Marineeritud, soolatud jne valge kala

 RETSEPTIKOGU (täieneb)

Praetud räimed (või muu valge kala) koduses marinaadis

1 kg räimede kohta võib arvestada ca 1 l vett. Räimed praetud eelnevalt muna-jahu segus.

* 1 liitri vee kohta läheb vaja:

* 2 keskmise suurusega porgandit

* 2 keskmise suurusega sibulat

* 10 tera musta terapipart

* 5-6 tera vürtsi

* 2 keskmise suurusega loorberilehte

* 1 sl soola

* 2 sl suhkrut

* 2 sl 30%-list äädikat

Esmalt lisasin keevasse vette kõik maitseained (v.a. äädika) ja lasin neil mõne minuti nõrgal tulel keeda. Seejärel lisasin ka porgandiseibid ja veidi aja pärast ka viilutatud sibulad. Kõige lõpuks juurde äädikas, korraks kuum läbi lasta ja valmis ta ongi.

Marinaadi võib kaladele kohe kuumast peast peale valada ja jätta jahtuma. Tunni aja pärast võib juba mekkima hakata.

Räimed (või muu valge kala) tomatimarinaadis.

umbes 2 kg muna-jahusegus praetud kala.

Tomatimarinaadi jaoks läheb vaja:

* 400 g tomatipastat

* 400 g purustatud konservtomateid

* 300 ml vett

* 6 keskmise suurusega porgandit

* 3 keskmise suurusega sibulat

* 4 väiksemat loorberilehte

* 20 tera musta pipart

* 6 suuremat vürtsitera

* 0,5 sl soola

* 2 sl suhkrut

* 2 sl 30%-list äädikat

porgandi ja sibula praadimiseks veidi õli

Kõigepealt läksid pannile viilutatud porgindiseibid. Kui neist oli kuum läbi käinud, lisasin sibulaviilud ja mõne aja pärast lisasin juurde ka tomatipasta, purustatud tomatid, vee ja kõik maitseained. Kui kuum oli ka neist läi käinud, lisasin kõige lõpuks ka äädika.

Seejärel ladusin praetud kalad tomatikastmega kihiti haudepotti ja viisin jahedasse ruumi jahtuma. Järgmisel päeval saab sööma hakata.

Värske soolatud siiafilee

* 0,5 kg hõrku kalafileed

* juurde lisada vaid sõrmeotsaga jämedat või meresoola

* õige pisut suhkrut (aga selle võib ka ka lisamata jätta)

* ning õige pisut veel kas valget või musta pipart

Ja ega muud kunsti polegi, kui kõik see hea kraam kergelt läbi segada, lasta seista 10 min kuni 1 tund ja seejärel saab seda head kraami juba röstisaia peal hea maitsta lasta.

Marineeritud kodused räimed

500 g ringis puhastatud räimerümpa või turult 700-800 g puhastamata terveid räimi, millest tuleb välja sama kogus puhast kala ja sellele segan valmis järgmise koguse marinaadi:

* 0,5 l vett

* 1 sl jämedat söögisoola

* 1 sl suhkrut

* 1-2 sl 30%-list äädikat

* 1 keskmise suurusega korralik eestimaine Peipsi sibul

* 1 purustatud suurem loorberileht

* 10 musta pipra tera

Uhan kalad kraani all sõela sees kergelt külma veega üle ja seejärel laon sibulaviiludega vaheldumisi kas suuremasse Tupperware karpi või muudesse sobiva suurusega klaaspurkidesse.

Marinaadi tegemiseks polegi muud kunsti, kui kõik koostisained omavahel segada ja oodata, kuni sool ja suhkur on lahustunud ja seejärel valada marinaad kaladele purkidesse peale.Seejärel purkidele kaaned peale keerata ja külmappi ootele panna.

Järgneb kuni 3 päevane ootamisaeg, misjärel toore kala maitse on kadunud ja mõnus amps on degusteerimiseks jälle valmis.

Kilud sibula, tilli ja sidrunimahlaga

350 g puhastatud kilu

Peale külma veega pesu ja kurnamist lisasin kaladele juurde

* 1 suuremat sorti viilutatud sibula,

* ohtralt tükeldatud tilli ning

* 3 x näpuotsaga lisatud jämedat soola,

* veidi suhkrut ja

* 1 suurema sidruni, mille tükeldasin väiksemateks sektoriteks (kellele sidrunitükid ei meeldi, võib lisada ka värskelt pressitud sidrunimahla)

* Lisaks veidi ka purustatud musta pipart

ja seejärel segasin kalad kõigi maitseainetega korralikult läbi.

Panin kogu mandi külmkappi laagerduma, aga võin öelda, et esimene soolane suutäis sai tänase hommikusöögi leiva peal juba päris hea

Vürtsikilud

puhastatud kilud,

lao kalad karpi kõhud ülespidi, iga kihi vahele soola+kiluvürtsimaitseaine segu + purustatud loorberilehti, külmkappi ja ca 3-4 päeva pärast väga head

Hoidised. Salatid, ketšupid, kompotid jne purkidesse ja ka kohe tarvitamiseks

 RETSEPTIKOGU täieneb tasapisi

Anne mahedamaitseline ketšup "Surra-Murra"

6 kg tomatit

1 kg sibulat

1.5 kg porgandit
3 paprikat-rohkem ei olnud kodus valminud veel
suvikõrvits- suur puhastatuna seemnetest
3 spl soola,
1 klaas farniirsuhkrut
5 ebaküdoonia vilja
purust.nelki,kaneeli,pipart,maitse järgi.
Tomat lõigata tükkideks,teised juurviljad purustasin köögikombainis,et ühtlaselt pehmeks keeks.Keeta pehmeks kuskil 30-40 min.Siis saumiksriga püreeks.Lisada maitseained, suhkur ,sool keeta veel 5-10 min.ja kuumalt purki.Säilib keldris.

Suvikõrvits koos alõtšadega kompotiks

Alõtša hapu kaob ära ja suvikõrvits muutub ananassimaitseliseks.

Salatiretsept Helgilt

0,5 kg sibulat, paprikat, porgandit, tomatit viilutada, ühekaupa õlis kuumutada poolkrõmpsuks. 

Seejärel potti, lisada 0,5 spl soola, 2 spl suhkrut, pipart maitse järgi. Kuumutada kuni peaaegu pehme, siis lisada 1 kg suvikõrvitsat. 

kui hakkab valmis saama, lisada 1,5 - 2 spl äädikat. Segada ja natuke veel kuumutada. kuumalt purki.

Kurgiviilud adzikakastmes

• 2 kg keskmise suurusega avamaa kurke

• 2 kg tomateid

• 7 keskmise suurusega punast paprikat

• 150 g küüslauku

• 2 teravat punast tšillipipart

• 2 sl soola

• 250 g suhkrut

• 150 ml toiduõli

• 80 g 9%-list äädikat

Leotasin kurke paar tundi külmas vees, et nad jääksid hoidisesse krõmpsumad.

Samal ajal purustasin köögikombainis eraldi nii tomatid kui paprikad, tsillid ja küüslaugud (viimased võib vabalt purustada kõik koos).

Seejärel viilutasin kurgid sobiva suurusega (1-1,5 cm) viiludeks.

Kõigepealt keetsin tomatipüreed potis ca 10 minutit, riisusin tekkinud vahu, misjärel lisasin juurde purustatud paprika-küüslaugu-tšilli, soola, suhkru, äädika ja õli ja keetsin segu veel 10 minutit. Kõige lõpuks lisasin kurgiviilud ja hetkest, kui segu uuesti keema tõusis, kuumutasin seda ainult seni, kuni kurgid värvi muutsid (´a la 5 min).

Seejärel tõstsin kurgiviilud vahukulbi ja lehtri abil eelnevalt steriliseeritud purkidesse, valasin peale ülejäänud adžikasegu ja kaanetasin koheselt.

Antud kogusest tuleb välja 7 x 580 ml purgitäit mõnusat hoidist

Gruusiapärane kapsas

Sobiva suurusega hapnemisnõusse lisa vaheldumisi mitte väga peeneks hakitud valge peakapsas, vahele viilutatud punast peeti, paar sellerivart (viilutatud) ja mõned küüslauguküüned. Soovi korral võib lisada ka tšillit ja küüslauku.

1 l soolvee tegemiseks lisan 1,5 sl soola (kuhjaga) ja näpuotsaga veidi suhkrut.

Soolvett vala peale just nii palju, et sisu oleks kõik vedelikuga kaetud ja seejärel asetada vajutiseks peale mingi raskus. Mul endal on selleks paraja suurusega ümmargune maakivi.

Soojade ilmadega on see mõnus kraam söömiskõlbulik juba 2-3 päeva pärast.

Külmemal perioodil lasta seista toasoojas ca 2 päeva kuni käärimisprotsess algab ja kui aktiivne käärimisprotsess peatub, viia keldrisse edasi hapnema.

Toome salat

Potti läks seekord:

• 3 kg kurki

• 1 kg sibulat

• 0,5 kg porgandit

• peoga hakitud värsket tilli (selle lisasin hiljem juurde)

• 2,5 sl jämedat soola

• 1 sl suhkrut

• 2 sl 30%-list äädikat (+ laagerdumise ja degusteerimise käigus lisasin hiljem 1 sl veel lisaks)

* kuumutamise käigus lisatud juurde 0,5 dl = 50 ml õli

* ja veidi raputasin hiljem juurde ka purustatud musta pipart.

Kurgid ja sibulad viilutasin. Suuremad kurgid eelnevalt poolitasin. Porgandid riivisin, et hiljem käiks neist kuumus kiiremini läbi. Kellele meeldivad salati sees viilutatud porgandid, siis see eeldab veidi pikemat kuumutamisaega.

Segasin kõik koostisained suures kausis kokku, lisasin soola, suhkru ja äädika ja jätsin ööpäevaks laagerduma.

Originaalses Toome salati retseptis on sisse käinud ka õli, aga seekord plaanisin selle ise välja jätta.

Kuumutamise käigus mingi hääl aga sosistas kõrva, et pane kasvõi veidigi. No ja nii ma siis lisasin 0,5 dl st 50 ml õli ikka ka. No ja ütleme, et ei ole paha. Täitsa hea tuli.

Purke sai kokku 7 tk (´a 580 ml suuruseid).

Rabarberiketšup

• 400 g mahlaaurutajast järele jäänud rabarberi massi

• 400 g purustatud või tükeldatud tomateid (1 poekonservi purk)

• 3 sibulat

• 2 paprikat

• 1 suvikõrvitsat

• 2 tl soola

• 3 dl suhkrut

• 1,5 dl punast või valget veiniäädikat

• näpuotsaga kuivatatud tsillit ja purustatud musta pipart

• 1 tl kaneeli

• 3 loorberilehte

• 5 vürtsitera

Keeda kõiki koostisaineid madalal tulel seni, kuni need on pehmeks saanud. Kõrge kuumusega on oht, et mass hakkab põhja kinni.

Võta pott tulelt ja püreesta saumikseriga kõik ära. Võin öelda, et algne kole-kole värv muutub püreestamise tagajärjel oluliselt kenamaks.

Säti pott pliidi peale tagasi, et ketsupist kuumus jälle läbi käiks, pane purkidesse ja kaaneta koheselt.

Mõnusalt krõmps ja värske kapsasalat

• Riivida ligi 2 kg valget peakapsast (puhaskaal ilma südamikuta), millele võiks juurde lisada
• 400 - 500 g porgandit (puhaskaal)
• 400 – 500 g sibulat (puhaskaal)
• 400 – 500 g paprikat (punasega saab salatile rõõmsama värvi)
• 8 suuremat eestimaist küüslaugu küünt
• 400 g õli
• 2 sl soola
• 200 g suhkrut
• 6 sl 30%-list äädikat

Riivi ja tükelda kõik köögiviljad ning lisa juurde kõik lisandid ja maitseained. Sega salatimaterjal korralikult läbi ja vii keldrisse mõneks päevaks jahedasse seisma. Aeg-ajalt käi segamas ja degusteerimas, mille käigus salati kogused oluliselt vähenevad 
Kui salatist on eraldunud juba piisavalt mahla, sega kogu kraam veel korralikult läbi ja vala sobiva suurusega purkidesse. Säilita külmikus.

Tomati-paprika-suvikõrvitsahoidis

2 kg suvikõrvitsat (netokaal ilma seemnekodadeta)

ca 1 kg tomatit

1 kg puhastatud paprikat (netokaal)

2 dl õli

4 sl äädikat (konserveeritud tomatite puhul võiks olla pigem 3 sl)

1 dl suhkrut

3 tl soola

jahvatatud musta pipart

suitsutatud paprika pulbrit (selle pealt ei tasuks kokku hoida)

Tomatid lasin kombainis kõigepealt püreeks ja valasin 10 l potti, millele lisasin õli, maitseained ja ülejäänud suurteks tükkideks lõigatud teised köögiviljad. Jätsin segu potti paariks tunniks laagerduma, et happed käiksid suvikõrvitsast läbi ja see kuumutades kohe liiga pehmeks ei läheks. Seejärel kuumutasin hoidist madalal tulel seni, kuni suvikõrvits oli klaasjas ja paprika piisavalt pehme.

Gripimoos

• 350 g puhastatud küüslauguküüsi (netokaal)

• 350 g kooritud mädarõika juurikaid (netokaal)

• 2 suuremat sorti punast tšillipiprakauna koos seemnetega

• 1,5 kg valmis punaseid oma kasvuhoone tomateid

Maitsestamiseks juurde

• 1,5 sl soola

• 4 sl suhkrut

• 4 sl 30%-list äädikat

Kuna tegemist on toore ja kuumutamata hoidisega, siis soovitan selle kraami panna väiksematesse purkidesse, et kangus ära ei liisuks ja kindlasti tuleks hoida seda külmkapi temperatuuril!

Peedi-kõrvitsahoidis

Lisandina prae kõrvale kui ka suppide ja ahjuvormide sisse.

Potti

• 1 kg toorest peeti

• 1 kg porgandit

• 1 kg kõrvitsat (või suvikõrvitsat)

• 1 kg tomatit

• 0,4 kg sibulat

• 3 sl soola

• 9 sl suhkrut

• 4 sl äädikat (3 sl puhul jääb vähemhapukas)

• purustatud musta pipart

• 100 g õli

• 2 loorberilehte

• tükeldatud peterselli

10 l poti põhja valasin nii palju õli, et põhi oleks kaetud. Lisasin sinna riivitud peedi ja jätsin selle mõneks ajaks hauduma. Seejärel lisasin riivitud porgandi ja mõne aja pärast ka tomatid ja riivitud kõrvitsa. Lisasin ka soola, suhkru, pipra, loorberi ja äädika ja lasin segul haududa. Kõige viimasena läksid potti ka peeneks hakitud sibul ja petersell.

Kes sibulat väga peeneks ei haki ja eelistab hoidises suuremaid tükke, võiks sibula lisada potti varem, mitte kõige viimasena.

Kui kõik koostisosad olid haudunud täiesti pehmeks, tõstsin hoidise eelkuumutatud purkidesse ja kaanetasin koheselt. Antud kogusest tuli välja 9 x 0,4 l purki ja veidi jäi degusteerimiseks ka järele.

Kui lisan riivitud kapsa või hapukapsa ja jätan ära suvikõrvitsa (võib ka mitte ära jätta), saan sisuliselt boršipõhja.

Tegin kahes potis. Ühele lisasin ka tšillikaunu, kollaseid. Suhkrut panin vähem. Äädika võib ka lisamata jätta. Hapukapsaborši puhul pole äädikat üldse vaja. 

Ei pannud purki (tüütu), panin topsidega sügavkülma. Saan kasutada boršipõhjadena, kapsa ja liha lisan eraldi.

Juulikuu II pool

Kuumalainetus jätkub. Juba juuli alguspoolel on selge, et sellise ilmaga ma kuhugi minna ei suuda ning tühistan enda osaluse juulikuu teise poolde jäänud ühisettevõtmises, et anda kellelegi teisele võimalus toredast regatist osa saada. Mu kuumusest tingitud enesetunne on ikka nii kehvake, et isegi tosinkonna km kaugusele maakonnakeskusesse olulistele asjaajamistele ise sõidetud ei saa, värban autojuhi. 

Varahommikuti pole viga, askeldan paar tundi aias kuid hiljemalt kella poole kaheksaks pean olema tuppa kadunud. Veel parem kui kella seitsmeks. Toas mõnel päeval suudan õmmelda telgi seinte paneele, mis on tegelikult üsna suur ettevõtmine. Mõnel päeval ei tee kohe mitte midagi mõistlikku. Vaatan vaid Jupiterist sarju, söön ja magan. Ajud pehmenevad. Mõned tiirud teen aias, et natukegi liikuda. Mis elu see on! Lepin, sest kliimat muuta ise ei saa. Ja kosun kohutava kiirusega. Vaim on valmis dieediks, kuid mulle sobivat ei suuda leida. Seega jääb nii kuis on ja kosun edasi.

16 ja 18 juuli saame korraliku vihma. Aia olukord on päris normaalne. Kastan igal õhtul kurke ja ülepäeva kasvuhoonet. Tomatit tuleb, kurgid pistavad hiired pintslisse, meile jäävad vaid näritud jupatsid. Kurgilehed kolletuvad, sest juurestiku all asub hiirte metroo. Mees võtab abinõud tarvitusele. Loodame tulevikusaagile. Punase sõstra peidame lindude eest võrgu alla. Õnnestub.

Tasapisi hakkab organism kuumaga harjuma. No otse loomulikult järgneb sellele jahedam nädal. Paganama külm on, toriseme kauge maa külaliste seltskonnaga ühel õhtul õues olles kui kraadiklaas 18 soojapügalat näitab. Tegelikult oleme õnnelikud hingamispausi üle. 

Ja kuna juulikuu eelviimasel nädalal eluvaimu taas rohkem sees, planeerime viimase nädala algusesse selle suve reisi. 

Reisimuljed järgnevates postitustes. Praegu lisan veel mõned juulikuu aiavaated.

Pildid 17-180721

Kuumusest hoolimata lill õitseb ja rohi on suht roheline. Kurvad  ja longus on kobarpead, laudleht on veidi kõrbenud ja lisandunud on päikesepõletusega hostasid. Päevaliiliatel on õievarsi millegipärast varasemate aastatega võrreldes vähem. Astilbepeenar ka ei vahuta tavapäraselt, üsna nirult esineb. Ehk pidanuks kastma. 

Juuni lõpul-juuli algul jõudis Eestisse uus kuumalaine – maksimaalne õhutemperatuur tõusis taas 27 °C-ni ja kõrgemale kolmel ja enamal järjestikusel päeval. Kõige pikemalt kestis see periood Kuusiku meteoroloogiajaamas – 19 päeva järjest. Eriti ohtliku kuumalaine (30 °C kolme või enama päeva jooksul) pikkuseks kujunes sõltuvalt asukohast kolm kuni viis päeva. Kesk- ja Lõuna-Eestis oli üle 30-kraadiseid perioode suisa kahel korral.

Juuli uue soojarekordi sai nii Kunda kui ka Ristna rannikujaam. Kundas mõõdeti 10. juulil maksimaalseks õhutemperatuuriks 33,9 °C ja Ristnas tõusis 27. juulil maksimum 31,7 °C-ni. Eesti juuli soojarekord on 35,2 °C, mis on mõõdetud 30. juulil 1994. aastal Võrus.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,1 °C (norm 17,8 °C). Arvestatuna 1922. aastast on veel soojem olnud vaid üks aasta – 2010, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,8 °C.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, asetseb tänavune juuli enamikus ilmajaamades teisel kohal, üksikutes ilmajaamades esimesel kohal.

Kuna suvi juuni- ja juulikuus oli tõesti erakordselt soe, lisasin ka Riigi Ilmateenistuse ülevaate 2021 aasta juulikuust.

Fotojaht. Kahekesi

Tegelinski on tubli, veab vapralt fotojahti. Pakub välja teemasid ja jahib ise. Püüan ikka temaga ühineda, kuid koossammumine ei õnnestu kohe kuidagi. Aga mõned teemad jäävad kummitama ja peavad ka minu blogis ilmutatud saama. Deviisi all "Pigem hilja kui ei kunagi" ilmutan seekord fotojahi "Kahekesi".

Vanad loodusrahvad ütlevad, et meie lapsed on siin ilmas meie külalised. Nad sünnivad meist, me kasvatame ja õpetame neid ning hoolime ja armastame nagu oskame. Kui aeg on küps, saadame nad heade soovidega isiklikku ellu. Meie lapsed on aastaid tagasi pesast välja lennanud. Olemegi jäänud vanasse pesasse vaid kahekesi. Kahekesi tähistasime pisikese reisiga Padise kanti ka meie 40. pulmaaastapäeva.

Piltidel Padise klooster, mõis ja linnamägi. Kodulehekülg lisalugemiseks. 

150521

Mõisa terrassil einestasime. Sisse veel ei lubatud, koroonaoht. Kloostriväravad olid peale märtsialguse koroonadepressiooni esimest päeva avatud. Kuna elatud aastate koorem paneb meid vara ärkama, olime esimesed külalised ja saime rahus ning vaikuses põhjalikult kloostriga tutvuda. Pugesime keldritesse ja turnisime treppidel, tornis käisime kaunist maastikku imetlemas. Lahke ja sõbralik muuseumitöötaja tutvustas tolleaegset munkade elu-olu. Linnamäel jalutasime ja imestasime praeguseks kokkutõmbunud, kuid aastasadu tagasi laevatatavat jõge. Mõnus päikseline kevadpäev oli.

Tegelinski selleteemaline postitus ja Raisakulli postitus.

Kuumalainetus

Meenutan möödunudaasta lõpu halli lumeta pimedat aastaaega ja selleaastast kevadet, mil sadas vihma absoluutselt iga päev 2 nädalat järjest. Selleaegset suvesoojuse ja vihmavabade päevade ootust. Päikest,päikest,päikest!, nõudis kurnatud organism. 

Oh, kas sellist suve ma soovisingi?, porisen praegu. On ju päikest ja on sooja. Ja seda on pikalt jagunud. Peale esimest kuumalainet ja lühikest veidi madalama temperatuuriga aega on nüüd ilmateenistus välja kuulutanud 2. astme kuumahoiatuse. Vihmagagi on lood nii nagu nad on. 23. juunil saime paraja kastmise jao, ööl vastu 27.juunit ka. Ja siis tuli paus. Aed ootas küll kastmist, kuid on olnud hullemaid aegu. Just siis kui tundus, et kauem lillemajandus sedamoodi vastu ei pea, saime taas korralikult kastetud. 6, 8, ja 9.juuli olid need õnnelikud vihmapäevad. Natuke äikest ja ikka ohtralt vett. Õnneks ei midagi ekstreemset. 

Aga köögivili (niipaljukest kui seda külvatud sai) on küll kannatada saanud. Hilisem hernekülv ja uba on oma 30 cm pikad! Kõrge, ca meetrine hernes oli paki peal kirjas. Köögiviljamaad ikka püüdsin jõudumööda kasta, kuid paljukest minagi jõuan kui kuumus vastu töötab. Kastmise põhiaur läks peenrakurkidele ja kasvuhoonele (tomat, paprika, natuke isekülvi tilli). 

Tänase seisuga võib lõppkokkuvõttes öelda, et vastupidiselt köögiviljamajandusele on iluaed päris hästi vastu pidanud. Kuumapõletusi on saanud mõned hostad ja vahtralehine helmikpööris. See viimane alles noor ka, vahetult enne jaani istutatud. Kehva, kruusase mullaga istutusalal on lilledel pikkust veidi kasinamalt kui normaalne oleks. Ja pojengid õitsesid ära superkiirusel. Millest muidugi tuline kahju on!

Pildistanud olen aeda ja lilli suhteliselt vähe. Hommikul jahedamas on muid olulisi tegemisi ja õhtuks on kuumus juba pildistaja tossu täiesti välja lasknud. Mõned pildid siiski.

27. juuni hommik, peale öist vihma:

Allium "Art", esimest aastat mu aias

Allium "Hair", samuti esimene aasta

Ühed viimastest õitsejatest pojengidest. Kõik 3 on erinevad sordid, kuigi esmapilgul seda ei täheldaks.

Trilliumid õitsevad vapralt

7.juuli

Leedrid sumisevad ja lõhnavad. Sirelastel on rõõmupäevad.

Esimesed floksid alustavad

ja päris viimane pojeng lõpetab. "Bowl of Beauty" peaks olema sordinimi. 

Veel esimesi õitsejaid flokse

Päevaliiliad alustavad

Pargiroosid täisõites

Puihortensia alustab

Tomat "Lätiõue", esimesed viljad söödud nii õuest kui kasvuhoonest. Järgmised küpsevad.

13.07 seis:

Kurki veel ei tule, tomateid tasapisi saab, murelid ja kirsid said kõik rästastele, vaarikad on väga kribalad, maasikatest on mees tüdinud, liiga palju korraga. Ta ainuke maasikatarbija, mina allergiline. Rabarberisaak oli uhke, siis oli ju vihmaperiood. Toompihlakas on ka rästaste saak. Punane sõstar küpseb, tikrid peaaegu valmis, neid ma mugin...mingit marja juba nii tahaks ju oma aiast ka. Varane hernekülv on unustatud, st tarbitud. Piparmünditee on vahelduseks päris mõnus. Küüslaugukõverikest sai pesto. Muist koheseks tarbimiseks, muist hilisemaks. Lauspäikeses varase kartuli vao pealsed on suht kollased, mugulaid all vähe ja väikesed. Varjulisem vagu kenasti roheline, sinna veel kaevama ei lähe.

Täna on veidi jahedam, vaid +28 ja päikest vähem, pilves. Õhus on äikeseootus. Võib-olla ööseks jõuabki meile. Aga võib-olla ka mitte.

Juba mõned päevad kummitab

Fotojaht. Klaas

 

Kolm nõukaaegsele lihtinimesele olulist klaasanumat. Nüüdseks ajalootolmuga kaetud.

020721