal 1849 ja algselt käidi koos Laiuse mõisas selleks eraldatud ruumides. 1850. aastatel oli koguduse liikmete arv ligi 900 inimest. 1881. aastal oli 1426 liiget, 1890. aastal 1721 liiget ning 1919. aastal 1380 liiget.
Koguduse üks köstreid oli Jaan Poska. Aastatel 1864 -1882. Siit hakkaks muidugi uus kultuuri- ja ajalugu hargnema. Aga jätame selle tulevikuteemade hulka.
Peale koguduse sulgemist hakkas kirik lagunema.
2017.aastal otsustas kiriku valdaja selle osaliselt päästa. Lagunenud osa kirikust lammutati, torn osa koos ristiga taastati Jõgeva valla kolme ettevõtja kulul.


Pildid 14.03.2020

Kobarhüatsindid

Veel ühed mu lemmikud - kobarhüatsindid Muscari

Nende liike ja sorte on samuti ohtrasti. Panen lingi hilisemaks "studeerimiseks".
Ja pildid hetkel aias kasvavatest. Nad on praegu nimetud, kuid kui nime saavad, lisan juurde.

Niiöelda tavaline sinine, juba nõukaajast

Valge. Kust ja millal tuli, kes teab.

Muscari armeniacum "Fantasy Creation"

armeenia kobarhüatsint

Roosa, samuti nimetu

Aiandist sai paar aastat tagasi ajatussibulate istutamisel 

äravõetud pisikesi kõrvalsibulaid kaasa toodud ja 

sarapuu alla "külvatud".

Nii nad nüüd rõõmsasti murus kasvavadki.

Need nõukaaegsed hakkavad aastate jooksul juba ise

sinist lillemuru moodustama.

Muscari latifolium

laialehine kobarhüatsint

Muscari aucheri "Mount Hood"

varane kobarhüatsint?

Ükspäev käisin Mildal külas. Tulin tagasi justkui jõuluvana juurest, väärtusliku kingikotiga. See sisaldas ka kaht kõrvutiolevat kobarhüatsindiliiki, viimased pildid. Olen talle väga tänulik.
Nende kahe liigi pildid on pärit netiavarustest.

Karukellad

Karukellad - Pulsatilla
Lühidalt ja kokkuvõtvalt:
Neid on ikka palju liike ja sorte. Lisaks veel nn krantsid, st seemikud.

Minu aias on neid 6 isendit: 5 krantsi ja harilik karukell "Rubra".
Tean karukelladest nii vähe, et isegi oma krantside liiki ei oska määrata. Panen paar viidet: Eestikeelsete taimenimede register ja Wikipeedia.
Karukellad on huvitavad tegelased ja soov on edaspidi nendega soojemat suhet luua.

Et oleks iseendale selgem ja konkreetsem pilt, kes mul on ja kus nad on, siis postitan mälu turgutamiseks pisikese pildirea.

Lillad on varasemad õitsejad

Kui ühed lõpetavad,

siis teised (punased) alustavad

Varasemad lähemalt ka

Ainus kindel sort: harilikk karukell "Rubra"

Pulsatilla vulgaris

"Rubra" õitsemise alguses

Pildid aprillikuus ja 04.05.2020

Mis tehtud, mis teoksil

K-viiruse tõttu läheb nüüd siis kaheksas nädal kodus püsimist. Maal ja oma suurt aeda omades see niiväga hull ei olegi. Teen ikka oma igahommikusi rutiinseid basseinisulpse ja tunniajaseid jalutuskäike. Lapsed on tihedamini külas käinud kui enne koroonaaega. Pole ju enam tulekut takistavaid trenne ja muid hobisid.

Korra nädalas olen vajaduse sunnil ka ise kodust väljas käinud, lühemal või pikemal autoreisil või vähemalt poes.

Kooli ei saa enne maikuu lõppu (see on hea, mu tervis vajas koolipuhkust), vajalike koolitööde tegemise olen jaganud nüüd pikema aja peale ära.

Aga hing ja vaim juba vajab ka üht ehtsat läbiraputavat live-kontserti ning muuseumi või näitusesaali külastamist. Kuid seniks kuni soovitut ei saa, lepin looduses toimuvaga. Kõik need hääled ja linnulaulud ja lõhnad ja looduse ning aia ärkamine... nii huvitav, nii põnev!

Järgnev pildipostitus siis ongi sellest, mis aias korda saatnud olen (oleme). Seekord siis iluaias. Tarbeaia tegevused tulevad mõnesse järgnevasse postitusse.

Astilbepeenar, kus esimesteks õitsejateks  nartsiss Tete a Tete

ja seejärel vallutavad peenra astilbed ja mõned hostad,

sai korraliku portsu värsket mulda.

Nn kahelillepeenar sai ka korraliku mullalisa 

ning lisandusid kevadised tegijad, kaks kanakoole sorti

Kanakoole "Brazen Hussy" arvatavasti

ja see peaks olema topeltvalge kanakoole,

õiepunga veel ei näita

Juba möödunud sügisel renoveeritud peenar on kriitilise pilguga üle vaadatud.

Roosade õitega maasikast on praeguseks vaid paar hädist taime alles.

Räästaalune soovib täienduseks kivikesi.

Lisaks istutasin helekollaseõielisi priimulaid, mis olid end murusse külvanud.

Murelitealune maa tasandatud ja 

MM floksiseemikute peenar täiendatud sibullilledega.

Lumikelluke, väga varane võrkiiris, poeedinartsiss ja hiidlauk.

Poti all kasvab rabarber.

Hekiistikuid, elupuu "Brabant" käisime toomas. Juba kevadtalvel kaevasin valmis istutusaugud 

ja seepärast läks nüüd istutamine kiiresti.

4 istikut on puudu, kokkulepe kahjuks ei kandnud piisavalt hästi.

Oo, mida teha naatikasvanud kõverpeenraga?

Kuna basseini aeda tulekuga muutus nn puhkeala koht

läheb suur osa kõverpeenrast muru alla.

Tasandasime ja täitsime muru alla minevat peenraosa mullaga.

Vaade terrassilt endisele kõverpeenraosale, nn puhkealale

Veel üks vaade kõverpeenrale.

Roheline ja lilleline ja põõsaline ala on see osa, mis kõverpeenrast alles jääb

ja veel kõvasti tööd tahab.

Taga paremal kaugustes on näha ka uut maitsetaimeala.

See kaevatud ovaalne ala.

Veel üks vaade kõverpeenrale ja puhkealale

Ka aiatagune sai sileda(ma)ks planeeritud

Pildid 04 ja 05.mai 2020

Fotojaht. Kõige halastamatum liikuja

… on Aeg.
Ja ainuke spordiala, millest kõik osa võtavad on Elusport.

Pildil minu meheema, kellel 90 aastat elusporti tehtud. Jätkuvalt liigub ta toa ja õue vahet ja saab oma kodus igapäevatoimetustega hakkama.

010520

Teised fotojahtijad:
Kaur
Epp
Tegelinski
Maailmaparandaja
Lendav Konn
Kaamos
TwD
A.I.V.O.
Ritsik
Isemõtleja

Veel aprilliõisi

Et ükski lilleke tähelepanuta ei jääks ja mu ülevaade olemasolevatest õitsejatest ikka suhteliselt täiuslik saaks, tuleb veel üks pisike pildipostitus.
Osadest taimerühmadest, millede mõned esindajad küll juba õitsenud, kuid põhiõitsemise aeg alles tulemas on, teen postitused tasapisi hiljem. Näiteks ülased, nartsissid, kivilaasukad jne. Sinililledest on küll siin esindaja, kuid sel aastal jäid osad pildistamata. Eks järgmisel aastal põhjalikumalt. Kõike ei peagi korraga saama.

Piltidel siis kuldtäht, sinine silla, roosa sinilill aia äärest metsa alt, krookus "Jeanne d `Arc". Murus kasvavad margareetad, kanakooled, kannikesed, ülased, sinililled.
Mu aia silladele see lumeta talv vist ei meeldinud. Mõned üksikud siin-seal õuel on vaid järgi jäänud ja valgeõielised on täitsa ära kadunud. Ka valgeõieline sinilill on kadunud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et soov on veel paljude erinevate kevadlilledega aeda täiendada. Näiteks krookuseid, võrkiiriseid, adooniseid, koerahambaid jne. Lausa soovinimekirja peaks koostama.