pühapäev, 10. mai 2020

Fotojaht. Märka mind. Laiuse Jumalaema Sündimise kirik

Kunagi, ca kümmekond aastat tagasi kui olin autonina Jõgeva - Mustvee maanteelt Laiusevälja põldude vahele keeranud, märkasin üht vana puukirikut. Kõige muu põneva seas huvitab mind ka arhidektuur, eriti just vana arhidektuur ja kultuurilugu ja eesti ajalugu.
Aga kuna ma polnud kohalik ja kirik seisis majade vahel, ei tihanud seda uudistama minna. Aga ta jäi mind siiski kummitama.
Olen tähele pannud, et kui sa midagi väga soovid, siis varem või hiljem soov täitub. Ju siis Kõiksus või mis/kes iganes võtab sind kuulda kui tahe tõsine.
Nüüd siis sain taas selle, mida soovisin.

Märtsi keskel olime taas Jõgevamaal tiirutamas. Nägime palju kauneid kohti ja sealjuures avaldasin tagasihoidlikku soovi ka seda puukirikut näha. Kohalik teadis, kust sõita ja kuhu minna. Õnneks oli ka kaunis päikseline ilm ja nii saingi pilditiiru ta ümber tehtud.






Kohalik niiväga kohalik polegi ja selle paigakese kultuurilooga ta ka kursis polnud. Mis seal`s ikka, sõber Googel aitab!

Piltidel on Laiuse Jumalaema Sündimise kirik. (Huvitavad nimed Vene Õigeusu kirikutel).
Ehitatud aastal 1864 ja aktiivses kasutuses oli aastani 1987, mil kogudus suleti Jõgeva rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee poolt.

1840-st aastast alates hakkas Eestis suurenema Vene Õigeusu Kiriku tähtsus. Vene tsaaririigi riigikirik aitas 1840, 1844 ja 1845 aastate viljaikalduste ja epideemiate all kannatanud õigeusklikke. 1845 -  1848 osalesid paljud Lõuna-eesti ja Pärnumaa talupojad usuvahetusliikumises, sest nad lootsid luterlikust kirikust riigi kirikusse minnes saada maad ja kaitset mõisnike omavoli eest. Nii et kõik siin ilmas on ostetav ja müüdav. Oma nahk on ikka lähemal kui üks kindel usk ja Jumal, eks ole.

Laiuse Jumalaema Sündimise kiriku kogudus asutati aastal 1849 ja algselt käidi koos Laiuse mõisas selleks eraldatud ruumides. 1850. aastatel oli koguduse liikmete arv ligi 900 inimest. 1881. aastal oli 1426 liiget, 1890. aastal 1721 liiget ning 1919. aastal 1380 liiget.
Koguduse üks köstreid oli Jaan Poska. Aastatel 1864 -1882. Siit hakkaks muidugi uus kultuuri- ja ajalugu hargnema. Aga jätame selle tulevikuteemade hulka.
Peale koguduse sulgemist hakkas kirik lagunema.
2017.aastal otsustas kiriku valdaja selle osaliselt päästa. Lagunenud osa kirikust lammutati, torn osa koos ristiga taastati Jõgeva valla kolme ettevõtja kulul.


Pildid 14.03.2020

5 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Kõigepealt... mind ka kirikud kõnetavad. Omamoodi vaiksel, aga jõulisel moel annavad märku. Eriti meeldib mulle, kui ma saan ka kirikusse sisse astuda. Kirik on täis aja lugu.
Selle kiriku kohta lugesin ka kohe juurde, jään huviga ootama, kui blogisse sisse kirjutad .
Tundub, et katkine katus on parandatud, ehk on kuskil ka kuppel alles, mida saaks taastada.
Väga põnev leid!

tegelinski ütles ...

Piltidest lemmik on nr 2.
Kiriku suursugusus ja linnud kui teelised...

Kaamos ütles ...

Tibatilluke kirik.
Kellelegi oli selle ehitamine kunagi väga oluline...

Helve ütles ...

Kirikutesse püüan ka alati võimalusel sisse astuda. Katsun alati kõik kirikute uksed läbi, et kas on lahti. Sellega seoses on päris huvitavaid juhtumeid olnud. Aga kunagi peale Itaalia reisi ja kõiki neid uhkeid kullatud kunsti täis katedraale olen Põhjamaade lihtsaid kirikuid rohkem hindama hakanud. Kirik on täis aja lugu - see on nii hästi ja täpselt öeldud.
Ja kindlasti on olnud kirikute ehitamine kellelegi kunagi hästi olulised. Kohad, kust sai hingepidet. Arvan ma.

A.I.V.O. ütles ...

Teine pilt on hea rakursi alt võetud.
Vaimusilme ette kerkis kujutlusena millegipärast pulmaseltskond trepil seismas.
Siis saaks pildile allkirjagi panna: "Õnnepalee - pisike, aga oma."

London, valge leht II

Istume bussis ja vurame rõõmsalt Big Beni poole. Oma arust. Vaatame linna ja inimesi ja kella ja ootame, mil maailmakuulsad ehitised paistma...