Nojah. Vot siia see koer nüüd maetud ongi. Vaim on endiselt tegus kuid füüsis va kurivaim ei vea üldse järgi. Ja kui tulebki, siis pika taastumise hinnaga.
Nii seegi kord. Olin pühapäeval koduaias oma arust üsna vähe tööd teinud (seda võrreldes varasemate aastatega) kuid näib, et siiski liiga palju, sest esmaspäeval olin kutu. Lösutasin siis voodis ja vahelduse mõttes diivanil ja tugitoolis ka ja muudkui lugesin. Ikka virtuaalajalehti ja sotsiaalmeediat ja jälle virtuaalajalehti ja sotsiaalmeediat ja nii mitu-mitu ringi. Ega seal muust ei kirjutatudki kui k-viirusest ja majanduslangusest ja kõigest hullust mis meid ees ootamas veel on.
Ma ei ole suur muretseja ja masenduja, pigem hädaolukorras lahenduste otsija ja leidja kuid esmaspäeval suutsin end küll masekasse lugeda.
Veokid Bergamos, mis on kirste täis. Seal linnas oli nii palju surmajuhtumeid, et nad pidid surnutega toimetulemiseks teistest linnadest abi paluma.
Mina isiklikult olen ka selle viiruse puhul pigem ikka äärmuslike ettevaatusabinõude pooldaja: liikumiskeeld ja avatud ainult apteegid ja toidupoed. Lähtudes siis teadmisest, kui kiiresti nakkav see viirus on ja kui raske võib olla paljudele haiguse kulg.
Nojah, majandusküsimused sealjuures... on hoopis omaette raske teema. Polegi selle teema üle nii põhjalikult mõelnud. Aga eks järgmisel korral kui passi pole vaadanud ja taas üle pingutanud olen, võtan teema enda jaoks ette.
Eile käisime poes toiduvarusid täiendamas. Kuigi kästakse üksi poodi minna, läksime ikka kolmekesi. Tahtsime rohkem osta ja mina üksi ei jaksa ja mees ütleb, et tema ei tea täpselt mida osta ja kuidas sa siis lapsegi koju jätad. Eks temalgi oma soovid.
Läksime hommikupoole, siis kui soovitatakse penskaritel käia. Arvasin, et ju mõni üksik penskar väikelinna Maximas on. Kuid võta näpust, seal oli kella 10 paiku tohutusuur hulk penskareid ostlemas. Püüti ikka omavahel distantsi hoida kuid kitsaste riiulivahedega ja ühe töötava kassaga oli see päris keeruline. Kassade ees veel kaitseklaase polnud, kuid töömees esimese klaasiga oli kohal ja hakkas tegutsema. Käte desovahendeid silma ei hakanud. Võib-olla ma ei osanud vaadata.
Selveris see eest oli vaid mõni üksik ostleja. Kassas enne kassiirini jõudmist oli ostja jaoks desovahend. Nii et kui taas poodi vaja minna, siis ehk Selverisse on ohutum.
3 kommentaari:
Mina läksin poodi laupäeva hommikul pärast 10, sest siis noored veel magavad ja loodetavasti poes vähem rahvast. Muidu oligi hõredalt, aga ostlemas oli üks umbes 10-liikmeline kamp tõmmusid noori mehi, keda ma varem meie poes polnud kohanud. Tundus, et mingist migrantide laagrist. Ladusid mitu käru paksult kraami täis ja muudkui arutasid, mida veel osta. Nad laiutasid lihatoodete riiulite vahekäigus, nii et neist mööda ei saanud. Ootasin ja ootasin, aga tundus, et ära ei lähe nad niipea. Riskisin siis ja krabasin ühe karbi kanarullidega ja pagesin sealt eemale. Ei mingit plaanipidamist ja vaatamist, mida veel osta, et jätkuks toiduainetest kauemaks. Vat seekord tunnetasin küll poeskäigu ohtlikkust. Aga niipalju mul ka julgust polnud, et neile märkust teha.
Küsimus küll teemast mööda, kuid huvitav oleks teada, mis keeles need tõmmud mehed omavahel rääkisid.
Vat sellest ma aru ei saanudki, mis keeles. Kikitasin küll kõrvu, aga nad ei rääkinud eriti kõvasti ja ma väga ligi minna ka ei tahtnud.
Postita kommentaar