reede, 28. november 2025

Esimesed sammud võõral maal (3.osa reisijutust)

 Lennujaamast ostsime telefoni ja internetikaardi, mille levi pidi üle terve Mehhiko olema. 26-ks päevaks 35 euri. Ropp hind mu meelest, kuid eks turistid ongi selleks, et neilt võimalikult palju raha ära võtta.

Kaart telefonis, leidsin majutaja sõnumi, et neil on vaja pilti teise reisija pildiga dokumendist, kus peal dokumendi nr jne. Enda oma olin neile juba varakult ära saatnud kuigi suurte kõhklustega, sest kuskil mujal maailma nurgas polnud sellist soovi esitatud. Mehhikos aga olla hull kuritegevus, passi peab hoidma ja kaitsma parimal moel. Ja siis saada passist pilt!!!! 

Bookingu sõnumite kaudu pilte saata ei saa, saatsime siis KR (kaasreisija minu mõistes) passi nr ja kehtivusaja või midagi sinnapoole. No õnneks sobis ka see variant.

Ok, lennujaama ette taksot tellima majutusse sõiduks! Kuna olin eelnevalt ikka palju-palju-palju uurinud turvalisuse kohta, siis saime soovituse, et kõige turvalisem on kasutada Uberit ja nii, et sõidu eest tasumine võetakse kaardilt automaatselt maha. Ei pea siis taksojuhi ja rahadega enam jandama.

Niisiis, seisame lennujaama ees, avan oma Eestis allatõmmatud Uberi äpi ja taksot tellima. Stopp! Telefoni nr annab mul Eesti oma Mehhiko koodiga. Aga seda ei aktsepteerita ja taksot ma tellida ei saa. Natuke aega segadust ja erinevate variantide proovimist, IT-alased teadmised ka kehvavõitu ja jäigi Uber tellimata. Kasutasime siis lennujaama taksot. See variant oli taas turistidelt raha ära võtmine, st liiga kallis. Kuid mis sa hädaga teed! Õues juba pime ja pimedas ei soovitata turistidel Mexico citys kaua õues viibida. Parimal juhul üldse mitte.

Takso viis meid kenasti öömaja ette. Ja algasid uued seiklused.

Bronnisin öömaja Bookingu kaudu. Hotelli, kuskil kõrghoone ülemistel korrustel. Maksin kenasti ära ja siis alles hiljem taipasin arvustusi lugeda. See polnudki hotell, vaid hoopis eramajutus, mis reklaamis end hotellina. Kui ma siis küsisin, et mitmendal korrusel meie tuba asub ja kas lift on, sain vastuseks, et esimesel korrusel ja lifti pole. Tekkis ka probleem sisseregamise kellaajaga. Nende hilisem sisseregamise aeg oli 8.00 PM. No tee mis tahad,, meie oma lennult selleks ajaks ju ei jõua sinna! Läbirääkimiste tulemusena anti meile hilisem sisseregamise aeg: kell 9.00 PM. Küsimusele, miks hiljem pole võimalik, sain vastuse, et meie tuba asub kolmetoalises korteris ja hilisema tulekuga segame teisi ööbijaid. Säh sulle hotelli!

Peremees saatis bookingu kaudu lingi majale. Ilus pilt, kõrghoone, hiigelsuurte klaasustega sissepääs, kust paistis turvateenistuse lett. Koputame siis klaasuksele, turva tuleb ja küsib, kes me oleme ning mida tahame. No muidugi hispaania keeles, inglist ei rääkinud üldse. Telefonitõlkega saime oma soovi edasi antud. Seejärel algas uurimine. Meie seisame lukustatud klaasukse taga ja jälgime, kuidas turva uurib majaelanike nimekirja. Kohe korduvalt uurib. Mõne aja pärast tuleb ja teatab, et sellenimelist (meie majutuse peremees) siin majas ei ela. Meie loomulikult hakkame vastu, peab elama või üürikorterit omama jne. Turva läheb uurib uuesti nimekirja. Meie nõuame sissepääsu oma majutusse. Turva läheb kontrollib maja korterit, kuhu minema peaksime ja ütleb, et sinna teil asja pole. Oo õudust, kell on juba südaööle lähenemas ja meie väsimusest ümber kukkumas ning öömajale ei saa. 

Lõpuks taipab turva küsida, et mis maja nr-s meie majutus asub. Seejärel selgub tõde: meie majutus asub kümmekond meetrit edasi. Täiesti tähelepandamatu uks, õnneks uksekell ja see asjandus, mille kaudu sisse rääkida saab (ma ei tea vastavat terminit). Annan uksekella ja teatan, et turistid Euroopast tahavad öömajale. Kohe avaneb uks siseõue, kus turvateenistuse kambrike, küsitakse KR passi, minu oma ei taheta enam, öeldakse, et ollakse kursis ja juhatatakse meid meie korterisse.  Suurest õnnest, et lõpuks ometi öömajal, unustame lubaduse vaikselt toimetada, rõõmustame valjuhäälselt enne kui taipame vaikselt olla ja sätime end sisse. Õnneks keegi ei kaeba peremehele meie lärmamise peale.

Aga taas õppetund: pilt võib küll öelda sada sõna aga need sõnad võivad Mehhikos olla desinformatsioon ehk väike ilustus.

Kommentaare ei ole:

Esimesed sammud võõral maal (3.osa reisijutust)

 Lennujaamast ostsime telefoni ja internetikaardi, mille levi pidi üle terve Mehhiko olema. 26-ks päevaks 35 euri. Ropp hind mu meelest, kui...