L 19.juuni - veel ei ole kohutavalt palav, õhutemperatuur hakkab küll 30-le kraadile lähenema, kuid õnneks ikka nii kuum veel ei ole. Minu jaoks suhteliselt talutav olukord, kuigi juba väga piiripealne. Teeme ettevalmistusi randa sõiduks. Kastan, mis kastmist vajab ja paneme valmis kaasavõetava telgi, magamisasjad jms. Laekuvad 2 lapselast.
P 20.juuni - pakime auto, laekub kolmas lapselaps ja poole kümne paiku asume teele. Kodune kraadiklaas näitab 30 pügalat. Kuum mis kuum. Autos jahe, jagan välja veel sügavkülmast kaasavõetud jäätised ja kõik tundub väga viis olevat. Muretseme vaid, et kas telkimiskohta jätkub.
Kohal! Ostame telkimisplatsi (15.- raha) ja selgub, et ruumi on küll ja veel. Asutame oma laagri suure pärna alla. Meie tavapärasele kohale. Tuul on üsna tugev, mere poolt, jahutab kenasti, ei mingit liigset kuuma. Vesi on ka hästi-hästi soe. Lapsed (poisid) elavadki meres. Meie E-ga teeme peale pidulikku lõunat (R varane sünnipäeva tähistamine) matka piki randa. Pärnu suunas. Vahepeal kastame end merre ja siis taas kuumal rannaliival edasi. Pärnusse välja ei jõua. :) Viskame end puhkuseks tulikuumale liivale selili ja kõhuli ja külili. Praeme. Mmmõnus. Ikka väga mõnus! Liiga kauaks ei tohi jääda, siis ei ole enam üldse mõnus. Tagasi telkimisplatsile vaid meres sulistades. Ikka supermõnus!
Kaunis õhtu. Jube öö. Telgis on umbne. Sääskede hordid ründavad. Lähme oma lebomattide ja magamiskottidega õue magama. Tuul on tugev. Mu pea ei kannata seda tuult välja. Lähme R-ga telki tagasi. R jääb lõpuks magama. Mina mitte. Tuul pani pea valutama ja R-i sääsetõrjevahendi lõhn ajab mu südame pahaks. Lähen õue. E pildistab kuud. Kuu on punane. Meri on ilus. Aga magama peaks. Vahetan telgis ruumi, nii et vahesein jääb R ja minu vahele. Olemine läheb veidike paremaks. Kell on kolm. Õues olijad magavad, mõni neist isegi norskab. Kajakad ärkavad. Verejanuliste sääskede hordid lendavad telgi lahtistest ustest sisse. Kell on neli. Varesed ärkavad ja pisemad laululinnud alustavad oma kontserti. Vahepeal on kevadest kalendrisuvi saanud. Enam ei iivelda. Peavalu hakkab ka taanduma. Aga magama peaks. Tuleb taibu: ma olen ju telgi magamisruumis! Tõmban rannapoolse õhema ukseava kinni ja telgi vaheruumide ukse ka. Seal vahel on ju veel sääsevõrk! Õhk käib ilusti läbi ja kohalolevad sääsed leiavad oma armetu lõpu ning kell pool viis vaatan viimast korda kella. Ärkan mingi heli peale. Nagu keegi üritaks priimust süüdata. Toibun veidi. Kell on kaheksa läbi. Õues imeilus hommik. Kohvivesi priimusel on just keema hakanud. Hommikukohvi, meri, soe nagu supp, hommikueine.
Nojah, nüüd juba ju uus päev! E 21. juuni - Kella kümneks läheme seiklusparki. Oleme esimesed. Laseme lapsed radadele. Juhendame ja pildistame. Lõunaks rajad läbitud, R-l isegi 3 korda. Paganama palav on. Tuul jahutab. Olen halvasti magatud ööst väga-väga uimane. Lapsed elavad meres. Õhtupoole pakime kola kokku ja koju tagasi. Lapsed elavad basseinis. Mina saunas külma vee all. Kraad näitab 31. Toad on jahedad. Öö möödub kenasti.
T 22. juuni - Lapsed kodudesse tagasi. Õhutemperatuur on 31. Mina elan saunas külma vee all ja diivanil. Vaatan seriaali Ljudmila Gurtšenkost. Enesetunne on mittekõigeparem.
K 23.juuni - Õhk 31. Tapab. Hommikul käisin kuumalainest väsinud pojengide "varemeid" pildistamas. Rohkem toast õue minna ei suuda. Jätkan seriaali vaatamist ja ootan äikest. Ta tuleb! Veidi peale lõunat! Tugev tuul ja vihmahood. Rahet ei pakuta ja see on ainult hea. Õhk jahedam, enesetunne tugevam.
Ja muidugi ikka pilte ka. Rannaelust kuumalaine ajal.
Valgeranna, 200621
PS Mulle meeldib kuumus, kuid ainult kuivas kõrbes ja saunalaval. Seal ma talun´palavust. Kodumaine suvine temperatuur üle 27 ei ole vastuvõetav.
Päikest sai seekord parasjagu. Nahka maha ei ajanud ja kena pruun jume peal.
8 kommentaari:
Kauni koha olete leidnud! Just sobiv kuumalainest välja ujumiseks ;)
Alustasin ontlikult algusest ja arvasin meie maakodu-kandi ära tundvat. Keelel küsimus - a miks siis külla ei tulnud - jõudsin lõpupildini:) No muidugi Valgeranna!
Ometi kord on meil suvi, kus saavad ka mittepingviinid meres ujuda. Kuigi, jah, kuumus on hirmus.
põhjalik kummakirjeldus, viimane pilt on lihtsalt nii suvi!
Ma imetlen sinu vanaema-pühendumist, et jaksad veel lastega koos telkida. Mina enam ei jaksa, ma ei saaks ka üldse magada.
Valgerand on läbi aegade meie suvituspaik olnud. Juba nõuka ajast alates. Paar korda oleme ka Kablis olnud, kuid Valgerand on lihtsalt lähemal.
Bianka, ma arvan, et ehk oli see meil ka viimane kord. Lapsed on juba suured ja teismelistel oma elu, vanakestel omad mured... kuid kes teab.
Taj Mahal meenus millegipärast kahe viimase pildi kokkusünteesimises.
Raisakull, sa teravsilm! Just, need tornikesed ja ümarvormid (kuplid). Kokku annab Taj Mahali.
Postita kommentaar