Seekord vastupidiselt pealkirjale on minu loos tegemist pigem halva lapsega. Nimedeks tujukus, pirtsakus, enesekesksus, hoolimatus ja midagi samas suunas veel.
Lugu ise järgmine: olen väga allergiline kodukeemiale, parfüümidele, lõkkesuitsule ja veel lisaks paljudele lõhnu eritavatele ainetele, materjalidele ja kemikaalidele. Mul on neist uuringute põhjal Töötervishoiuhaiglast (praegune Regionaalhaigla Kutsehaiguste osakond, Hiiu 39) antud pikk nimekiri. Et tänapäevases maailmas toime tulla, olen pidanud palju laveerima ja aeg-ajalt loobuma mõnest sündmusest või mõne koha külastusest. Olen otsinud ravi, kuid ravimid pole mind aidanud, enamasti on nad olukorra veelgi hullemaks teinud. Seetõttu valin väga, kuhu ja kellele külla lähen ja kui kauaks jään ning jälgin, et mul oleks taandumisvõimalus.
Olles allergeeniga kokku puutunud, tekitab see minus tohutut väsimust ja uimasust. Olen siis nagu tühjaks pigistatud sidrun, suudan vaid päeva. kaks kuni kolm voodis mööda saata, ei enamat. Mõnikord on läinud paremini selles mõttes, et allergeeniga kokku puutudes tabab mind koheselt hull köhahoog, mis vaibub kui oht möödas.
Olude sunnil ööbisin augustikuus sugulase juures, kus kasutatakse palju lõhnastatud kodukeemiat. Ega ma end järgmisel päeval hästi ei tundnud, kuid kuna korteriperenaisel sünnipäev, jäin siiski kauemaks. Peale jalutuskäiku õhtupoolikul tundsin, et jaksan nüüd kahetunnise autosõidu kodu suunas ette võtta. Võõrustaja soovis aga, et ma veel üheks ööks jääksin. Oma ärasõidusoovile kindlaks jäädes saingi need eelpoolnimetatud sildid külge. Kui püüdsin mind kimbutava allergia olemust selgitada, lõppes see uue sildistamisega, milledest minu jaoks oli kõige valusam silt "valetaja".
Korjasin oma hambaharja ja öösärgi kokku ning asusin koduteele, saatjaks lause: "Eks sa mine siis sinna, kus sul parem on".
Kodus lootsin, et ehk maksimaalselt kolm päeva läheb taastumiseks kuid arvasin siiski vähemate päevade arvuga hakkama saavat.
Aga võta näpust. Järgmisel päeval lisaks tühja sidruni tundele algas mul veel kohutav köha. Kuna mees oli eelnevalt mingit köhaga viirushaigust põdenud, arvasin endalegi selle hankinud olevat. Ma ei ole eriline arstidel käija, püüan oma oskustega viirustest ja külmetustest lahti saada. See on ka tavaliselt õnnestunud. Kuid seekord läks köha järjest hullemaks. Olin köhinud juba nädala, öösiti köha pärast üleval ja kurnatud. Teisest nädalastki üle poole ja köha ei taandu ega taandu vaid pigem muutub rängemaks. Ei jäänudki muud üle kui perearstikeskusesse helistada. Perearsti vastuvõtule pidanuks nädala ootama, pereõe juurde saanuks kohe tunni aja pärast. Valisin viimase variandi, sest olin ikka juba päris otsas omadega.
Pereõde kuulis mu köha ja diagnoosis koheselt allergia. Igaks juhuks kuulas, tegime vereproovi ja röntgenistki käisin läbi. Põletikunäitajaid polnud, kopsud puhtad. Olin talle eelnevalt kurtnud, et allergiarohud mind siiani aidanud pole. Kuna tal endal sama probleem mis minulgi, siis kirjutas mulle kõige nõrgemate allergiarohtude nime, mida apteegi käsimüügist osta. Jess, mõne päeva pärast köha taandus! Igal halval asjal on ka head küljed nagu taas tõdeda sain. Nüüd on mul ka sobiv allergiaravim olemas!
Aga loo moraal? Kui inimene on pealtnäha täiesti terve ja kõbus ja lõbus, võib tal olla peidus tegelikult väga karm haigus. Kui ta räägib sellest, siis palun kuulake ja uskuge ning ärge hakake kohe silte külge kleepima kui ta tegevus ei vasta teie ootustele. Palun uskuge teda.
