kolmapäev, 22. jaanuar 2025

Üks päev minu elus

Andsin kuskil kellelegi välja veksli, et teen ka blogis ühe oma päeva kirjelduse. Ok, siin see siis on, eilne, teisipäev, 21, jaanuar 2025:

Eile, st esmaspäeval,  sain vist külma ikkagi kui peale enda õues tööga higiseks ajamist jäin seisma ja telefoniga rääkima.  Hm, eesti keel... telefoni teel Katriniga rääkima. 

Olingi terve päeva sisuliselt tugitoolis ja voodis. Kurk oli veidi valus ja olemine oli laisk. Puud tõin tuppa, niipaljukest siis käisingi õues. Ilm oli ebameeldiv: lõikav külm idatuul, puistas veidi lumepihu, -4. Basseinisulpsu ka hommikul ei teinud. Selg oli samuti natuke nõrgavõitu. Pigem karta kui kahetseda, st ettevaatlikkus ennekõike.

Laisklesin ja sõin. Lohutame laisklemise päevadel endid mõttega, et oleme siin ilmas tööd küll rabanud, nüüd ongi aeg võtta rahulikult ja enda olemise järgi. Hetkel majanduslik olukord annab selleks võimaluse. Ütlen hetkel, sest iial ei tea, mis muutuda võib. Maailm on nii ebastabiilne.

Lõpetasin Mart Kadastiku "Naised, rahu ja sõda". Tänapäev, Ukraina sõda, penskarieelse eestlasest meesinimese elu. Minupoolne raamatuarvustus: nohjah. Ma ei teagi, mida ma raamatutest otsin. Mingit sügavamat sisu ja põhjalikumat lähenemist mingitele teemadele? Kas tänapäeva autorid ongi kuidagi pinnapealsemad mu jaoks? Või teemad eriti ei kõneta? Siiamaani on mulle sobinud vaid Rein Raua "Katkurong" ja veel üks raamat :), mille pealkiri ja autor hetkel ei meenu.

Või olen lihtsalt ise juba sellises eas, kus palju on kogetud ja nähtud ning kõnetatavate teemade ring üha aheneb? Uuel põlvkonnal on uued teemad, mis neid köidavad ja millega mina eriti haakuda ei oska? Sellised, mida minu noorusajas polnud. (Näiteks kõik, mis seostub woke kultuuriga.) Et siis olengi nagu vinguv vanainimene? Ei, ma ei vingu. Tegelikult neelan hullult krimkasid ja sekka ka dokumentaale. Viimased teemad olid II Maailmasõjaaegsed natside kuld ja kunstiröövid. Juutide elufilosoofiast sooviks rohkem teada. Mis rohkem, ei tea ju sellest tegelikult tuhkagi. Prahas juudi kvartalis lootsin üht-teist teada saada, kuid paraku sattusin sinna valel päeval. Muuseum ja sünagoog olid suletud, mingid juudi pühad olid sel päeval. Poolas ehk on võimalus see puudujääk tasa teha? Krakovis? Varssavis? Ei tea. Või teha veel üks lühike suts Prahasse? Või pikem suts Tšehhimaale? Ah, ei tea, eks otsustan hetkeajendil kui tuleb taas tuju Eestist väljapoole uitama minna. Hetkel ei taha väljapoole, uitan Eestimaal ja kõige parema meelega olen kodus. 

Seepi vaatasin: "La Promesa", 5 uut osa, mis esmaspäeval Jupiteri olid lisatud. Midagi on, mis selles seriaalis mind köidab. Pole viitsinud veel siiamaani analüüsida, mis see olla võiks. Kui lõpuni vaatan, küllap selleks ajaks ka selgust olen saanud. See on ka ainuke seriaal, mida algusest saati siiamaani kõik osad olen ära vaadanud. Kõik need sadade osadega seriaalid on minu poolt vaatamata jäänud. No pole sobinud. Jupiterist vaatasin veel dokumentaali "Ukraina varastatud lapsed". Karm, karm on elu...

Vot selline päev ja sellised mõtted. Raamatutest ja filmidest. Loomulikult on mu elus rohkem teemasid, kuid nendest ehk edaspidi. Mõnel teisel päeval. Eilne oli lihtsalt mugav toasolemise päev.

13 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

tore, et kirjutasid. lood elust enesest kaaluvad minu jaoks üle igasugu ilukirjanduse. Kui, siis loen elulugusid. Olen suur filmide vaataja, seda eriti talvel. Kui meie laiendatud perega Poolas käisime, siis tellisime Krakowis linnareisi Schindleri teemadel ja õhtul vaatasine sellesisulist filmi. Auschwitzis käisime ka. Järgmisel korral olime kolmekesi Gdanskis, sõitsime laevaga kohta kus sõda algas ja käisime sõjamuuseumis. Mariann oli meil sel ajal suur sõjahuviline vastupidiselt minule. Kirjuta jälle, palun!

HelveL ütles ...

Ma ei olegi niivõrd sõjast huvitatud kui just juudi kogukondadest ja juutidest kui rahvusest. Mitte nende saatusest sõjas, selle kohta on olnud nii tohutult kirjandust ja filme. Olen ka vaadanud filmi "Schindleri nimekiri". Isegi paar korda vist aegade jooksul.
Elulugusid mulle millegipärast eriti ei meeldi lugeda. Astrid Lindgreni elulooraamat oli väga hea ja viimati lugesin Eero Epneri kirjutatud Lembit Ulfsaki elulugu.

Futu ütles ...

Ma väldin teadlikult natsi;- sõja-; spordi- ja narkoteemalisi raamatuid ja filme. Õudukaid ka. Lihtsalt ei talu. Loen palju popteaduslikke, armastan pikki suguvõsasaagasid ja häid ajaloolisi, häid naistekaid, ulmet ja fantasykirjandust.

HelveL ütles ...

Jah, inimeste valulävi on erinev ja ma täitsa mõistan sind. Mul mees toob raamatukogust militaarteemalisi raamatuid ja ma loen siis ka neid. Mitte küll kõiki. Ja koonduslaagrite koha pealt on samuti hing veidi hell. Näiteks Auschwitzi ma kohe kindlasti ei läheks koha peale. Olen oma õuduse filmidest ja raamatutest kätte saanud.
Ka mulle sobivad popteaduslikud, suguvõsasaagad ja head ajaloolised raamatud ning ulme ja fantaasia ka. Naistekad mulle millegipärast ei sobi.
Kas oleksid nõus mulle mõningaid raamatuid soovitama?

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Pole midagi lõõgastavamat kui hea, lahe ja mahe krimka. Enam ammu ei otsi raamatutest suurt tõde. Maailmaavalu on ikka noorusesse kuuluv. Nüüd haakisin ennast ka audioraamatutesse ja oo, see on imeline kuidas saab käsitöö ajal ennast ka raamatuga laadida. Võtsin käsile `Minu...`sarja. Siiani suurem osa lugemata. Nüüd siis kuulan.

HelveL ütles ...

Suurt tõde polegi olemas, ütleb elukogemus :) Ja ainuke valu meie eas on liigeste - ja luuvalu jms :P
Minu sarja raamatud on head. Olen neid lugenud niipalju kui kätte on sattunud, üsna palju tegelikult. Vot audioraamatute peale pole tulnudki, tõesti hea käsitöö tegemise kõrvale kuulata. Tänud sulle, et jutuks tegid.

Kaur ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Kaur ütles ...

Väga hea allikas juutide kogukonna kohta on Poola juutide muuseum Varssavist - Polin. <a href="https://polin.pl/en>https://polin.pl/en</a>. Hea on ta just seetõttu, et ei keskendu holokaustile ja õudustele, vaid räägib juutide kui rahva ja kogukonna ajalugu . Muuseum on uus, avati 2013 / 2014, ja sai 2016. aastal Euroopa aasta muuseumi auhinna.

Eks ajalootuurid on ka huvitavad. Tallinnas saab käia meie enda Karu tänava sünagoogi ja juudi kooli õppekäigul. Oleme käinud veel ekskursioonidel Vilniuses - see oli suur juudi linn - ja Barcelonas - samamoodi. Kuid elufilosoofiast ekskursioon nii paju ei räägi.

Ja veel kolmanda vaate sellele rahvale saab, kui käia Iisraelis.

Kaur ütles ...

Üks muusikapala ka kuulamiseks - "Belz, mu väike (linn) Belz".
https://www.youtube.com/watch?v=88pCBld3TVk

HelveL ütles ...

Suur.suur tänu sulle, Kaur!

Kaur ütles ...

Küsimus oli küll Futule, aga ma vastan ka, ehk on kellelegi kasuks. Mul on Goodreadsi keskkonnas selline raamaturiiul nagu "Soovitan", seal on muuseas ka ajalugu, popteadust ja ulmet. Sirvige, äkki meeldib midagi teile ka.

https://www.goodreads.com/review/list/12091237-kaur?ref=nav_mybooks&shelf=soovitan

HelveL ütles ...

Tnx, Kaur! Oled oma heade nõuannetega mu päeva päästnud. 😊

HelveL ütles ...

Muuseas, "Lumetiiger" oli omal ajal "Alpinistka SSR"-il piibli asemel. Aga hea oleks taas üle lugeda ja nostalgitseda.

Käisin aia taga

Tallinnasse lähen tavaliselt kas muuseumi, näitusele, mõnikord harva šoppama ja sõbrannaga kohtuma. Seekord läksin šoppama, sest leidsin, et...